Kahemõttelise, ütleme siis nii. Ja ma ei tea, kas selle raamatu värskelt läbilugenud ema ikka tahab Wilde'i kõrvale oma ilmasüüta poisslast istuma panna. Oscar Wilde juhtus elama ikka väga jäigal ajal. Ega ta pühak polnud, elas krooniliselt võlgu, valetas mõnuga, solvas seda nautides, jõi (ent kandis tähelepanuväärivalt hästi), aga kurjategija tänapäevases tähenduses ta ei ole. Kõik poisid, kellega ta hullas, olid siiski täisealised ja tahtsid ise Wilde'ga hullata. Nii et ajal, kui mitmes Euroopa riigis on seadustatud homoabielud, on üsna imelik lugeda argumente, mis kirjanik Wilde'i üle-eelmise sajandi lõpul vanglasse viisid. Wilde sai oma kirjanikukuulsuse tipul olles kaks aastat kõige karmimat türmi ja üksnes selle eest, et armastas mitte naisi, vaid mehi. Vanglaväravast väljas, lahkus Wilde loetud tundide jooksul Inglismaalt ja hääbus seejärel kiiresti nii kirjaniku, armastaja kui
maalikunstiliste põhimõtete kasutamist kookides, raamatutes, kokteilides, riietel ja esemetel. Kunstniku laineline pintslitõmme ning kirev värvikasutus tekitas positiivseid emotsioone. Kõige enam jäi mulle meelde tema videoteos “Reisides maaliga”, kus nägin Estnat maailma eri paigus rändamas koos oma maalidega. Seal oli kujutatud graatsilist jalutuskäiku kõrbes, kus maalist on saanud ürp, mida kanda. Ta rändas džunglis, lume- ja jääväljadel, kus hullas ja mürgeldas enda maalidega. Videot oli väga huvitav vaadata, koos sinna juurde valitud melanhoolse muusikaga moodustas see tervikliku kunstiteose. Kõige üllatuslikumalt mõjus kunstniku selle näituse suurim teos “Nii puhas ja selge” , mille moodustas maast laeni ja seinast seina paigutatud lõuend, mis oli rebitud peenikesteks pikkadeks ribadeks ning värvitud valgetes, roosades, sinistes ja kollastes toonides. Selleks, et teose teist poolt näha, tuli sellest läbi kõndida.
ALGEBRA TAGA VIIVI LUIGE LUULETUSED, Täheke nr. 5, 1985 SUUR LÄRM LAPS LAULAB, TRAMBIB, KARJUB JA VAIDLEB, SELETAB. NII KISENDAMA HARJUB KA MAKK JA TELEKAS. ON TOAS NII PALJU LÄRMI, ET PÕRUB AKNAKLAAS. ON LÄBI ISA NÄRVID JA EMA VOODIS MAAS. KES LÄRMI LÖÖB JA RÖÖGIB, SEE KUNAGI El KUULE, ET SÜDAMEL ON LÖÖGID JA ELAMISEL LUULE. ELUSLOODUS LÄKS OSKAR MAALE KEVADEL, SÄÄL HÜPPAS, HULLAS, HÕIKAS JA ÕUES PEENRALILLEDEL KÕIK NUPUD MAHA LÕIKAS. KÜLL EMA NOOMIS OSKARIT JA VANAEMA PALUS, KUID POISSI NAERMA AJAS JUTT, ET LILLEDEL ON VALUS. TA OMA AUTOD KÄIVITAS JA SÕITIS MÖÖDA ÕUE. KUID PÄIKE ÄRA KAHVATAS JA LUMI SADAS PÕUE. ILM KÜLMEMAKS LÄKS KOGU AEG JA OSKAR KOJU TAHTIS. KÜLL ELUSLOODUS RÕÕMUSTAS ET OSKARIST SAI LAHTI. OMA ASJU OSKAR TEISTELE El ANNA. TEISTELE TA OSKAB ÖELDA AINULT: "ANNA!"
pidasid). Ühel päeval tuli Roosi August Hiiele ja ütles Ignatsile, et miilits tuleb umbes poole tunni pärast läbi otsima, et ta oli tal käskinud viivitada, aga kaua seda teha ei saa - venelased otsivad taga naabripoissi Mihklit, kes on sjaväest ära karanud. Kiki poisse hoiatati ja nad pgenesid suuskadega. Metsas said nad Rekuga kokku, kes rääkis, et ta olevat tahtnud Tmmut metsas maha lasta, kui too tüdrukuga hullas, aga Andres polnud lubanud. Samuti polnud Andres lubanud tal sel päeval koju minna. Poisid ütlesid, et ei tohigi minna, seal on venelased, kuid sellest vttis Reku kohe tuld ja tahtis minna venelasi tapma, kuid jäi varsti seisma, tuli tagasi ja ütles, et Andres ei lasknud tal minna (kuigi teised ei näinud kedagi). Poisid otsustasid, et Reku on metsas ikka päris hulluks läinud ja läksid varsti koju. Venelased tulid aga uuesti ja viisid Mihkli ikka minema.
Tmm sitis ees ära, kuid ootas ikkagi teda kogu aeg järele. Ühel päeval tuli Roosi August Hiiele ja ütles Ignatsile, et miilits tuleb umbes poole tunni pärast läbi otsima, et ta oli tal käskinud viivitada, aga kaua seda teha ei saa - venelased otsivad taga naabripoissi Mihklit, kes on sjaväest ära karanud. Kiki poisse hoiatati ja nad pgenesid suuskadega. Metsas said nad Rekuga kokku, kes rääkis, et ta olevat tahtnud Tmmut metsas maha lasta, kui too tüdrukuga hullas, aga Andres polnud lubanud. Samuti polnud Andres lubanud tal sel päeval koju minna. Poisid ütlesid, et ei tohigi minna, seal on venelased, kuid sellest vttis Reku kohe tuld ja tahtis minna venelasi tapma, kuid jäi varsti seisma, tuli tagasi ja ütles, et Andres ei lasknud tal minna (kuigi teised ei näinud kedagi). Poisid otsustasid, et Reku on metsas ikka päris hulluks läinud ja läksid varsti koju. Venelased tulid aga uuesti ja viisid Mihkli ikka minema.
kõrgest positsioonist, ta oli küllalt egoistlik, et vaid enda heaolule mõelda ja selleks polnud tal kuningannatrooni vaja, kui siis ainult selleks, et keegi teda kamandada ei saaks. Ta polnud kunagi jaganud oma ema suurt unistust, ta tahtis vaid olla vaba, muretu hing. Lõputu lõbujanu südames, kestis tema lapsepõlv kaua, ta hullas Trianonis, seltsis vaid kõige nooremad ja lõbusamad ning hoidis riigiasjadest nii kaugele, kui suutis. Ma leian, et Marie-Antoinette oli suurepärane elunautija, lõbutseja ja selles pole ju midagi halba, kui nautleja just kuninganna pole ja seda ta paraku oli. Teades, et ta on pidevalt avaliku arvamuse karmi luubi all, käitus ta siiski nii, nagu ise parimaks pidas, mõtlemata seejuures oma reputatsioonile. Ta nautis rahva armastust, kuid
Teoks saab olla inimtahtele allutatud liigutus. Kui A on uneskõndija ja tekitab käigu ajal kahju, kas tema on pannud toime teo deliktiõiguse mõttes. Ei, kuid samas on võimalik öelda, et ta on pannud toime teistsuguse teo, mis annab aluse deliktiõiguslikuks vastutuseks. Lapseealised A ja B jalutavad. A lükkab B sõiduteele. See, et B sõiduteele satub, see tema teoks ei ole, sest teda lükati, aga tema teoks võib olla see, et ta teise lapsega hullas ja ei läinud ettevaatlikult ära koju. Oluline on, et üldkoosseisu eelduste kontrollimine toimub samm-sammult. Kannatanu kohustuseks on tõendada ära objektiivne teokoosseis ja õigusvastasuse esimene etapp. Kahju tekitaja kohustuseks on tõendada õigusvastasust välistavad asjaolud ja süü puudumine. 31. Mida tähendab conditio sine qua non test ja kuidas seda rakendatakse deliktiõiguses? Põhjuslikku seost kontrollitakse kahe testi abil:
pidasid). Ühel päeval tuli Roosi August Hiiele ja ütles Ignatsile, et miilits tuleb umbes poole tunni pärast läbi otsima, et ta oli tal käskinud viivitada, aga kaua seda teha ei saa venelased otsivad taga naabripoissi Mihklit, kes on sjaväest ära karanud. Kiki poisse hoiatati ja nad pgenesid suuskadega. Metsas said nad Rekuga kokku, kes rääkis, et ta olevat tahtnud Tmmut metsas maha lasta, kui too tüdrukuga hullas, aga Andres polnud lubanud. Samuti polnud Andres lubanud tal sel päeval koju minna. Poisid ütlesid, et ei tohigi minna, seal on venelased, kuid sellest vttis Reku kohe tuld ja tahtis minna venelasi tapma, kuid jäi varsti seisma, tuli tagasi ja ütles, et Andres ei lasknud tal minna (kuigi teised ei näinud kedagi). Poisid otsustasid, et Reku on metsas ikka päris hulluks läinud ja läksid varsti koju. Venelased tulid aga uuesti ja viisid Mihkli ikka minema.
jumalateenistusele läinud, siis hakkas ta kirja kirjutama. Poiss tõdes kirjas, et kuna tal ei ole ema ega isa, siis on vanaisa ainus, kes talle on jäänud ja poiss soovib talle kõike head. Ta meenutab järgnevalt vanaisa välimust: Konstantin Makarõts, öövaht, väike ja kõhetu, kuid erakordselt väle ja liikuv, u 65-aastane, igavesti naerva näo ja purjus silmadega. Veel meenutab Vanka vanaisa kui naistemeest. Ta hullas köögitüdrukutega ning tegi nendega tubakat, pakkus isegi koertele. Kirja edasi kirjutades kurdab Vanka vanaisale oma rasket elu: talle ei anta süüa, peremees ja perenaine kohtlevad teda halvasti, ta peab magama esikus ning mõnikord ei saa ta üldse magada, sest peab lapse hälli kiigutama. Kingsepa sellid käsevad Vankal samuti rumalusi teha: kõrtsist viina tuua ja pererahva tagant kurke varastada. Vanka palub, et vanaisa ta koju tagasi võtaks. Vanka lubab, et
Ta üha horisontaal-semaks muutuvad kiired kaovad aegapidi kirikuesiselt platsilt ja tõusevad mööda püstloodis fassaadi üles, kus nad tuhandeid nikerdusi lasevad varjust esile tulla, kuna suur keskrosett hõõgub nagu kükloobi silm, mis sepikoja tulesid kajastab. Oli just säärane tund. Vastu kõrget, loojangust punetavat katedraali, kirikulise platsi ja Kirikuesise tänava nurgal asuva rikka gooti maja kivist palkonil, mis maja ukse kohale ehitatud, hullas, naeris ja naljatas hulk ilusaid tütarlapsi. Loori pikkusest, mis pärleid täis lükitud peakatte ülemisest tipust alla kandadeni ulatas, tikitud pealissärgi Peenusest, mis nende õlgu kattis ja selleaegse moe järgi neitsilikult ilusa rinnakumeruse ülemise poole paljaks jättis, nende alusundrukute rikkusest, mis toredamad olid kui pealisriided (milline imepeen maitse!), Saasist, siidist, sametist, millega kõik välja oli ehitud, eriti aga valgeist kätest, mis tunnistust andsid nende
annaabi.ee 
