Holokaust Vanakreeka keeles Holo - täiesti Kaustos - põlenud Hitler süüdistab Saksamaa probleemides kommuniste ja juute ning kavatseb nad kõrvaldada Termin, mida kasutatakse 1933 45 Saksamaal poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks Hukkunuid 4,3 miljonit 6,2 miljonit Juutide ajalugu Esmakordselt mainitud 3. aastatuhande lõpul eKr Elanud Euroopas juba iidsetest aegadest Keskajal süüdistati juute Jeesuse tapmises Vägivaldsed tagakiusamised Esimene teadaolev juut Eestis elas 1933. aastal Tallinnas Kristalliöö 10. november 1938 Juudi soost saksa pagulane mõrvas Pariisis Saksa diplomaadi Ette valmistanud Gobells ja Reinhard Henydrych Gobells: "Juutide vastu on kõik lubatud" Sihikule võeti juutide omand eramud, kauplused ja sünagoogid Ligi 100 juuti tapeti Tagajärg määrus, millega purustuste eest trahviti juute + koristustöö maksud Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elanikkonda
Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki. Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6
.............................................................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Holokaustiks loetakse Teise maailmasõja ajal Euroopa juutide vastu Natsi-Saksamaa toime pandud süstemaatilist tagakiusamist ja massinõrvu aastatel 1933-1945. Natsiideoloogia kohaselt oli kõige kõrgem rass aaria rass, teised olid madalamad ja eriti kahjulikeks peeti juurte ja mustlasi, kuna nemad ei tuginenud rahvausriigile. 3 Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi Rassiliste väärtuste hierarhia oli natsiideoloogia asendus valgusajastu ja võrdsuse põhimõtetele. Natside silmis oli maailmas palju rasse,kuid rassid olid väärtustelt erinevad. Kõige kõrgem oli neist aaria rass
Sõna ,,holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab ,,täiesti" ja kautos ,,põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas ,,tuleohvrit" või ,,täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas-sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a. Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks koonduslaagrites. Juutide holokausti mälestatakse tavaliselt 19. või 20. aprillil. Sel päeval 1943. a algas Varssavi getos ülestõus-kümnete tuhandete näljas ja külmas vaevelnud juutide meeleheitlik
SUURE-JAANI GÜMNAASIUM AJALUGU Sirelin Koval HOLOKAUSTIST referaat Suure-Jaani 2015 1. Holokaust 1.2. Eellugu Saksamaal Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni.
Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST
Tööliste Partei (O.Strandmann) (K.Päts) ( A.Rei ) · Asunike Koondis · Eesti Rahvaerakond · Eesti Kommunistlik (O.Tief), eraldus (J. Tõnisson) Partei ( J.Anvelt) 1923 Tööerakonnaks 8. Hitleri-Saksamaa (Hitleri ambitsioonid riigi laiendamiseks, holokaust, Hitleri edukuse/ebaedukuse põhjused) Hitleri võimuletulek tähendas dem. Institutsiooniude ja vabaduse kaotust. Riigiorganid asendati keskvõimu määratud juhtidega. Majandus riigi kontrolli all, juhitakse nelja-aasta plaanide kaudu. Riigi ülesandeks sai ka rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivais seadusi. Aktiivne juutide tagakiusamine. 1935. Aasta seadusega piirati oluliselt juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi. Paljud põgenesid
1919-1925 president Freidrich Ebert (Sotsiaaldemokraatlik Partei) 1925-1934 president Paul von Hindenburg (parteitu, konservatiiv, monarhist) Natsid 1918. aasta algul oli algul Bremenis ning hiljem Münchenis loodud partei, mille nimeks 1919 sai Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei). Selle juhtide hulgas olid väga parempoolsete natsionalistlike vaadetega mehed, kes soovisid kättemaksu Versailles' rahu eest ja süüdistasid sõja kaotamises sotsiaaldemokraate ning juute. Partei oli seotud antisemiitliku Thule Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid
aktsepteerimine (tipnes totalitarismiga 1933-1945). Saksamaal tulemuseks ei olnud liberaalne kodanikuühiskond ja demokraatia kontroll nagu Prantsusmaal ja Suurbritannias. Saksa romantiline (keele) natsionalism: rõhutas hõimu, keele ja rahvuslike kommete tähtsust, kuna usuti et nendes väljendub see tõeline rahvusvaim (suhtumine oli umbes selline, et kui on keeleline sugulus, on veresugulus). Keelelise ja verelise üheks pidamisega tekkiski rassiteooria jne. Saksamaal natsiooni määratles rass ja kultuuripärand, see oli igavesti püsiv - etnos. Lääne- Euroopas oli mitte ühes piirkonnas elavate kodanike poliitiline kogukond - demos. Vahe Lääne-Euroopa riigirahvusluse ja Saksamaa ning Ida-Euroopa kultuurirahvusluse ____ . Saksapärane natsionalism määratles ,,vabaduse" kollektiivselt, see tähendas rahvuse vabanemist võõrvõimu ikkest, mitte üksikindiviidi poliitilise osalemise vabadust, kodanikuvabadusi nii nagu Lääne- Euroopa
riigivanemast Olulisemad sisepoliitika tunnusjooned 1920.aastatel Maareformi (1919) tulemusel kaotati mõisnike maavaldus ja loodi 56 000 asundustasu. Erakondade paljusus sagedased valitsuste vahetused (1919 - 1933 oli 21 valitsust, keskmine eluiga jäi alla 9 kuu). Kõik valitsused olid koalitsioonivalitsused (koosnesid 3 - 5 parteist) Kehtis sõna- ja trükivabadus, koosolekute vabadus Vähemusrahvused (nt baltisakslased, juudid, venelased) said kultuurautonoomia 1924.aasta 1.detsembri riigipöördekatse Korraldas Eestimaa Kommunistlik Partei tegutses (alates 1922 Nõukogude Liidu) rahalisel toel EV-s oli EKP tegevus keelustatud riigipöörde valmistasid ette Moskvas elavad eesti kommunistid (Jaan Anvelt). 1.detsembril 1924 hõivas u 300 relvastatud isikut mitmed valitsusasutused ja sidekeskused Tallinnas. Riigipöördekatse õnnestus mõne tunniga maha suruda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
