Tallinna Pedagoogikaülikool Referaat Eesti ala arengust holotseenis: Tektoonilised protsessid hilisjääajal ja holotseenis Juhendaja: J-M. Punning Koostas: Hannes Tõnisson L 31 Tallinn 2000 Sisukord Tallinn 2000..............................................................................................................................................1 1. SISSEJUHATUS...............
tundlikkusega ning mis satuvad ohtu maastiku muutmise tagajärjel. Mitme sajandi vältel on inimesed püüdnud märgaladest lahti saada, neid kuivendades ja põllumajanduses kasutusele võttes. Kuivendamisega on korvamatut kahju tekitatud märgalade MIS TINGIMUSTEL TEKIB SOO? Soo teket soodustab kliima.Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel. Põhja-Euroopas algas soode tekkimine pärast liustike taandumist, varajases Holotseenis. Kõige intensiivsem oli soode tekkimine Holotseeni esimesel poolel 80007000 aastat tagasi ja viimase 4500 aasta jooksul. MÄRGALADE OLULISUS Märgaladel on looduses väga tähtis roll. Nad on väga liigirikkad, olles elupaigaks mitmetele olulistele taime- ja loomaliikidele, sealhulgas veelindudele, kelle elutsemine sõltubki suuresti märgaladest . Nad pakuvad kudemispaiku kaladele, olles samas ka heaks kalapüügikohaks. Märgalades sisaldub puhas
Maksimaalne jäätumise ajal ulatusid liustikud Ukrainasse Dnepri ja Doni jõgikonda. Jääajad olid eraldatud jäävaheaegadega, mille vahel kliima oli praegusest soojem. Sooja aega on meil olnud aruharva, praegu me elame jäävaheaja lõpus ja oodata on uut jääaega. Tüüpilisteks kuhjevormideks on oosid ja fluvioglatsiaalsed deltad. Jääpaisjärvedes kuhjusid viirsavid. Jää liikumine kohandus aluspõhja reljeefile ja nii kujunusid näiteks liustikutekkelised saarkõrgustikud. Holotseenis on olnud kliima varem palju soojem kui praegu, praegu me elame jahedal ja niiskel subatlantilisel ajal. Kliima on kogu aeg rütmiliselt muutunud ja see kajastub jõgede ja järvede vereziimis ning on mõjutanud ka põllumajanduse arengut. Kui soo pind on kumer, siis on ainsaks toiteallikaks sademed ja tolm. Kujunevad ombotroofsed ehk sademetoitelisd kõrgsood ehk rabad. Madalsoode ja rabade vaheaste on siirdesoo. Soode tekkemine: Järveine e limniline soostumine
_ Dryase taimestik jääaja järgselt (drüüas, mägimaran paju, pujud, _ nn. neutraalse maastiku kaart Must-valge pilt (saar ja seda ümbritsev ebasõbralik ookean) asendub efedra) _ standard, kus kaardiruudud hõivatud mingi maakasutustüübiga heterogeense mosaiigiga. _ Vara-Holotseenis (10 000-8 000 a. tagasi): kased, männid tõenäosusegap Ruumiliselt eraldatud sama liigi populatsioonid tavaliselt jagunenud _ Kesk-Holotseenis (8 000-2 500 a. tagasi):jalakas, sarapuu, pärn, _ ja kus on välistatud kõik tegurid mis võiksid seda mosaiiki mõjutada erinevate elupaikade, kasvukohtade vahel. Ühe häving
Eesti vete küsimused 1)Veestike kujunemise looduslikud tingimused Vastus: Eesti veestike kujumine on seotud jääajaga ehk siis täpsemalt jää sulamise algusega Haanja kõrgustikult ja madala merevee taandumisega holotseenis. Veestikke tekkeks oli oluline niiske kliima, et sademed ületaks auramise. Reljeefi kõrguste erinevused mõjutavad jõgede pikiprofiili. Tektoonilised lõhed mõjutavad aga voolusuunda. Kõrgemate alade karstumine ehk karstialade tekkimine nt Pandivere kõrgustikul. Rõuge ürgorg, seal paikneb Eesti sügavaim järv, ca 38 m. Mattunud ürgorgudest saadud põhjavesi moodustab Eesti veevarudest 55-60%, see vesi e vaja töötlemist on kergesti kättesaadav. Nõmme, männiku, mustamäe ürgorud.
2003) sulaveest. – Mis juhtub, kui Võrdle lumiste ja lumekatteta mäeliustikud sulavad? alade albeedot. Selgita liustike osa üldises veeringes http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/a/a2/Mass_balance_atmospheric_circulation.png Mere taseme muutused Holotseenis ja viimasel sajandil Mere tase on viimasel sajandil tõusnud 200 mm ehk 2 mm/aastas Millest on tingitud meretaseme muutused? http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/0/0f/Recent_Sea_Level_Rise.png http://en.wikipedia.org/wiki/File:Holocene_Sea_Level.png Millised tagajärjed on sellel, kui ennustused lähevad täide? http://maps.grida.no/go/graphic/temperature-increases-in-the-antarctic-due-to- climate-change-2090-ncar-ccm3-sres-a2-experiment http://www
sajand. Osalt tähendab praegune kliima soojenemine taastumist "väikesest jääajast". Soe kliima, nn Rooma soe periood, valitses ka meie ajaarvamise alguspunkti paiku haripunktiga kusagil 100. aasta ümbruses ning jahe vahemikus 500900. Tõotavalt alanud jääajajärgsele soojenemisele järgnes küll suurem tagasilöök hilisdrüüases (Younger Dryas) 10000 kuni 10400 aasta eest, mil keskmine temperatuur langes PõhjaAtlandi ümbruses paari kraadi võrra. Pärast seda alanud holotseenis polnud ükski muutumine aga nii suur ega nii kiire, et ta tsivilisatsiooni arengu oleks proovile pannud. Aga enne viimati mainitud rahulikku aega oli ju jääaeg, veel enne seda jäävaheaeg, siis jälle jääaeg jne. Kriidi ajastu kasvuhoonest jääaegade külmkambrisse Kaugemale minevikku vaadates saame paljudest kaudsetest tõenditest teada, et võrreldes erakordselt sooja keskaegkonnaga on maakera kliima kogu uusaegkonnas, mis algas 65 miljonit aastat tagasi, olnud
inimese evolutsioonis. Nimelt muutused kliimaga kas soodustasid või töötasid vastu loomade ja taimede levikule, mis on otseses seoses inimese arvukuse ja globaalse paiknemisega. Näiteks temperatuuri langemisega kaasnes lehtmetsade piiri taandumine lõunasse ja tõusmisel liikus tasapisi taas põhjapoole. Tektooniliste protsesside tagajärjel tekkis u 15 miljonit aastat tagasi otsene ühendus Aafrika ja Euroopa vahel, tänu millele sai alguse inimahvide levik Euraasias. Holotseenis(viimased 10 000 aastat) oli Sahara kõrb veel kitsas ja regioonis oli arvukalt järvesid. Kliima oli soe ja niiske. 7. adaptatsioon e. kohanemine: fitness e. kohanemus; koadaptatsioon fitness suhtearv, mis näitab, kui edukas on olnud isend (või ka mingi subpopulatsioon tervikuna) reproduktiivses mõttes võrreldes populatsiooniga (liigiga) tervikuna. Tavaliselt loetakse kokku isendi (subpopulatsiooni) suguvõimelisse ikka jõudnud järglaste arv (subpopulatsiooni puhul isendi kohta, n
Väljavool Peipsi jääjärvest kulges esialgu Väikese Emajõe kaudu lõunasse, hiljem Emajõe ja Viljandi oru kaudu läände. Seega on need orud Ahja, Võhandu ja Piusa orust nooremad. Lõunast Peipsisse ja Võrtsjärve suubuvate orgude sügavnemine jätkus Holotseenialguseni, jääaja lõpul jäi suurjärvede lõunaosa suures osas kuivaks. Nende orgude põhi on järvede praegusest veetasemest kuni 16 m madalamal. Ebaühtlase maatõusu tõttu, mis oli kõige suurem loodes, hakkas Holotseenis Võrtsjärve ja Peipsi pind taas tõusma. Ülesüvenenud orgudes algas jõe- ja järvesetetekuhjumine ning intensiivne soostumine (turba paksus jõgede alamjooksudel on kuni 10 m). Selline jõgede areng jätkub Lõuna-Eestis nüüdki. Põhja-Eestis hakkasid jõed tekkima paar tuhat aastat hiljem kui Lõuna-Eestis ja nende arengus saab eristada kaht järku. Esimeses järgus tekkisid Tallinnast idas paiknevates klindilahtedes liustikujõedeltad
Hapniku sisaldus väheneb tõesti mõlema poolkera õhus, kuid see toimub aeglasemalt kui eeldaks CO2 juurdekasv. Põlemisel läheb hapnik CO2 ja H2O koostisse. Vahe CO2 emissiooni mahu ja atmosfääri kogunemise määra vahel läheb nii mandrite kui ookeani biosfääri arvele. Keskmine temperatuur ja atmosfääri CO2 sisaldus geoloogilises ajaskaalas. Vaid Karboni lõpus ja Permi alguses olid nii temp. kui CO2 sama madalad kui praegu. Kliimamuutused holotseenis Info kliima muutumise kohta pärast viimast jääaega pärineb puude aastarõngastest, viirsavist, Gröönimaa jääkilbi puursüdamikest ning merepõhja setetest. Aastarõngaste põhjal on kindlaks tehtud, et viimase kaheksa tuhande aasta jooksul on olnud neli suhteliselt sooja ning viis suhteliselt külma ajavahemikku. Eriti soe oli kliima vahemikus 7300-4900 aastat tagasi, kuid mitte ühtlaselt vaid tsükliliselt. Soojad perioodid olid veel 3300 ja 2750 aastat tagasi ja nn.
lõunapoolsete maadega (kärestikest saab küll kergesti jõekaldaid mööda ringi minna, kuid kitsas jõeorus on vähe haritavat maad ja toitu), Araabia kõrbe hõõguvad liivad eraldasid orgu Punasest merest, soine delta raskendas Vahemereni jõudmist. Eraldatust suurendasid ka lõuna-, lääne- ja idapiiridel elavad nomaadid, kes olid Egiptuse suhtes vaenulikud.Selline eraldatus tekkis millalgi 4. ja 3. aastatuhande jooksul, mil egiptlaste asualade ümber tekkis kõrb. Kesk- Holotseenis sadas Egiptuses rohkem vihma kui praegu, mistõttu mõlemal pool kasvas taimi Niilusest eemal, ka oli Niilusel lisajõgesid. Niiluse-äärne viljakas muld lõi asustuseks ja põllumajanduseks head tingimused. Kõrbetes jõest kaugemal (välja arvatud Al- Fayymi oaas) oli elu peaaegu võimatu. Maaharimine oli seotud iga-aastaste Niiluse üleujutustega, millest Egiptuse tsivilisatsioon sõltus. (1830. aastal ehitati lüüsid ja tammid, mis mõjutasid vee loomuliku käiku, ja 1971
Tulemus: esitatakse kaks tõenäosusvahemikku (95,4 ja 68,2%) Kaaliumi-argooni meetod Põhineb vulkaanilistes kivimites esineva radioaktiivse kaaliumi 40K lagunemisel argooniks 40 Ar, milel sisaldust kivimites mõõdetakse Pika poolestusaja tõttu sobilik eelkõige üle 100 000 a ja alla 2 miljardi aaśta vanuste ladestuste dateerimiseks Uuemad arengud, sh Ar-Ar analüüsivõimalsue lisamine, võimaldab vulkaaniliste ladestuste korral kasutada ka Holotseenis toimunud sündmuste korral (näiteuuring Vesuuvi vulkaani purske kohta AD79) Ideaalne juhtum: kiiresti kivistuvad moondekivimid, nt laava, mistõttu kasutatud Olduvai orus laavakihtide vahelt leitud inimjäänuste dateerimisel Varasemalt suure veavahemikuga (kuni 10% ehk mõnel juhul üle veerand miljoni aasta, uuemad rakendused on andnud palju suurema täpsusega vanusemääranguid (nt Mary Leakey leitud hominiid Lucy vanus – 3,18 miljonit aastat ± 2%)
tõstab veekogu produktsiooni. Eestis pole praktiliselt kusagil puudu biogeenidest ja ka hapestumine järvi oluliselt ei ähvarda. Mõnedes Eesti semidüstroofsetes kalarikastes järvedes võib aga pH langemine olla kaladele hukutava toimega. Järvedes, kus on viimasel ajal kiiresti kasvanud allohtoonsete huumusainete sissevool näiteks melioratsionitööde tõttu, võib olla mõttekas kontrahappe meetodit rakendada. 11..Maastike/siseveekogude kasutuse muutused holotseenis(pärast viimast jääaega), veeringe muutused. Veekogude kasutuse planeerimise ökolooglised ideaalpõhimõtted. ***Vastupidiselt tänapäevasele oli põllundus suunatud peaaegu alati inimese enese vajadustele. Statsionaarse põllunduse ja metsakasvatuse rajamine. Ainekaod valgalal kasvavad oluliselt. Biogeenide voog järvedessse tekitas laia tugeva litoraalivööndi, mis hoidis pikka ega ära muutused avavees. Sedimentatsioon profundaalis oli senini väga väike
Positiivsete pinnavormide vahele jäänud lohkudesse ja nõgudesse on kogunenud sapropeel jaturvas, pinnamoodi tasandavad ka nõlvaprotsessid. Neotektoonilised liikumised ei ole suutnud luua olulisi kõrgusvahesid ning uusi suuri pinnavorme. Suurimaid kõrgusvahesid – mitmekümne meetri sügavusi karjääre ja enam kui 100 m kõrgusi aherainemägesid – on Eestimaa pinnamoe kujunemise kolmandal, veel praegugi jätkuval etapil loonud inimene. 131. Kliima. Kliima hilisjääajal ja Holotseenis. Nüüdiskliima Golfi ja Põhja-Atlandi hoovuse mõju tõttu on keskmised õhutemperatuurid Eesti alal kõrgemad kui samadel laiustel Aasias ja Ameerikas. Kliimaerinevused tulenevad peamiselt Läänemere mõjust, eristatakse läänepoolsemat läänemerelist kliimavaldkonda ja idapoolset Sise-Eesti kliimavaldkonda. Kõige soojem kuu on juuli (keskmine temperatuur Vilsandil 16,3 °C, Tartus ja Võrus 17,1
annaabi.ee 
