küsimuse alla Benedictuse ajaloolise eksistentsi. Samas on Gregoriuse töö ka ainus allikas Benedictuse elu kohta, seega pole allikate vahel võimalust valida. (Lawrence 2001: 18-19). Benedictus sündis oletatavalt aastal 480 kesk-Itaalias Nursia provintsis (Lawrence 2001: 20). Ta saadeti õppima Rooma, kuid ta lahkus koolist, sest tundis vastikust suurlinna kõlblusetuse suhtes (Dinzelbacher & Hogg 2004: 64-65). Niisiis läks ta 20 miili kaugusele Alfide külasse ning tõmbus üksindusse hüljatud kohas Subiaco lähedal. Nii elas ta kolm aastat Sabine mägedes koopas. Sel perioodil käis teda leivaga varustamas üks munk lähedalt kloostrist, kes õpetas Benedictusele ka askeetlikku elu. Lõpuks kogus Benedictuse enda ümber jüngrid, jagas nad gruppidesse nii, et nad rajasid mägedesse 12 kloostrit. Benedictus nimetas igale kloostrile abti ning läks seejärel Monte Cassino
katsetamine Kohesiivsus grupis ·väljendub grupiliikmete vastastikuses meeldivuses ja pühendumuses grupile ·Kurt Lewin kohesiivsus on summa jõududest, mis hoiavad indiviidi grupis, nt.: - Inimesed sobivad üksteisega emotsionaalselt - Koos on suurem võimekus lahendada võtmeülesandeid õpingutes - Kui grupp on edukas, siis on võimalik võita väärtuslik auhind ·Sotsiaalne meeldivus ja interpersonaalne meeldivus (Hogg & Hardie 1992) Sotsiaalne meeldivus grupis on palju "grupiliikme prototüübile" vastavaid persoone. Oluline gruppides, millega inimene ennast identifitseerib. ·Kohesiivne grupp on kollektiivse enesehinnangu, eneseaustuse allikas. Kui etnilisse gruppi kuulumine on eneseaustuse allikas, tajuvad liikmed enam rahuldust grupis olemisest (Crocker jt. 1994)Seetõttu on etnilistele vähemustele kuulumine olulisem Kohesiivsuse mõjurid ·koosveedetud aeg ·sisenemise keerukus ·grupi suurus
Liidriksoleku stiil Roethlisberger & Dickson (1939) Eesmärgile keskendunud Suhetele keskendunud Lewitt, Lippit, White (1939): Autoritaarne Demokraatlik Mittevahelesegav Peters ja Waterman (1982): Liidri ootused meeskonnale Bales & Slater (1955) Ülesand sots.-em. suhete spetsialistid Liidriksoleku stiil Liidri esilekerkimine · Liidri kategoriseerimise teooria (Lord et al 198 Liider kerkib esile grupiliikmete ootuste ja st Eelistatud isikuomadused. · Sotsiaalse identiteedi vaade (Hogg 2001): Liidriks saamise tõenäosus on suurem neil gru täidavad grupinorme ja eelistatud käitumisviis · Karismaatiline liidriksolemise stiil (Bass 1998): Tõstab grupi toimimist ja loomingulisust Eestvedaja Toimub sotsiaalsete väärtuste vahetusprotse · Järgijad saavad suuna, struktuuri ja mõne eksperthinnangu · Juht saab võimu, privileegid ja kontrolli Liidri omadused Isiksus Vilumused kohanemisvõime tarkus, intelligentsus
Tavapärased sõdimisviisid olid kaotanud tahtsuse, neid asendas vastastikune luuramine ja kaalutlus. Suurriikidel oli käes aeg järele proovida oma närvide vastupidavust. Taastunud oli relvastuse võidujooks rahu tingimustes. Vahepeal, 1. jaanuaril 1946 tegi Jaapani keiser Hirohito noil aegadel tahendusrikka zesti: ta ütles lahti oma jumalikust paritolust. Kasutatud kirjandus ,,Sündmused, mis muutsid maailma" Tallinaa raamatutrükikoda, 2006, lk 190-194 Hogg, Ian V., ,,Hutchinsoni lahingute leksikon", lk 86-87; 200-201 Ovtsinnikov V., ,,Kuum tuhk", Eesti raamat 1985, lk87-90 Gerste R.D., ,,Ameeriklased otsustavad hetked", Kunst 2003, lk 233-240 7
Seda iseenes tunnetamise ja julguse kohapealt. Inimesed kipuvad ennast üldjuhul alahindama kuigi nende potensiaal on palju suurem. Miks mitte viia läbi töökohtades selliseid analüüse inimese tasandilt mitte ainult organisatsiooniga seotult. Inimlik hoolivus leiab alati positiivse tagasiside. Viited: Hayes, N. (2002) Sotsiaalpsühholoogia alused. Tallinn: Külim. Haav, K. (2007) Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse. Õppematerjalid. Tallinn: IUA. www.audentes.eu/courses See PSYC305 Hogg, M. A., Vaughan, G. M. (2002, 2007) Social Psychology. L., N. Y.: Pearson. Janda, L. (1999) Karjääritestid. Tallinn: Elmatar.
pärijana. Ta sai hariduse Eton College'is ja Oxfordi Ülikooli University College'is. Tema esimene avaldatud teos oli gooti romaan "Zastrozzi" (1810), milles ta väljendas oma ateismi kelm Zastrozzi kuju kaudu. Samal aastal avaldas Shelley koos oma õega raamatu "Original Poetry by Victor and Cazire". Oxfordis õppides andis ta välja luulekogu "Posthumous Fragments of Margaret Nicholson". Võib-olla tegi kaastööd kaasüliõpilane Thomas Jefferson Hogg. 1811 avaldas Shelley pamfleti "Ateismi paratamatus" ("The Necessity of Atheism"), mille pärast ta pidi koos Hoggiga Oxfordist lahkuma. Isa sekkumisel oleks ta võinud ülikooli edasi jääda, kui ta oleks oma vaadetest lahku öelnud. Ta keeldus ning see viis täieliku suhete katkemiseni isaga. Aastal 1811 põgenes Shelley Sotimaale ning abiellus kohvikupidaja tütre Harriet Westbrookiga. Seejärel siirdus ta Järvepiirkonda kirjutama, kuid varsti pärast seda külastas Iirimaad, et
laiendamisel ko mponentidele (Brown & Dutton, 1994) Positiivsete e m otsioonide hoid mise strateegia (S mith & Petty, 1995) Kõrge eneseaustusega inimesed hoiavad positiivsete meenutustega Sotsiaalne ja personaalne identiteet ·46 % ameeriklaste jaoks on olla ameeriklane tähtsaim asi nende elus (Citrin, Wong & Duff, 2001, tsit. Hogg, Vaugham:127) MINA käsituse kujunemine ·Interneliseerunud midagiväärtole mise tingi mus (Rogers, 1961): ·Põhivajadused ·Teiste ini meste positiivne suhtumine ·Eneseteostuse vajadus Kui inimesele on keegi (tavaliselt lapsevanem) taganud tingimusteta positiivse suhtumise, on minakäsitus ja ideaalmina lähestikku kõrge enesehinnang. Kui teistelt lähtuv positiivne suhtumine on alati olnud tingimuslik internaliseeritakse väärt olemise tingimusi teiste reaktsioonidest
Mina üheks aspektiks on kognitiivne aspekt see, kuidas indiviidid end kategoriseerivad. Kui inimene kategoriseerib end grupi liikmena, siis tema enesetaju muutub depersonaliseerituks, st et inimesed kalduvad endid nägema enam selliste ühiste stereotüüpide valguses, mis määratlevad ära nende gruppi kuulumise (need tunnused, mis määratlevad ära nende ühtse sotsiaalse identiteedi) ja vähem tajutakse endid siis kui üksikindiviide oma eripäraga (Hogg and Turner1978). Kategooriate kohandamist endale kujutati sotsiaalse identiteedi teoorias järgmise protsessi läbi. Esmalt kategoriseeritakse endid kui erilist sotsiaalset kategooriat ehk siis omistatakse endile mingi sotsiaalne identiteet. Teiseks, kujundatakse välja või õpitakse ära antud kategooriale vastavad stereotüüpsed normid. Kolmandaks, kohandatakse oma käitumine vastavalt normidele, seetõttu muutub nende käitumine normatiivsemaks siis kui antud
Eelistame hoida enda positiivset mina-pilti, üks neist Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 on läbi grupi liikmelisuse positiivse identiteedi. Oleme motiveeritud oma gruppi nägema paremana kui teiste gruppi, et säilitada enesehinnangut. Vt slaidilt joonised Enese kategoriseerimise teooria kohaselt mõjutab grupis toimuv depolarisatsioon, grupi normide omaksvõtt ja enese stereotüpiseerimine teiste gruppide stereotüpiseerimist ja diskrimineerimist (Turner, Hogg, Oakes, Reicher, Wetherell, 1987). Oluline on subjektiivse ebakindluse vähendamine (Hogg, 2001). Mina-pidepunkti teooria kattub projekteerimisega, mille kohaselt inimesed kalduvad kaaslaste mõtteid, tundeid ja käitumist ennustama enda mõtete, tunnete ja käitumise põhjal (Cadinu, Rothbart, 1996). Hirmu juhtimise teooria - üheks olulisimaks motiveerivaks jõuks on hirm surma ees. Kultuurist tuleneva maailmavaate omaksvõtt aitab hirmu vastu (Greenberg, Pyszczynski, Solomon, 1986)
vahel. Mina üheks aspektiks on kognitiivne aspekt see, kuidas indiviidid end kategoriseerivad. Kui inimene kategoriseerib end grupi liikmena, siis tema enesetaju muutub depersonaliseerituks, st et inimesed kalduvad endid nägema enam selliste ühiste stereotüüpide valguses, mis määratlevad ära nende gruppi kuulumise (need tunnused, mis määratlevad ära nende ühtse sotsiaalse identiteedi) ja vähem tajutakse endid siis kui üksikindiviide oma eripäraga (Hogg and Turner1978). Kategooriate kohandamist endale kujutati sotsiaalse identiteedi teoorias järgmise protsessi läbi. Esmalt kategoriseeritakse endid kui erilist sotsiaalset kategooriat ehk siis omistatakse endile mingi sotsiaalne identiteet. Teiseks, kujundatakse välja või õpitakse ära antud kategooriale vastavad stereotüüpsed normid. Kolmandaks, kohandatakse oma käitumine vastavalt normidele, seetõttu muutub
In addition, there is another important working condition: similarity. The principle of social proof operates most powerfully when we are observing the behavior of people just like us (Festinger, 1954; Platow et al., 2005). It is the conduct of such people that gives us the greatest insight into what constitutes correct be- havior for ourselves. Therefore, we are more inclined to follow the lead of a simi- lar individual than a dissimilar one (Abrams, Wetherell, Cochrane, Hogg, 8( Turner, 1990; Burn, 1991; Schultz, 1999). That is why I believe we are seeing an increasing number of average-person- on-the-street testimonials on TV these days. Advertisers now know that one suc- cessful way to sell a product to ordinary viewers (who compose the largest potential market) is to demonstrate that other "ordinary" people like and use it. Whether the product is a brand of soft drink or a pain reliever or a laundry detergent, we hear
Ercolini, F. Toldra, and F. Villani. 2007. hematin-dependent catalase produced by Lactobacillus Biochemical and sensory characteristics of traditional plantarum CNRZ 1228. Applied and Environmental fermented sausages of Vallo di Diano (Southern Italy) Microbiology 70:603–606. as affected by use of starter cultures. Meat Science Albano, H., S. D. Todorov, C. A. van Reenen, T. Hogg, 76:295–307. L. M. T. Dicks, and P. Teixeira. 2007. Characterization Chaillou, S., M. C. Champomier-Verges, M. Cornet, of two bacteriocins produced by Pediococcus acidi- A.-M. Crutz-Le Coq, A.-M. Dudez, V. Martın, S. lactici isolated from Alheira, a fermented sausage Beaufils, E. Darbon-Rongere, R. Bossy, V. Loux, and traditionally produced in Portugal. International M. Zagorec. 2005. The complete genome sequence of
annaabi.ee 
