-pankadevahelised tasaarveldused -riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamine -valitsuse laenude organiseerimine 9. Raha loomine on: -raha trükkimine keskpangas -raha kujundamine kaskpangas -majanduses ringleva raha hulga suurendamine kommertspankade kaudu-õige vastus -raha pakkumise suurendamine keskpanga laenude kaudu 10. Mida näitab kohustuslik reservimäär? Kohustuslik reservimäär näitab kommertspankade kohustust hoida Keskpangas kindlat % kogust raha (suhtes hoiustega). 11. Milles seisneb finantsvahenduse olemus? Finantsvahendus on ühiskondlik institutsioon, kus ühtede majanduse subjektide raha ülejääk korvab teiste subjektide raha puudujäägi. 12. Laenuandja andis raha laenuks üheks aastaks. Poole aasta pärast oleks tal seda raha endal vaja läinud. Milline risk avaldus tegelikkuses? -makserisk -tururisk -likviidsusrisk-õige vastus -maarisk 13. Millised on finantsvahenduse ülesanded? 5 tk.
Panga kohustused Oluline on jälgida, milline on: klientide hoiuste osakaal, nende jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel, panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur. Hoiuste puhul on vaja: vaadelda nende käitumist erinevate perioodide jooksul, kus väiksemate pankade puhul võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda, kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega. Pikaajalised kohustused. · Teistest krediidiasutustest saadud vahendid, sh pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning allutatud kohustused (laenud). Panga omakapital · Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid, eelmiste aastate jaotamata kasum või kahjum ning jooksva majandusaasta kasum või kahjum. · Kasumiaruande põhjal saab hinnata pankade peamisi tulu- ning kuluallikaid.
väga kõrge likviidsus; 2 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm väga madal risk; intress kõrgem kui arvelduskontol; määratud miinimumsummad; Rahaturufondide osakud kõrge likviidsus (raha laekub paari päeva jooksul); väike risk (investeerivad madala riskiga instrumentidesse); kõrgem tootlus (võrreldes hoiustega), sõltub turu olukorrast Võlakirjad Ostjatelt laekumata arvete juhtimine Ostjatelt laekumata arvete konkreetse suuruse määravad: äritegevuse konkreetne iseloom kliendi usaldatavus, ettevõtet siduvad kohustused jms. Ostjatelt laekumata summade juhtimise eesmärk: kindlustada pidev usaldusväärne info laekumata arvetest; kiirendada arvete laekumist; vältida mittelaekumisest tulenevaid riske. Analüüsida:
väärtpaberite ja rahareservide hulga. Olukord kulmineerus sellega, et kõik pangandusoperatsioonid toimusid laenude peal. Bear Stearns'i ja Lehman Brothersi kokkukukkumisel külmus maailma krediiditurg, mille tõttu ei saanud Islandi pangad toita oma laenuhulka ning ei suutnud enam täita oma hoiuste kohustusi. 2006 aastaks oli Islandi majapidamised võlgades, mis moodustasid 213% puhtast sissetulekust ning vähem kui 30 sendised laenud olid tagatud hoiustega. Kõigega kaasnes ka inflatsioonimäära tohutu tõus. Graafikult on näha, et 2009 aastaks oli inflatsioonimäär peaaegu neljakordistunud võrreldes 2005 aastaga. 10 9 Spruk Rok (2010) Iceland's Economic and Financial Crisis: Causes, Consequences and Implications, European Enterprise Institute, URL (kasutatud jaanuar 2014) http://mpra.ub.uni-muenchen.de/29972/, lk 17 10 Spruk Rok (2010) Iceland's Economic and Financial Crisis: Causes, Consequences and Implications,
(võimalus, et pank ei suuda õigeaegselt rahuldada klientide nõudeid ilma kahjumit kandmata). • Likviidne vara – kui vara õiglase hinna (turuhinna) ja kiirmüügihinna erinevus on madal. • Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse mittevastavus (see on seotud finantsvahendajate põhifunktsiooniga – finantsvarade tähtaegade muundamisega). Näiteks, pikaajaliste laenude finantseerimine likviidsete hoiustega (nõudmiseni hoiused, lühiajalised hoiused). 33.Finantsjärelevalve eesmärgid ja selle vajalikkus Järelevalve põhiline eesmärk on tagada, et finantsasutused suudavad kliendi ees võetud kohustused tulevikus täita: • Krediidiasutused – suudavad maksta välja hoiused, • Kindlustusseltsid – suudavad katta kindlustuskahjud,• Pensionifondid - suudavad maksta välja kogutud pensioni jmt. • Järelevalve tööks on ka selgitada, millised riskid
hindamised annavad juhtkonnale võimaluse hinnata muutusi ning arenguid panga tegevuses ja veenduda, kas kavandatud tegevused on realiseeritavad. PANGA TEGEVUSE HINDAMISKRITEERIUMID (HINDAMISSUURUSED) Likviidsuse juhtimise tulemuse hindamiseks kasutatakse erinevaid suhtarve, kuid kõigi nende lõppeesmärk on väljendada panga võimet, täita oma hoiustajate potentsiaalseid nõudmisi ning finantseerida laenunõudlust ning selle kasvu omaenda intressikandvate hoiustega. Näitajad: 1. Likviidsete aktivate suhe kogu aktivasse ehk L/A - näitaja leidmiseks tuleb summeerida kõik likviidsed varad ning saadud summa jagatakse bilansi aktivate kogusummaga. Näitaja annab kõige üldisema ettekujutuse panga likviidsuspositsioonist. Universaalpankade puhul loetakse sobivaks väärtuseks 15-25%, hoiupankade puhul on ta tavaliselt suurem ning madalama hoiubaasiga kontori korral võib ta olla ka madalam.
Panga likviidsusrisk võimalus, et pank ei suuda õigeaegselt rahuldada klientide nõudeid ilma kahjumit kandmata · Likviidne vara kui vara õiglase hinna (turuhinna) ja kiirmüügihinna erinevus on madal · Likviidsusriski allikas: panga varade ja kohustuste tähtajalisuse mittevastavus (see on seotud finantsvahendajate põhifunktsiooniga finantsvarade tähtaegade muundamisega) Näiteks, pikaajaliste laenude finantseerimine likviidsete hoiustega (nõudmiseni hoiused, lühiajalised hoiused) Eesti pankade bilanssi põhised likviidsusnäitajad 31.12.2013: · Likviidsed varad 24% klientide vahenditest (31.12.2010 -22%) · Laenuportfelli osakaal bilansis 78% (74%) · Laenude / hoiustesuhe 100% (92%) Definition of 'Funds Transfer Pricing - FTP' A method used to individually measure how much each source of funding is contributing to overall profitability. The funds transfer pricing (FTP) process is most often used in the banking industry as
Oli erinevaid arvamusi, öeldi nt et juba sügiseks on selle rahaga kõik. Meil ei olnud maksibilans. Kullatagatis oli eelmisest EV. Sularaha tuli sisse väga palju, rahvas oli rõõmus, palka tõesti, elu muutus paremaks. Maksejõuetus oli massiline, majandus oli kokkuvarimise äärel, fikseeritud kurss. Eesti peamised pangad spekuleerisid vahetuskursiga- peamiselt rublaga, kui see lõppes, muutus kõik paremaks. Anti välja tagatisteta laene, hoiustega raha kohutavalt sisse, mis kaotas oma väärtust. Sel hetkel oli majandus kokkukukkumise äärel. Algasid mitmesugused sammud. 17 sept 1992 kolme suurema panga tegevus pandi seisma (Tartu kommerts pank, balti ühispank ja põhja eesti pank) ja juhtimine võeti üle. 92. aastal oli 42 pank ja 92 aasta lõpuks oli alles 22 panka. Tartu kommertspank oli puhtalt enda tegevuse tõttu, ülejäänud kaks toimetasid palju nõukogude liiduga. 18
Eelkige klientide arveldusarvetel n nöudmiseni hoiused, aga ka tähtajalised hoiused ja deposiidid. Oluline on jälgida, milline on: klientide hoiuste osakaal, jagunemine kliendigruppide ja hoiuseliikide vahel, panga koguvõlgnevuste suurus ja struktuur. Hoiuste puhul on vaja vaadelda nende käitumist erinevate perioodide jooksul- väiksemate pankade puhul võib hoiuste maht lühikese perioodi jooksul märgatavalt muutuda, kas tegemist on residentide või mitteresidentide hoiustega. Pikaajalised kohustused ·Teistest krediidiasutustest saadud vahendid sh. pikaajaliste ressursside näol saadud krediidiliinid, emiteeritud võlakirjad ning allutatud kohustused (laenud). Oluline on see, et kui pangal krediidiliinide tasumise ja võlakirjade lunastamise tähtajad saabuvad, siis suudab pank need ka tagasi maksta või refinantseerida. Panga omakapital ·Panga omakapitali koosseisu kuuluvad aktsiakapital, aazio, reservid,
50 Ettevõtte rahandus Kristo Krumm väga kõrge likviidsus; väga madal risk; intress kõrgem kui arvelduskontol; määratud miinimumsummad; Rahaturufondide osakud kõrge likviidsus (raha laekub paari päeva jooksul); väike risk (investeerivad madala riskiga instrumentidesse); kõrgem tootlus (võrreldes hoiustega), sõltub turu olukorrast Võlakirjad Ostjatelt laekumata arvete juhtimine Ostjatelt laekumata arvete konkreetse suuruse määravad: äritegevuse konkreetne iseloom kliendi usaldatavus, ettevõtet siduvad kohustused jms. Ostjatelt laekumata summade juhtimise eesmärk: kindlustada pidev usaldusväärne info laekumata arvetest; kiirendada arvete laekumist; vältida mittelaekumisest tulenevaid riske. Analüüsida:
7) tasakaalustatuse põhimõte: kohaliku eelarve tulude summa peab võrduma kulude summaga. Tuleb vahet teha formaalse ja sisulise tasakaalustatuse vahel. Alates 2003. a tuuakse kohalikus eelarves eraldi välja tulude ja kulude vahe katmiseks tehtavaid finantseerimistehinguid, mis toovad kaasa muudatused finantsvarades ja kohustustes (nt tehingud hoiustega, aktsiatega, võlakirjadega, laenude andmine ja võtmine). See uuendus võimaldab eelarves välja tuua sisulise tasakaalu, ülejäägi või defitsiidi; 8) avalikkuse põhimõte: eelarve projekt, selle seletuskiri ja muud lisad, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved ja eelarve täitmise aruanne on avalikud. Vastuvõetud eelarve esitatakse riigiasutustele õigusaktides sätestatud korras. KOV üksus
annaabi.ee 
