Tehnoloogiad ja personal on ühest küljest olulised tegurid tarneahela juhtimise protsessi edu tagamiseks, teisest küljest aga tekitavad nad juurde nõrkusi ja haavatavust, suurendades võimalusi tarnete katkemiseks. Tarneahela riskid veonduses ja kaupades 4. Peamisteks riskitegiriteks on pandeemia puhkemine, terrorismiakt, ohtlikud lastid, kõrge väärtusega veosed jne. 5. Veetavata kaubakoguste suurenemine ühelt poolt ja hoiustatavate kaupade vähenemine teiselt poolt. Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit. TAPA spetsialistidelt saadud info põhjal on sagedasemateks kuritööobjektideks just veokid ja nende lastid. Veoautode ja lastide kaaperdamine ja juhtidele suunatud
minimeeritakse varud ja üldkulud. 3.Teenuste sisseostu põhjused 3p. Teenuste sisseostu põhjusteks võivad olla, soodsamad hinnad, vähene tööjõu kulu, väiksem põhivara kulu. Ettevõte ei pea ostma omale seadmeid ega palkama tööjõudu ning saab seda teha võimalikult soodsa hinnaga. 4. Laonduse roll tänapäeva logistikas 6p Laomajandus on arenenud viimasel aastakümnel kindlalt selles suunas, et pikaajaliselt hoiustatavate kaupade osatähtsus väheneb ja tänu laialdaselt levivale cross-docking'ule muutuvad laod üha enam terminalisarnasteks sorteerimis- ja konsolideerimiskeskusteks. Kaupade ringlemissagedus on kasvanud aasta-aastalt. Koos sellega kaotavad laod üha rohkem oma ladustamise funktsioonist ja saavad juurde kaupade käsitsemise funktsiooni. 5. Transpordiliigi valikut mõjutavad tegurid 5p Transpordiliigi valikul hakkavad suuremat rolli omandama Euroopa Liidu transpordipoliitika
Samas võib olla see ka halvim valik. Protsesside optimeerimise ja integreerimise skeem terves tarneahelas Tarneahela riskid veonduses ja kaupades Tarneahela toimimise turvalisus võib olla allutatud paljude ohutegurite mõjule. Ohuaspekte võib olla seejuures väga erinevaid. Peamisteks riskitegiriteks on pandeemia puhkemine, terrorismiakt, ohtlikud lastid, kõrge väärtusega veosed jne. Veetavata kaubakoguste suurenemine ühelt poolt ja hoiustatavate kaupade vähenemine teiselt poolt. Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit. TAPA spetsialistidelt saadud info põhjal on sagedasemateks kuritööobjektideks just veokid ja nende lastid. Veoautode ja lastide kaaperdamine ja
laomajanduses on viimastel aastakümnetel suurendanud oluliselt kaupade käsitsemise efektiivsust ja tõstnud teenindustaset. Raadioterminalide kasutamine on teinud võimalikuks kaupade käsitsemise ilma paberkandjal dokumente kasutamata. Suurenenud on kiirus ja vähenenud vigade arv toodete vastuvõtul ning väljastamisel. Laomajandus on arenenud viimasel aastakümnel kindlalt selles suunas, et pikaajaliselt hoiustatavate kaupade osatähtsus väheneb ja tänu laialdaselt levivale cross-docking`ile muutuvad laod üha enam terminalisarnasteks sorteerimis- ja konsolideerimiskeskusteks. Kaupade ringlemissagedus on kasvanud aasta-aastalt. Koos sellega kaotavad laod üha rohkem oma ladustamise funktsioonist ja saavad juurde kaupade käsitsemise funktsiooni. Globaliseerumine ladustamises On saanud üsna tavaliseks, et kolmanda osapoole (3PL) teenusepakkujad peavad ladusid teistes riikides ja teistel kontinentidel
/ajaleht "Äripäev" lisa Logistika, nr. 4, lk. 10/ 3.Riskid tarneahelas 1.Riskid veonduses ja kaupades. Tarneahela toimimise turvalisus võib olla allutatud paljude ohutegurite mõjule. Ohuaspekte võib olla seejuures väga erinevaid. Peamisteks riskitegiriteks on pandeemia puhkemine, terrorismiakt, ohtlikud lastid, kõrge väärtusega veosed jne. Veetavata kaubakoguste suurenemine ühelt poolt ja hoiustatavate kaupade vähenemine teiselt poolt kooskõlas JIT tarnekonseptsiooniga põhjustavad üheskoos veoriskide suurenemist. /www.logiproff.com/ Veokite turvalisus tagatakse TAPA (Transport Asset Protection Association) sertifikaadi järgi GPS/GSM seadmete paigaldamise abil veokitele ja/või veoühikutele. TAPA määratleb turvalisusnõudeid ohutusstandardite abil ja peab üleval vedudega seotud kuritegude registrit.
ülesande täitmiseks. Laonduses, nagu ka muudes valdkondades, on üha enam levinud nn "madal organisatsioon", kus direktori ja isejuhtiva meeskonna vahel on mõni üksik juhtimistasand. Isejuhtivate meeskondade kontseptsioon on kasutusele võetud, kuid seda ei rakendata veel kõikjal. Osaliselt on see kontseptsioon arengustaadiumis ja paljudes laoettevõtetes seda alles testitakse. Laomajandus on arenenud viimasel aastakümnel kindlalt selles suunas, et pikaajaliselt hoiustatavate kaupade osatähtsus väheneb ja tänu laialdaselt levivale cross- docking`ile muutuvad laod üha enam terminalisarnasteks sorteerimis- ja konsolideerimiskeskusteks. Kaupade ringlemissagedus on kasvanud aasta-aastalt. Koos sellega kaotavad laod üha rohkem oma ladustamise funktsioonist ja saavad juurde kaupade käsitsemise funktsiooni. Globaliseerumine ladustamises Veel mõned aastakümned tagasi oli laialdaselt levinud skeem, mille puhul üks
Sageli kasutab ettevõte kombinatsiooni veoteenuste sisseostmisest ja oma veovahendi opereerimisest (näiteks rahvusvaheline transport ostetakse veoteenusena sisse, kohalik jaotusvedu teostatakse oma veovahenditega). 2. Laokulud (warehousing costs). Neid võib jagada kaheks: a) Kaupade liikamisega seotud kulud (throughput costs) Ettevõtte oma ladude või rendipindade puhul on need peamiselt astmeliselt muutuvad püsikulud, mis otseselt ei seondu laos hoiustatavate kaubakoguste suurusega (laotöötajate tööjõukulu, amortisatsioon või rent, sisseseade ja käsitlustehnika amortisatsioon või rent ja hooldus, kommunaalkulud: valgustus, küte, side, valve, lumekoristus jne.) Oma varade kasutamise puhul on mõttekas arvestada ka oma varadesse seotud kapitali alternatiivkulu (vt. kapitali hind väärtuse lisamise peatükis). Vähestes pfirides võivad oma ja rendiladude kulud muidugi muutuda (näit laotööliste ületunnitöö,
korraldamine • Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine • Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud • Säilituskulud või hoidmiskulud (inventory carrying cost) – varude omamise kulu kuni nende müümiseni, tarnimiseni või muul viisil kasutamiseni. kapitali alternatiivkulu, kindlustus, need laokulud, mis sõltuvad hoiustatavate kaupade mahust (teenuse sisseostmisel hoiustustasud), varude riskikulu (riknemine, kahjustus, vargus). Tavaliselt summeeritakse säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%. • Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud – kaotatud müük (tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus), tootmisseisak, järeltellimus (kui klient ootab ja tarnitakse eraldi just temale)
2. Miks on vaja registreerida kaupade laoliikumistega seotud toimingud pärast nende sooritamist? 3. Kes on volitatud tegema toimingute registreerimisi laoarvestusprogrammis? 11.24. Inventeerimine Inventuur on laosaldode vastavuse kontroll, et saada teavet selle kohta, kas füüsilised (tegelikud) laojäägid vastavad raamatupidamislikele. Inventuuri peamine eesmärk on tuvastada erinevused laos hoiustatavate toodete tegelike koguste (füüsilised saldod) ja ettevõtte majandus- tarkvara lao- ja raamatupidamismoodulites kajastuvate loogiliste ehk virtuaalsete saldode vahel. Mida vähem inventeerimise käigus saldovahesid leitakse ja mida väiksemad need on, seda pare- mini on ladu kahe inventuuri vahelisel perioodil töötanud ehk seda kõrgem on olnud laotoimingute kvaliteeditase.
Tellimuse koostamine, täpsustamine, suhtlemine, tellimise korraldamine Saadetise dokumentatsiooni töötlemine vastuvõtul, kontrollimine Tarnijate arvete kontrollimine ja arvete töötlemine, maksmise kulud 2. Säilituskulud või hoidmiskulud (inventory carrying cost) varude omamise kulu kuni nende müümiseni, tarnimiseni või muul viisil kasutamiseni. kapitali alternatiivkulu, kindlustus, need laokulud, mis sõltuvad hoiustatavate kaupade mahust (teenuse sisseostmisel hoiustustasud), varude riskikulu (riknemine, kahjustus, vargus). Tavaliselt summeeritakse säilituskulu ja jagatakse see varude keskmise väärtusega, tulemus on enamasti 15-30%. 3. Varude puudujäägi ehk laodefitsiidi kulud kaotatud müük (tehingu kasum, kliendi kaotus, maine langus), tootmisseisak, järeltellimus (kui klient ootab ja tarnitakse eraldi just temale) Varude täiendamine:
11.24. Inventeerimine Inventuur on laosaldode vastavuse kontroll, et saada teavet selle kohta, kas füüsilised (tegelikud) laojäägid vastavad raamatupidamislikele. Inventuuri peamine eesmärk on tuvastada erinevused laos hoiustatavate toodete tegelike koguste (füüsilised saldod) ja ettevõtte majandus- tarkvara lao- ja raamatupidamismoodulites kajastuvate loogiliste ehk virtuaalsete saldode vahel. Mida vähem inventeerimise käigus saldovahesid leitakse ja mida väiksemad need on, seda pare-
annaabi.ee 
