Seda kõike tugeva juhiga eesotsas. 4 Holokausti ajalugu 30.jaanuaril 1930.aastal määras president von Hindenburg Saksa kantsleriks Hitleri. Pärast seda hakkas Adolf Hitler täide viima natside ideoloogilisi ja poliitilisi eesmärke. Õigus arreteerida seadusliku aluseta keda tahes oli üks tähtsamatest eeldustest holokaustile. Nii täidetigi koonduslaagrid alguses kommunistide ja demokraatidega. Rassistliku ideoloogia rakendusele võtu esimeseks märguandeks oli juutide äride boikoteerimine Berliinis 1933.aastal. Üle Saksamaa toimusid mõne järgneva aasta jooksul juudivastased vägivallaaktid. Lihtsalt ei pääsenud ka sakslased. Nad pidid tõestama oma kuulumist aaria rassi. 1935.aastal vastuvõetud määrusi nimetati Nürnbergi dekreetideks, kuna nende välja andmis kohaks oli Nürnberg
Ohvrid, nende lähedased neid ühendab mälestus sellest, mis kunagi neid üksteisest lahutas, kas siis igaveseks või aastateks. Seda leedulastegi ajaloos rolli mänginud sündmust on võtnud kajastada Leedu ajaloolane Alfonsas Eidintas, kelle lõpp-produkti võib pidada vist üheks laiemapõhjaliseks holokausti Leedus käsitlevaks teoseks. Võtan raamatu kätte väikese eelarvamusega, aimates teose rõhuasetust ning kartes liigset holokaustile keskendumist, kuid siiski suure huviga. Raamatu kasuks räägib juba tema esimene peatükk, mis sisaldab juutide ja leedulaste suhteid juba alates 19. sajandi lõpust, juutide rolli Leedus, neisse suhtumise kujunemist ja muud nendega seonduvat. Tegu pole lihtsa lühikirjeldusega, vaid põhjaliku ja laiahaardelise käsitlusega, mis pakub sujuva ülevaate ning näitab avalikkusele vähem teada olevaid probleemegi. Eidintas on kirjeldanud
rahvusvahelise õigusetasandil. 1948. aastal võeti vastu konventsioon, kus genotsiidikuritegude kohta anti täpsem definitsioon. Genotsiidikuritegusid hakkati menetlema Rahvusvahelises Kriminaalkohtus. (Asutati aastal 1998 ja alustas tegevust aastal 2002). Eripärad Srebrenicas toimunud massimõrv on Euroopas suurim pärast teist maailmasõda. Tagajärjed ja mõjud tänapäeval Tänapäevased inimõigused on tekitatud suurelt osalt tänu holokaustile. Sõjakuriteod, mis toimusid aastakümneid tagasi karistatakse ka tänapäeval. Aastaid tagasi toimunud sõjakuriteod mõjutavad tänapäeva perekondi, kuna keegi perest on selle tõttu surnud. Lahesõda Põhjused: Sõja puhkemise pikajalistele põhjustele pani aluse Iraagi ja Iraani vaheline konflikt, kui Iraak ründas Iraani 1981.aastal Kuveidi okupeerimine Iraagi poolt 1990
pealetung 6. Teab Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemislugu Saksamaa positsiooni nõrgendas tema vastaste konsolideerumine. 1941 augustis kirjutasid Churchill ja Roosevelt alla Atlandi hartale, millega lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus (NSVL pressis aga välja, et see ei laieneks MRP tulemusel NSV Liiduga liidetud aladele). Atlandi hartale järgnesid kõikvõimalikud konverentsid. 9. Oskab anda hinnangut holokaustile Juutide massilise mõrvamisega alustasid sakslased kohe idasõjakäigu algul. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas suleti juudid getodesse. 21.01.1942 otsustati Wannsees kõik Euroopa juudid transportida itta, kus algas nende hävitamine Auschwitzi, Maidaneki jt surmalaagrite gaasikambrites. Hiljem laienes hävitustöö Ungarisse (krahv Wallenberg päästis seal tuhandeid juute hukkamisest, ostes nad endale), Itaaliasse ja teistesse okupeeritud riikidesse.
Koreast saadeti Lõunasse väed sisse. Abi pakkus USA, kes saatis oma väed, et tagasi vallutada maa, mida nad ka said. Sõtta sekkus ka Hiina. Lõpuks sõlmiti paraleelselt sõjategevusega vaherahu, mida Lõunasse jäid Ameeriklased valvama. Kuigi pinged ei vabanenud kunagi, siiamaani on Põhja-Korea diktaatorlik maa. Lähis-Ida Lähis-idas olid pinged kogu sõja vältel kestnud, kuid suureks paisusid need siis, kui holokaustile järgselt pöördumid juudid tagasi, et minna nn. Koju, ehk Jeruusalemma. Seal aga valitsesid palsetiinlased, kes arvasid, et pole aus nõndamoodi neilt linn ära võtta. Juudid lõid seega Iisraeli riigi, mida toetas USA, palestiinlasi aga Nõukogude liit. Iisraeli hakkasid aga viis ümberingi asuvat riiki rõhuma. Toimus Suessi kriis, kus okupeeriti Suessi tsoon, Iisraeli väed vallutasid aga Siinai poolsaare. Kuna suurem osa naftavarudest asus Saudi-Araabias, kuveidis, Iraagis ning nende
Iisrael on riik Aasias Vahemere rannikul Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania,Süüria, Liibanon ja Egiptus ning piiratud autonoomiaga Palestiina1. Ajaloolist Jeruusalemma nimetatakse ka Kolme Usu Linnaks. Õlimägi, Ketsemani aed mäe jalamil ja lummavad vaated linnale. Via Dolorosa- tee, mida mööda Jeesus kõndis Kolgata mäele, mis päädib Püha Haua Kirikuga. Vana-Jerusalemma peatänav cardo- juudi kvartal. Yad Vashem (Iisraeli põhimemoriaal juudi holokaustile Teise Maailmasõja ajal), Holokausti muuseum ja Iisraeli muuseum, kus lisaks ajaloolistele ja kultuurilistele eksponaatidele leidub Picasso, van Gogh'i ja Rodin'i töid. Olulisimad kohad kristlastele: Oliivide mägi, Via Dolorosa, Hauakirik. Templimägi, mis on püha paik nii kristlastele, moslemitele kui ka juutidele, Al Aqsa mosee, mis on islamiusulistele kõige püham koht Meka ja Medina järel, ning Läänemüür ehk Nutumüür, mis on
aasta ülestõusmispühade ajal levis see sadadesse juudi kogukondadesse. Tsaari antisemiitlik nõuandja kavatses lahendada juudiküsimust, sundides üht kolmandikku emigreeruma, teist kolmandikku surema ja kolmandat kolmandikku kaduma (pöörduma ristiusku). Pogrommid ja sellega kaasnev massiline emigreerumine jätkus tsaar Nikolai II ajal (1894-1917), kes pidas juute Kristuse tapjateks. Isegi pärast Teist maailmasõda viidi Poolas veel pogromme läbi, vaatamata aset leidnud holokaustile ja suure osa juudi elanikkonna tapmisele. Siioni tarkade protokollid Esimest korda ilmusid need 1905. aastal tsaariaegsel Venemaal. See antisemiitlik propaganda süüdistas juute maailma vallutamise salanõus. Pärast I maailmasõda tõlgiti see paljudesse keeltesse ja see avaldas XX sajandil kaua aega mõju - isegi pärast seda, kui 1921. aastal võltsing paljastati. Kolm väljaannet levisid Ameerikas laialdaselt tänu mõjuka töösturi Henry Fordi pingutustele. 1922
Sisemises eksiilis (Iisraelis, sõjaväe võimu all) olevad elanikud tahavad iseseisvust ja vabadust, samas kui välispaguluses olevad inimesed mõtlevad peamiselt oma kaotatud (kodu)maast. Palestiina aladel elavad araablased puutuvad igapäevaselt kokku okupatsioonivõimudega ning soovivad, et neid koheldaks võrdsete kodanikena, mitte enam kui ,,mitte-juutidena". Kui juudid vaatavad tagasi oma hajutatusele, getodele, pogrommidele ja holokaustile, araablased oma türklaste poolsele allasurutusele, lääneriikide murtud lubadustele, Iisraeli riigi loomisele ja 1967. aasta sõja kibedale kaotusele, siis teavad ju mõlemad rahvad, mis on kannatus. Mõlemaid rahvaid on teiste rahvaste poolt karmilt koheldud ja neid on manipuleerinud nende poolt kontrollimatud jõud. Kumbki osapool ei usalda teisi rahvaid ega teineteist, samal ajal otsivad nad oma identiteeti, lugupidamist, vabadust ja rahvuslikku arengut.
Esile tõusma hakkasid linnad, keskklass ja gildid (kaupmehed). Põhjustas seda nihe nõudmises ja pakkumises linnade kasuks. Raha hakkas kogunema linnadesse ning neist said keskaegse ühiskonna keskused. Palgatöö kallines tööjõu vähesuse tõttu ka maal.Lääne-Euroopas leidis sageli aset talupoegade isikliku vabaduse suurenemine, hakkas levima raharent senise teotöö asemel. Liikuma läksid ka toona peamiselt Kesk-Euroopas asunud juudid, kelle ajaloos oli ilmselt tegemist millegi holokaustile samaväärsega. Katku puhkemine kutsus esile suuri juudipogromme. Eri piirkondades ning inimrühmades olid suremusnäitajad erinevad. Inglismaal surid enam- vähem pooled vaimulikud Katku mõju meditsiini arengule Arstikutse elas läbi vapustuse. Meedikud paljastasid oma abituse katku ees. Paljud arstid deserteerusid. See viis ameti prestiizi alla. Need kes jäid, teenisid muinasjutulist tasu (kui neil muidugi õnnestus seda hiljem nautida, vältides ise haigestumist)
kohtute jurisdiktsiooni ja tooma kohtu ette ja karistama rahvusvahelise kriminaalõiguse rikkumisi, samuti sekkuma, kui kohalik kohtumõistmine keeldub tegutsemast või ei ole võimeline seda tegema. Holokausti ja natsismi ajalugu on samas ekspluateeritud, et õigustada poliitilisi kuritegusid. Näiteks kasutasid kommunistlikud liidrid ära võitlust Natsi-Saksamaa vastu, et seadustada Nõukogude võimu 20 ja ekspansiooni. Läänemaailmas jälle, kus on ülikülluses viiteid natsidele ja holokaustile seotud näiteid, pannakse holokausti mõiste kõikvõimalike küsimuste teenistusse, alates abordist kuni loomade õigusteni. Natsismi ja holokausti kasutatakse ka, et õigustada võimulolevaid poliitikuid, kes ei tegutse kooskõlas rahvusvahelise ja humanitaarõigusega, see on näiteks jälgitav viimastel aastatel USA-s. 21 SÕJAKURITEOD JA RAHVUSVAHELINE ÕIGUS