konstruktsiooni kandevõime kaotamine. Tulepüsivusaste dikteerib hoone pindala ja ruumala. Hoone suurema pindala korral ehitatakse neisse spetsiaalsed tuldtõkestavad piirded tulemüürid ( tulekindlast materjalist avadeta sein keldrikorruselt kuni katuse alla). 8.Hoone põhiosad Hoonete konstruktsioonid jagunevad kande- ja piirdekonstruktsioonideks. Osa konstruktsioone võivad üheaegselt ka mõlemaid funktsioone täita. Hooneosi, mis võtavad vastu koormusi (tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne) ja kannavad need üle kas pinnasele või spetsiaalsele alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik seinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused
· Linnapildis näevad küll head välja, kuid peaks analüüsima ja arutama, kas neid on otstarbekas säilitada. o Tulevik · Laserid, mis hävitaksid reostust seintelt · Bioloogiline materjal, mis kasvaks seintel, puhastaks ja kaitseks fasaadi · Programeerida robot fasaadi eest hoolt kandma. o Teostamatud · Kasutada magnetvälju, et hooneosi paigal hoida. Siis ei peaks neid fasaadi kluge kinnitama. · Magnetitega kinnitada fasaadi osad. Hea kerge hiljem vahetada. · Teha maja umber klaaskuppel. 6. Töö järeldus Ajurünnaku käigus tuli rohkelt värvikaid lahendusi. Tihti kiskusid ideed kogu muinsuskaitse süsteemi muutmise poole. Kuid tuli ka rohkelt ideid, mida teha vanade puitfasaadidega.
valmistamisel jne. · Termotöötluse tulemused: · Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus · Suureneb vastupidavus seenkahjustuste suhtes · Paranevad soojaisolatsioon omadused · Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb. · Vähenevad deformatsioonid, keerduvus, kaardus · Langeb tasakaaluniiskus · Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi. · Tähtsamad puitdetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Töö küsimused · 1.Nimeta puidu pos. Omadusi? (5) · 1. taastuv loodusvara, tugev ja kaalult kerge, sitke, soojapidav, dekoratiivne · 2.Nimeta puidu neg. Omadusi? (5) 2. kergesti süttiv, hügroskoopne, materjali omadusi mõjutavad kasvuvead, puitu kahjustavad mitmesuguseid röövikud ja mädanikud, suured töötlemiskaod. · 3
Peenosised-osakesed läbivad 0.063mm avadega sõela. Filler- suurem osa läbib 0.063mm sõela ja mida kasutatakse tema suure eripinna tõttu asfaltbetooni oamduste tagamiseks.Tavaliselt on filler kindla terakoostise ja skeletipoorsusega lubjakivipulber. PUIT. Puit on vanim ehitusmaterjal ja on olnud ka üks tähtsamaid. Puit on taastuv loodusvara, selle taastumisaeg on küllaltki pikk, umbes 100 aastat. Puit on universaalne materjal, temast on võimalik teha erinevaid hooneosi ja väiksema hoone võib ehitada suures osas puidust. Kõige levinumad puud eestis on kuusk, mänd ja kask. Puidu eelised: väike mahumass ehk hoone on kerge ja saab kraanata ehitada, küllaltki suur tugevus, väike soojajuhtivus, lihtne töödelda, sobib väga paljudesse kohtadesse. Puidu miinused: ebaühtlane struktuur, niiskusesisaldus kõigub, kõduneb, süttivus, kahjustatav putukate poolt ja suured töötlemiskaod. METALL
> Kasutatakse ukse ja aknamaterjalidena, põranda ja seinapaleenidena, mööbli valmistamisel jne. Termotöötluse tulemusena: > Paraneb ilmastiku ja mädanikukindlus > Suureneb vastupidavus seenkahjuste suhtes > Paranevad soojaisolatsiooni omadused > Vähenevad niiskusdeformatsioonid, seega mõõtmete stabiilsus suureneb > Vähenevad deformatsioonid, keerduvus, kaarduvus > Lagneb tasakaaluniiskus Puidust ehitusmaterjalid Puidust ehitusmaterjalid kujutavad endast valmis hooneosi. > Tähtsamad puitdetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimikonstruktsioonid, puitpaneelid jne. Kivimaterjalid Jagunevad Looduskivimaterjalid ja tehiskivimaterjalid. Tehiskivimaterjalid jagunevad Põletatud tehiskivid ja põlemata telliskivid. Looduskivimaterjalid Liigitus > Geoloogilise päritolu järgi > Mineraaloogilise koostis > Füüsikalsedmehaanilist omaduste järgi > Töötlmisviiside järgi > Dekoratiivsete iseärasuste järgi > Kasutusala järgi
järgmiselt (EPN 15.1 ,,Ehitiste tööiga"): C vähemalt 100 a D vähemalt 50 a E vähemalt 20 a F vähemalt 10 a G vähemalt 1 a Märkus: klassid A ja B on reserveeritud üle 100 a kavandatava tööea tarvis. · tervisekaitse · nägusus · kestvus, tööiga · keskkonnakaitse 3 Põhiosad: Hoonete tarindid jagunevad kande- ja piirdetarinditeks: 1. hooneosi, mis võtavad vastu koormusi (omakaal, kasulik koormus, tuul, lumi) ja kannavad need üle teistele hoone osadele või alusele, nimetatakse kandetarinditeks; 2. hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdetarinditeks. Kandetarinditeks on vundamendid, seinad, sambad/postid, talad/fermid, laepaneelid, trepid, rõdud ning piirdetarinditeks kõik seinad, uksed, aknad, vahelaed ja laed, katused. Eelnevast selgub, et mõned hooneosad võivad olla
sellega ühendatud tiibhoonest tänavajoonel. Nii moodustus omamoodi Cour d'Honneur. Parempoolne tiibhoone oli Joonis 2 mõeldud kantseleiks ja eluruumideks koguduse töötajatele, vasakpoolses pidi paiknema 400-500 kohaga õppesaal ja kogudusetöö ruumid; esimene on tänaseni ehitamata, teine valmis 1931.aastal Artur Kirsipu projekti järgi, millel puudus algprojekti hooneosi tervikuks ühendav torni poole tõusujoones kulgev katusejoon. Ehitusmaterjalina kasutatud punane tellis te eb kiriku tartulikuks, luues sideme Jaani kiriku ja Toomkirikuga, Peetri ja neitsi Maarja pärispatuta saamise kirikuga. Jõuliselt massiivse kriku aktsendiks on obeliskliku kiivriga torn. Horisontaalsust rõhutavaid vorme nagu massiivne müüristik, raske kivist mansadkatus, poolümarad ärklid, ümarkaarne
..0,7 m; · katuselaastud on pakkudest välja lõigatud katusematerjalid, pikkus ca 0,5 m; · kattevineer (spoon) on puidust välja lõigatud või saetud 0,5...1,5 mm paksune leht; · ristvineer saadakse mitme spooni risti üksteise peale liimimisel, kõige levinum on 3 kihiline kasevineer; · parketiliistud tehakse kõige sagedamini tammest või saarest, pikkus 150...400 mm. Puidust ehitusdetailid (laudsepatooted) kujutavad endast valmis hooneosi. Tähtsamad puidudetailid on uksed, aknad, aknalauad, piidad, parketikilbid, liimkonstruktsioonid, puitpaneelid jne. milliseid võib kasutada siseruumides õhuniiskusesisaldusel <70%. Puitkiudplaadid valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks on puidus endas olevad looduslikud vaigud ligniinid. Plaatide tihedus sõltub pressimise survest. Tiheduse järgi jagunevad plaadid: · isoleerplaatideks, mahumass 150..
SISSEJUHATUS Hoone põhikonstruktsioonid võib jaotada kanda- ja piirdekonstruktsioonideks. Hoone osi, mis võtavad vastu koormusi(tuul, lumi, omakaal, kasulik koormus jne.) ja kannavad need üle kas pinnasele või alusele, nimetatakse hoone kandekonstruktsioonideks. Kandekonstruktsioonid on kas vertikaalsed (seinad, sambad, postid, vundamendid) või horisontaalsed (paneelid, talad, fermid, laudised jne.). Hooneosi, mis moodustavad ruume, nimetatakse piirdekonstruktsioonideks. Siia kuuluvad kõik sinad koos uste ja akendega, vahelaed, laed, katused jne. Mõned hooneosad, näiteks seinad, võivad olla üheaegselt nii kande- kui ka piirdekonstruktsiooniks. Seinad, millele ei toetu katus ega vahelaed on piirdekonstruktsiooniks. Hoone vundamendiks nimetatakse maa-aluseid konstruktsioone, millele toetuvad seinad või postid ja mis annavad koormused edasi ehitise alusele
saetud, paksus üle 100mm), latid (paksus alla 100mm), liiprid. Jagatakse kvaliteedi järgi samuti sortidesse või klassidesse. 3)Pooltooted peale saagimist veel töödeldud (hööveldatud, freesitud jne) Peamised: hööveldatud lauad, põrandalauad (paksus 22- 37mm),voodrilauad, piirlauad ja liistud, sindlid, katuselaastud, kattevineer, ristvineer parketiliistud. 4)Puidust ehitusdetailid kujutavad endast valmis hooneosi (uksed, aknad, aknalauad, piidad, liimkonstruktsioonid jne.) 5)Puitkiudplaadid (paksus 3- 25mm) valmistatakse peenestatud puitvillast, mis pressitakse kokku ja kuivatatakse kuumalt. Sideaineks ligniinid. Jagunevad mahumassi järgi: isoleerplaadid(sooja ja heliisolatsiooniks), katteplaadid(siseseintele ja lagedele), jäigad plaadid(vaheseintele, põrandatele, ustele jne) Sageli kaetakse pealt dekoratiivse kihiga ntx spooniga ja neid nimetatakse lamineeritud plaatideks
keskkonnas? 3. Missugused materjalid on hea helineelavusega? 4. Missugused materjalid on hea helipeegeldusega? 3. PUITMATERJALID 21 3.1. Üldmõisted puidust Puit on üks vanem ja olulisem ehitusmaterjal. Puit on taastuv loodusvara. Taastumisaeg on puidul küllaltki pikk – kuni 100 aastat. Puit on universaalne materjal. Temast on võimalik teha väga erinevaid hooneosi. Väiksema hoone võib ehitada suures osas ainult puidust. Eesti territooriumist moodustab mets ~ 40%. Enamike riikidega võrreldes on meil palju metsa. Kõige levinumad puud Eestis on mänd, kuusk, kask. Keskmine raieküps mets annab ca 220 m³ puitu 1 ha kohta. Puidu peamised positiivsed omadused on: väike mahumass - puithoone on kerge, seda saab ehitada ilma võimsa kraanata; küllalt suur tugevus – puidust saab teha küllalt suuri kandekonstruktsioone;
annaabi.ee 
