Katatermomeetri jahtumisaeg ja õhu liikumiskiirus on võrdelises seoses. Katatermomeeter on piiritustermomeeter, mille kapillaartorul on alumises otsas reservuaar ja ülemises otsas laiend. Skaala on Celsiuse kraadides 33...40 ºC. TÖÖRUUMIDE LOOMULIKU VALGUSTUSE UURIMINE Kontrollküsimused 1. Milles seisneb insener Daniljuki poolt soovitatud graafiline meetod päevavalgusteguri ehk geomeetrilise loomuliku valgustuse teguri määramiseks? Insener Daniljuk jagas taevalaotuse projektsiooni horisontaalpinnale 10 000 (100x100) ühesuguseks osaks. Iga selline osa kiirgab välja võrdse suurusega valguskiire vihu. Valgustusavadest tööruumi uuritavasse punkti jõudvate võrdsete valgusvihkude järgi leitakse sise- ja välisvalgustustiheduse suhtarv - päevavalgustegur. 2. Millised tegurid mõjutavad arvutusliku loomuliku valgustuse teguri määramist? Tegeliku päevavalguteguri leidmisel tuleb silmas pidada, et osa valgusest neelatakse
Päikese kiirgusenergia hulk, mis jõuaks aluspinnale atmosfääri puudumise korral, võimaldab arvutada temperatuure, mis esineksid sel juhul ühtlasel aluspinnal. Niisugusel tingimustel saadud t nim solaartemperatuuriks, sellist päikesekiirguse ja solaartemperatuuride režiimi aga solaarkliimaks. 2. millist kliima karakteristikut arvutatakse solaarkliima põhivalemi järgi? solaarkliimat iseloomustavat kiirguse hulka, mis langeb ühe päeva jooksul 1 cm2 suurusele horisontaalpinnale. 3. millised on päikesekiirguse aastase käigu olulisemad seaduspärasused atmosfääri ülemisel piiril? 4. millised tegurid määravad valgustingimused vaadeldaval asukohal? Valgustingimused kujunevad päikese otsese, hajusa ja aluspinnalt peegeldunud kiirguse koosmõjul. Määravaks on päikese kõrgus ja asimuut, pilvede liik ja hulk, atmosfääri läbipaistvus ning aluspinna albeedost. 5
Maa jahtub. Pilves ilmaga on olukord vastupidine - pilved kiirgavad rohkem kui Maa, seega Maa soojeneb. Kiirguse erinevused Mida kõrgemale maapinnalt tõusta, seda suurem on kiirgus. Solaarkonstant - kiirgus atmosfääri ülemisel piiril, mis langeb päikesekiirtega risti olevale 1cm2 suurusele pinnale minutis. Lõuna pool on kiirgus suurem kui põhja pool ja geograafilise laiuse suurenemisega kiirgus väheneb. Põhjas on kiirgus horisontaalpinnale väiksem, sest lõunas on Päike kõrgemal ja seetõttu langevad kiired seal horisontaalpinnale suurema nurga all. Kui taevas on üleni pilves, siis ei esine otsekiirgust üldse. Pilved hajutavad päikesekiired atmosfääri laiali. Selge ilmaga on hajuskiirgus nõrk. Hajuskiired valgustavad meid pilves ilma korral, hajuskiirgus valgustab ka neid kohti, kuhu otsekiirgus ei pääse. Kõige intensiivsem on kiirgus keskkpäeval, so päikese kõrgseisu ajal. 2
kivimplokk murrangulõhe peal ehk lasuv plokk on nihkunud piki murrangulõhet allapoole murrangulõhe all asetseva kivimiploki (lamava) suhtes, põhjustades kivimikeha läbilõike laienemist (venituspingete tingimuses). Kerkemurrang lasuv plokk on nihutatud piki murrangu siirdepinda ülespoole (on toimunud kivimikompleksi läbilõike lühenemine) (survepinge tingimustes). Nihkemurrang kui kerkemurrangu siirdepind kallakus on hästi väike (lähedane horisontaalpinnale) nii, et pealpool paiknev plokk on nihutatud peamiselt horisontaalselt lamava ploki peale. 43. Kivimite metamorfismi sisu. Peamised moondetegurid T, P, fluidid (kuumad vesilahused ja veeauru segu). Kivimite metamorfism kivimite ümberkristalliseerumine kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes. Peamised moondetegurid: P.Eskola järgi mõistetakse kindla temperatuuri ja rõhu intervalliga iseloomustatud maakore osa.
pakkeliinist isegi kuni 300 m3 puistevilla korraga. Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks. Agregaat lööb villa lahti ja labade abil kohevaks ning kompressoriga vill suunatakse voolikuga soojustatavale pinnale. Kuni 85% soojakadudest läheb üles läbi soojustamata horisontaalpinna, seega on liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea-aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta. Puistevilla eeliseks on ühtlane soojustus horisontaalpinnal, selles ei ole mingeid vuuke ega liitekohti. Puistevill ISOVER KV laboratoorne soojusjuhtivustegur on 0,045 W/mK ja tihedus 23 kg/m3 ning Rootsis valmistatav Isover Insul-Safe soojusjuhtivustegur on 0,040
kuni 300 m3 puistevilla korraga. Puistevill on ettenähtud spetsiaalse agregaadiga paigaldamiseks. Agregaat lööb villa lahti ja labade abil kohevaks ning kompressoriga vill suunatakse voolikuga soojustatavale pinnale. Kuni 85% soojakadudest läheb üles läbi soojustamata horisontaalpinna, seega on liitekohtadest lähtuva külmasillariski likvideerimine eriti oluline. Horisontaalpinnale on rullmaterjali paigaldamine vea-aldis ettevõtmine, kuna ka kõige hoolsam peremees vaevalt et suudab paigaldada suuremale pinnale rulli nii et ta villa kordagi kuskilt lössi ei suru ega ühtegi liitepilu ei jäta. 11 5. Rull-katusekattematerjalid Bituumenite baasil valmistatud katusekattematerjalid jagunevad väliskuju järgi: · rullmaterjalid (nt ruberoid),
VERTIKAALKOORMUSED 1 Raketise omakaal 2 Värske betooni omakaal 3 Sarruse omakaal Koormus inimestest ja transpordist laudis laudisele parred partele tugistus tugistusele 5 Koormus vibreerimisest horisontaalpinnale HORISONTAALKOORMUSED 1 Tuulekoormus 2 Koormus vibreerimisest 3 Koormused betoonisegu väljalaadimisest renn, torustik, lont kopp mahuga 0,2-0,8 m3 kopp mahuga >0,8 m3 4 Värske betoonisegu külgsurve – P H γxH P = γx H P = γ x (0,27H + 0,78) k1 x k2 valemi kasutuspiirkond tihendamisel:
temperatuuri. Tuuletemperatuur selle puhul võetakse arvesse tuule kiirust ja temperatuuri. Hüpotermia ehk alajahtumine on olukord kus keha ületab alumise temperatuuri piiri. Vedeliktermomeeter koosne vedeliku reservuaarist ja selle küljes olevast ühtlase siseläbimõõduga kapilaartorust. Töötab aine paisumise tõttu temperatuuri muutudes. Termograaf on õhutemperatuuri pidevaks ja automaatseks registreerimiseks mõeldud seade. Insolatsioon on Päikese kiirgusvoog horisontaalpinnale. Takistustermomeetrid: metallist või pooljuhist (termistorid) ainete juhtivusomadused sõltuvad nende temperatuurist. Metallides kasvab takistus temperatuuri tõustes ja peaaegu et lineaarselt. Pooljuhtide takistus väheneb temperatuuri tõustes (mittelineaarselt). Termopaar koosneb kahest eri metallist juhtmest, mis on kokku joodetud. Temperatuurimuutused ühenduses initsieerivad elektromootrjõu nende otste vahel. Selle elektromootorjõu suurus sõltub temperatuurist.
Pilves ilma korral hajutavad pilved kogu kiirguse ja esineb ainul hajuskiirgus. Öösel otsekiirgus puudub. Kiirguse nõrgenemine sõltub atmosfääri läbipaistvusest ja massiarvust. Kiirguseks e insolatsiooniks nim otsekiirguse hulka, mis langeb kiirtega kaldu asuvale pinnaühikule (cm 2) ühe ajaühku (min) jooksul. Tavaliselt mõistetakse insolatsiooni all horisontaalsese pinnaühikule (cm 2) langeva otsekiirguse voogu 1 minutis. Max intensiivsus nii kiirtega risti asuvale kui ka horisontaalpinnale on juunis ja min detsembris. Aurumise all mõeldatakse vee või jää üleminekut gaasilise olekusse so muutumist veeauruks. Looduses aurub vett veekogudelt, lumikattelt, jääliustikelt, vett sisaldavalt pinnaselt ja taimkattelt. Mida kõrgem on temp seda rohkem võib õhk sisaldada veeauru. Taimedelt aurab nede peale jäänud vesi ja taime organismi kaudu mullast (transpiratsioon). Välitingimustes mõjutab transpiratsiooni kõige rohkem õhuniiskus, mulla ja õhu temp, tuul ja valgus
Soojakadusid (öisel ajal) on võimalik samuti vähendada (ribi)kardinatega Korterelamute planeerimisel tuleb eelistada kahepoolsete korteritega lahendusi (aknad mõlemas välisseinas), mis võimaldab vabamalt päikese suhtes liikuda. Otsekiirgus e otsene päikesekiirgus Otsekiirguse all mõistetakse kiirgust, mis jõuab vaatluskohta paralleelsete kiirte kimbuna otse Päikeselt. Päikesekiirguse vood kiirtega risti olevale pinnale ( I ) ja horisontaalpinnale ( I '= I sin h ) sõltuvad järgmistest faktoritest: 1) solaarkonstandist; 2) Maa ja Päikese vahelisest kaugusest (jaanuaris on atmosfääri ülapinnale tulev kiirgusvoog 3.5 % suurem kui solaarkonstant, juulis vastavalt väiksem); 3) atmosfääri füüsikalisest seisundist vaatluspunkti kohal (atmosfääri gaaside ja tahkete lisandite kontsentratsioonist, pilvede ja udude olemasolust); 4) päikese kõrgusest. Hajunud kiirgus e hajuskiirgus Hajuskiirguseks nim
selle tasandi vastavatel jiilgsirgetel teljega (e I x; k I y) ehk paralleelsedz- fioon.2.14). teljega(e llk llz); 11 - esi-ja ktilgkaldenurk (Vzja g) projekteeru- paralleeltasand- profiilpind. k0lgekraani vad p6hiekraanilet6elisessuuruses. 4. Horisontaalpinnale(ct= lr llel) on iseloomulik 2. Esiekraani risttasandile (o = n I e2) on 2.16,a), fioon. et iseloomulik fioon.2.15,b),et - eestvaadeiihtib esijdljegaAr" = e) ja on - eestuaadeuhtibesijiiljega(n" = e); paralleelne x-teljega(p" llx); - p6hi- ja kulgjiilgon risti vastavalt>+ja z- - kulgvaadeuhtibkUlgjiiljega 0t"'=k) ja on
kõrgus maapinna punktide kõrgust ja toovad esile maastiku detailid. Kõrgusarvud esitatakse kaardil nii, et arvu n-ö ja- lad jäävad languse suunas. Eesti kaar tidel kasutatavad kõrgusandmed on Joonis 8.3. Absoluutne ja suhteline kõrgus taandatud Balti mere pinna pikaaja- liste mõõtmiste keskmisele taseme- Saadud kõverate ristprojektsioonid le Kroonlinnas (Kroonlinna nullile). horisontaalpinnale annavad mäe mu- deli kujutise. Mida tihedamalt hori- Maastikupunkti absoluutkõrgus on sontaalid kaardil on, seda järsem on punkti kõrgust merepinnast meetri- nõlv looduses. Sestap on soovitatav tes. Ühe maastikupunkti kõrguskasvu teekonda plaanides vältida tihedalt teise suhtes ehk kõrgust künka jalamilt esitatud horisontaalidega ala, et säästa (oru põhjast) künka tippu nimetatakse jõudu.
annaabi.ee 
