Kuulan rahulikult ja osavõtlikult, mida õpilane räägib. Kasutan jutukuubikuid eneseväljendamise ja jutustamisoskuse arendamiseks. Verbaalse töömälu mahu arendamiseks harjutame sõnaridade järele kordamist. Kasutan lausete koostamist juhuslikus järjekorras esitatud sõnadest. Kõne ja suhtlemise arendamisel ja sõnavara suurendamisel on oluline arvestada lapse vanust. Jagan professor T. Tulviste seisukohta, et väiksema lapsega on oluline rääkida hoidekeeles. Hoidekeelt räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad ning räägitakse asjadest ning inimestest, mis on parajasti lapse nägemisulatuses (Snow ja Ferguson 1977, Kikas 2008, 45 kaudu). Eelkoolieas tuleb rääkida lapsega asjadest, mida ei ole siin ja praegu, jutustada lugusid. Kooli minnes võiks laps mõista koolis kasutatavat keelt dekontekstualiseeritud keelt. Järgnevates klassides tuleb kasutada
millal. Selles vanuses hakkab laps ise pidevalt küsima MIKS? 3-4 Aastase lapse jutus esineb sageli ülereguleerimist laps teeb vigu, mida ta varem ei teinud, ilmutades grammatikareeglite tundmist ja kasutades neid erandsõnadel. 14) Mis on hoidekeel ja milline on selle tähtsus kõne õppimisel? Mille poolest erineb hoidekeel ,,titakeelest" ja/või "pudikeelest"? Hoidekeel on see, mida kasutatakse väikelastega suhtlemisel, kuna hoidekeeles rõhutakse sõnu, sõnalõppe, siis see aitab lastel keelt mõista. Hoidekeeles kõneletakse väga selgelt ja korratakse, pudikeelest on lastel keeruline aru saaada, on ebaselge. 15) Mis juhtub, kui lastel puudub kasvades kokkupuude keelega? Millele see viitab? Tooge näiteid analoogsetest protsessidest loomariigis. Aveyroni metsik poiss, kes ei õppinud rääkima, kuid õppis suhtlema viibete ja puudutuste kaudu. Kamala suutis 18. eluaastaks kasutada mõnda üksikut sõna
Mitmete arvutiprogrammide abil saab teada lapse keelelise taseme. Kõigil kõne arengu meetoditel on oma tugevad ja nõrgad küljed. Kõige effektiivsem on kasutada samal ajal mitut meetodit. Kuidas arendada lapse kõnet? Väikelapseeas Koolieelses eas *Nimetada asju, mida laps *Rääkida lapsega asjadest, näeb ja saab katsuda. mida laps parajasti ei näe. *Rääkida lapsega *Küsida lapselt päeva arusaadavalt kohta, et ta ise pikalt hoidekeeles. räägiks. *Rääkida iga lapsega *Kuulata last ja talle eraldi. vastata *Suhelda lapsega võimalikult palju Aitäh!
Ülikooli · Lektor ja kirjanik Keeleorganiteooria · Katsed õpetada loomadele inimkeelt (simpansid) · Loomad ei jõua kaugemalt 1,5 2- aastase lapse keelelise arengu tasemest Kognitiivse teooria seletus: loomadel jääb vajaka intelligentsusest Keeleorganiteooria seletus: loomadel ei ole kaasasündinud keelelisi võimeid Hoidekeel · Miks täiskasvanud oma kõnet lastega rääkides muudavad? · Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid on pikemad ja sagedasemad Asjad, mis on siin ja praegu Positiivsete emotsioonide väljendamine (hellitusnimed) · Laps eelistab sellist juttu kuulata · Keel, mida lapsega rääkides kasutada, peab olema veidi keerulisem kui lapse enda oma Keel ja mõtlemine · Keelelise relatiivsuse oletus (Sapiri-Whorfi hüpotees) inimese ettekujutus maailmast ja
Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus (muljeerimine) hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael. Eesti keele palatalisatsioon on fonemaatiline, s.t eristab tähendust Minimaalpaarid palk - palga, palgi; sulg - sulu, sule; kann - kannu, kanni; jutt - juti, jutu Palataliseeruvad t, l, n, s järgneva i ja j-i mõjul (nali, padja, koti, kassid) Palatalisatsiooni esineb tihti: hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama; e- tüvedes, nt sõl´m, sõl´g; reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a; Sõnatüvi määrab tuletises peenenduse, nt lus´takas, püs´takas, rul´lakas, sün´dmatu, kõnek rulluma, helkur, kõnnak jt Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa); Lõuna- Eesti palataliseerunud 32. Mis on dissimilatsioon, haploloogia ja metatees? Tooge näiteid! 1) dissimilatsioon
31. Mis on palatalisatsioon? Tooge näiteid! Palatalisatsioon e peenendus (muljeerimine) hrl kaashääliku harilikule moodustuskohale lisandub moodustuskoht kõval suulael Eesti keele palatalisatsioon on fonemaatiline, s.t eristab tähendust Minimaalpaarid palk palga, palgi; sulg sulu, sule; kann kannu, kanni; jutt juti, jutu Palataliseeruvad t, l, n, s järgneva i ja j-i mõjul (nali, padja, koti, kassid) Palatalisatsiooni esineb tihti hellitussõnades (ja hoidekeeles): poisu, lotu, kussutama e-tüvedes, nt sõl´m, sõl´g reas l-sõnades, nt sel´g, näl´g, kõnekeeles kül´m, tol´a Sõnatüvi määrab tuletises peenenduse, nt lus´takas, püs´takas, rul´lakas, sün´dmatu, kõnek rulluma, helkur, kõnnak jt Sõltub murdest: Põhja-Eesti palatalisatsioonita (Põhja-Eesti rannik ja Hiiumaa) Lõuna-Eesti palataliseerunud i i
Bioloogiline teooria. Loomadel ei ole kaasasündinud keelelisi võimeid, keeleorganit, mis laseks omandada keelt. Katsetest simpanseid rääkima õpetada (viipekeeles) näitavad, et simpansid suudavad selgeks õppida sõnavara kui mitte grammatikat. Ahvid ei ole võimelised aru saama inimkeele süntaksist ehk reeglitest, mille alusel moodustatakse mõtestatud sõnade järjestus. Täiskasvanud muudavad lastega rääkides tihti oma kõnet. Hoidekeeles räägitakse aeglasemalt, rõhutatud intonatsiooniga, lihtsustatakse lausestruktuuri, lausung on lühem, pausid pikemad ja sagedasemad. Hoidekeel on seotud positiivsete emotsioonide väljendamisega räägitakse õrnemalt, kasutatakse palju hellitusnimesid. On leitud, et hoidekeel on lapse arengule tähtis. Ükski keeleomandamise teooria ei suuda keeleõpet täielikult ära seletada. 9.4. Keel ja mõtlemine Inimene kasutab keelt ka mõtlemiseks.
kuulama karjumine koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid lalisemine (3-4 kuul), kõne järele tegemine. Alates 6. kuust lalistatakse foneemide abil, mis emakeeles olemas Ühe-sõna periood: *mõistavad sõnu 5-8 kuuselt *esimesed sõnad (10 kuu kuni aasta) *nimisõnad-tegevused; zestid, intonatsioon hoidekeel (Motherese) - lapsele kohandatud kõne: lühem, kergem, emotsioone rohkem, väljendatakse ilmekalt. Kasutatakse kuni laps on 12a. Lapsega ei pea hoidekeeles rääkima! Titekeele/pudikeele kasutamine on vale, lapsel hiljem raske ümberõppida Kahesõnalised laused e telegraafkeel: *u 2a vanuses *sisaldavad nimi-, omadus- ja tegusõnu *kiire areng ja sõnavara omandamine Kõne areng eelkoolieas: *2,5a laused pikemad *3a morfoloogilised tunnused *üleüldistamine * raskused grammatikas Kõne areng koolis: *konteksti abi vähenemine *sümbolite kasutamine *abstraktne sõnakasutus *"koolikeele" õppimine
kuulama karjumine koogamine (3-5 nädalal), meeldivad situatsioonid lalisemine (3-4 kuul), kõne järele tegemine. Alates 6. kuust lalistatakse foneemide abil, mis emakeeles olemas Ühe-sõna periood: *mõistavad sõnu 5-8 kuuselt *esimesed sõnad (10 kuu kuni aasta) *nimisõnad-tegevused; žestid, intonatsioon hoidekeel (Motherese) - lapsele kohandatud kõne: lühem, kergem, emotsioone rohkem, väljendatakse ilmekalt. Kasutatakse kuni laps on 12a. Lapsega ei pea hoidekeeles rääkima! Titekeele/pudikeele kasutamine on vale, lapsel hiljem raske ümberõppida Kahesõnalised laused e telegraafkeel: *u 2a vanuses *sisaldavad nimi-, omadus- ja tegusõnu *kiire areng ja sõnavara omandamine Kõne areng eelkoolieas: *2,5a laused pikemad *3a morfoloogilised tunnused *üleüldistamine * raskused grammatikas Kõne areng koolis: *konteksti abi vähenemine *sümbolite kasutamine *abstraktne sõnakasutus *"koolikeele" õppimine
isolatsioon: kas pime või kurttumm võib omandada keele? (Helen Kelleri juhtum). Kognitiivne teooria esindajad Piaget, Siclair-de Zwart jt. Teatud asju on raske omandada kui pole olemas veel teatud intellektuaalset taset. Sotsiaal-interaktsiooniline lähenemine, teooria esindajad K. Nelson, C. Snow jt. Kõnelema hakatakse ikkagi selleks, et teiste inimestega suhelda. Lapsed suhtlevad maast madalast teiste inimestega. Oluliseks peeti hoidekeeles suhtlemist lastega suheldes muudetakse oma hääletooni ja korratakse palju suhtlusstiil on emotsionaalsem; lihtsustatud; räägitakse asjadest, mis on siin ja praegu. Kõne omandamine esimestel eluaastatel toimib paremini kui keegi lapsega otseselt räägib lapsele kohandatud suhtlemine. Arvatakse, et lihtsustatakse, et oleks lihtne aru saada; samas teine võimalus, et vastavalt sellele, mida laps suudab ise vastu öelda. Ei õpita
UURINGUTE ANDMETEL on laps suuremaks saades seda enesekindlam ja iseseisvam, mida rohkem teda imikuna süles hoiti ja kallistati. See mäng tugevdab sinu ja lapse vahelist sidet HOIDEKEEL · Ütle: "Küll sa oled armas laps!" või "Kelle väikesed varbad need on?" vms · Hoidekeelt kasutades hoia last oma näo lähedal ja vaata talle silma. UURINGUTE ANDMETEL reageerivad imikud hoidekeelele - kõrgele hääletoonile, mida täiskasvanud imikuga suheldes kasutavad. Hoidekeeles rääkimine võimaldab imikuga suhelda ning julgustada teda häälekalt vastama. See omakorda soodustab tema keelelist arengut. RAHUSTAV MUUSIKA · Pane imiku lähedale kassettmakk või CD-mängija · Vali mahe instrumentaalmuusika või hällilaulud. Olemas on ka spetsiaalselt beebidele mõeldud plaate ja kassette · Korduva meloodiaga muusika mõjub väikelapsele rahustavalt, sest see meenutab talle emaüsas kuuldud hääli.
annaabi.ee 
