Kaubanduslike teadete vahetamiseks tekkisid asjaomased asutused, kus käsitsi paljundati uudiseid. 16. sajandil Veneetsias müüs selline büroo paljundatud lehekesi väikese mündi gazatta eest. Oma teatelehed olid ka kloostritel, kirikutel ja üksikutel linnadel. 1 Eestis loodi riiklik postikorraldus 1603.aastal. 1583. aastal hakkas Saksamaal Kölnis ilmuma ,,Relatio Historica", mida anti välja suurlaatade puhul kaks korda aastas. See sai perioodiliste väljaannete eelkäijaks. · Regulaarselt ilmuv ajakirjandus tekkis 17. sajandi algul. Selleks ajaks oli trükikunst ja rahvusvaheline kaubandus tublisti edasi arenenud. · Kiiresti hakkasid tekkima nädalalehed, mis andsid sõnumeid poliitika- ja majanduselust. · Esimesed nädalalehed hakkasid ilmuma 1660. aastal Saksamaal, 1702. aastal Inglismaal ja 1777. aastal Prantsusmaal.
(Toim.) . Tallinn http://www.seit.ee/agenda21/EA21/2_29maarahvakultuur.html, 11.11.2010 7. Kruus, H. (1927). Eesti ajalugu kõige uuemal ajal. I, Eesti rahvusliku ärkamiseni. Tartu: Loodus 8. Pärdi, H. (2008). Eesti taluhäärberid oma ajastu märgid. Ettekanne 6.12.2008 Eesti Genealoogia Seltsis, http://www.genealoogia.ee/tartu/lood/taluhaarberid.htm 9. Sirk, V. (2008). Talurahvahariduse eesmärgid ja vormid. Rootsi aja lõpust pärisorjuse kaotamiseni. Acta Historica Tallinnensia, 13, 25-47, http://www.kirj.ee/public/Acta_hist/2008/issue_2/Acta-2008-13-25-47.pdf, 11.11.2010 10. Vanamölder, K. (2009) Eesti kultuurilugu. http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/10225/1/Eesti_kultuurilugu_KaarelVana molder.pdf (11.11.2010) 11. Vikipeedia. (2010). http://et.wikipedia.org/wiki/Hernhuutlus 11.11.2010
lasuvate kormiste nimekiri Eesti ja Läti aladel), arveraamatud, kirjavahetused.) KIRJANDUS: traktaadid (teadusteksti arhailine vorm), liturgiad (jumalateenistuse kord/riitus), palveraamatud nekroloogia (järelhüüe) ja memoriaalraamatud. 17-19. publitseeriti massiliselt keskaja allikaid, et teha ajaloo uurimine lihtsamaks. LUDOVICIO MURATORI andis 18. Sajandil välja 25 köidet Itaalia ajaloost. “Monumenta Germaniae historica” esimene köide 1826. Varasel keskajal polnud mille peale kirjutada, pärgamend (eriliselt pargitud lamba/vasika nahk) oli kallis. See probleem oli ka hiljem, kuid hakati kirjutama järest rohkem ja seetõttu ka järjest enam lühendeid kasutama. Pärgamenti sai uuesti kasutada, kui vana tekst maha nühiti. Seda nimetatakse PALIMPSES: korduvalt kasutatud pärgament. TOPOS: mõttekirjelduse skeem, mis korudb teosest teosesse. Kuningas-
nlib.ee/digar/show.action?id=100929 2. Kangilaski, Epp jt. Kolga mõis. Ajalooline õiend. Vabariiklik Restaureerimisvalitsus, 1977. Muinsuskaitseameti digiarhiiv ERA.T-76.1.3265 3. Kangilaski, Epp. Kolga mõisa täiendav ajalooline õiend. Kultuurimälestiste Riikliku Projekteerimise Instituut, 1987. Muinsuskaitseameti digiarhiiv ERA.T-76.1.12166 4. Maiste, Juhan. "Eestimaa mõisad", Tln "Kunst" 1996 5. Markus, Kersti. "Keskaegsed maavaldused - uus allikas arhitektuuriuurijaile", Acta Historica Tallinnensia, 2006, 10; asukoht Kolga muuseum, kaust "Seda ja teist" 6. Markus, Kersti. "Misjonär või mõisnik - tsistertslaste roll 13.sajandi Eestis", Acta Historica Tallinnensia, 2009, 14 7. Norrman, Jimmy. "Vårdprogram för parkanläggningen vid Kolk herrgård", Estland. 1999 8. Nurme, Sulev, Nutt, Nele. "Pargiterminite seletussõnaraamat", 2012 http://www.keskkonnaamet.ee/public/Pargiterminite_seletuss6naraamat.pdf 9. Odres, Lembit.Uurimistöö, 1977; asukoht Kolga muuseum 10
Thukydides Vana-Kreeka klassikalise ajajärgu silmapaistvaim ajaloolane, kelle elutööks oli "Peloponnesose sõja ajaloo" kirjutamine. Ateena aristokraat, kullakaevanduste omanik Traakias Xenophon vanakreeka ajaloolane ja kirjanik. Sokratese õpilane, kirjutas "Hellenika" ("Kreeka ajalugu") ; sõdis Korintose sõjas Sparta poolel Diodoros vanakreeka ajaloolane ja mütograaf, pühendas 30 aastat "Bibliotheca historica"ehk "Ajalooline raamatukogu" loomisele , suurteos koosnes 40 raamatust Plutarchos Vana-Kreeka ajaloolane, biograaf, esseist ja keskplatonist, keda tuntakse eelkõige tema põhiteoste "Paralleelsed elulood" ja "Moralia" järgi. 12) Tume ajajärk ja Arhailine periood Lykurgos Ateena aristokraat, oraator ja poliitik. Platoni ja Isokratese õpilane Lykurgose korraldusel valmistati ametlikult käsikirju kolme suure tragöödiakirjaniku
publitseerisid aastast 1643 kuude kaupa pühakute elulugusid sarjas ,Acta sanctorum' 1675 väitis bollandist Papenbroeck, et mauristid publitseerisid võltsinguid, sellele vastuseks avaldas Jean Mabillon teose ,De re diplomatica', milles ta seletas, kuidas määrata dokumentide autentsust ja päritolu. Saksamaal hakati ajalugu uurima pärast Napoleoni sõdu, loodi Saksa Vanema Ajaloo Selts - MGH (Monumenta Germaniae Historica) seerias avaldati keskaegseid dokumente. Nende keskus asus Münchenis ning lisaks allikatele publitseeriti kirju ning traktaate. MGH juurutatud tähtsamad seisukohad teaduslikus allikapublikatsioonis: · Publitseerimisel peab säilitama dokumendi terviklikkuse · Publitseerimisel tuleb tugineda kogu olemasolevale käsikirjalisele pärandile (originaali puudumisel ja ka olemasolul arvestada kõiki koopiaid) · Publikatsiooni lahutamatuks osaks on kommentaarid ja viited
Acta Historica Tallinnensia, 2007, 11, 131–155 NÕUKOGUDE LIIDU LAGUNEMINE UUEMAS VENE MEMUAARKIRJANDUSES Toomas KARJAHÄRM Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituut, Rüütli 6, 10130 Tallinn, Eesti; [email protected] On kirjeldatud, refereeritud ja analüüsitud Nõukogude Liidu lagunemise kajastumist Vene (Nõukogude) riigi- ning ühiskonnategelaste mälestustes, mis on ilmunud peamiselt viimase kümne aasta vältel Venemaal. Autoritest on vaatluse all NSV Liidu president ja NLKP peasekretär Mihhail Gorbatšov, tema lähimad abid Anatoli Tšernjajev ning Andrei Gratšov, literaat ja endine dissident Aleksandr Zinovjev, KGB esimees Vladimir Krjutškov, KGB erukindral Vjatšeslav Šironin, NSV Liidu Ministrite Nõukogu esimees Nikolai Rõžkov, Venemaa Föderatsiooni esimene valitsusjuht Jegor Gaidar, prominentsed poliitikud ning Vene Riigiduuma liikmed Dmitri Rogozin ja Aleksei Mitrofanov. Vii...
Saksamaa hakkab ajaloo uurimisel rolli mängima. Algus TÜ-s, täiendatakse end Saksamaal. Eriti peale TÜ veneastamist. See ka kahe maailmasõja vahelisel ajal. Georg Waitz (1813-1886) oli Lanke õpilane, 1848 läks Göttingeni professoriks, koolkonna rajaja. Tugev allikakriitika nagu Lankel, tema käe alt suur hulk medijevaliste, rohkem õpilasi, kes ülikooli professoriks said. Üks saksa olulisemate valikpublikatsioonide väljaandjaid. Suure sarja ,,Monemasta Germaniae Historica". Ajaloolasena, õigusajalugu ehk Saksamaa seaduste ja institutsioonide ajalugu. Waitzi juures õppimas rida Balti ajaloo uurijaid, just keskajaga tegelejaid. Nt. R. Hausmann (jätkas Waitzi traditsiooni), Bienemann, Hilldebrand, Schilmann, Abruzow. Julius Schultz, Bertham on üldlaulupeol, et poleks imestada kui 50 aasta pärast eestlastel oma hümn. Eesti rahva päästmiseks anda välja eepos ja ajalugu. VI loeng Astaf von Transehe-Roseneck (1865-1945) õppis TÜ-s juurat umbes aasta,
tegutsev, eesmärgiks oli uurida seda ala, kus eestlased elavad. ) 3) Lodusuurijate selts (1853) 4)Eestimaa Kirjanduse Ühing (1842) (Pigem põhja-Eestis. Kodukohta uuriv ühendus.) Mõningad tähtsamad allikmaterjalid, mis puudutavad 19. Sajandit. E.A Winkelmanni bibliograafia.(1838-1896) Nendel aastatel ilmunud tekstid on ära katalogiseeritud. 12 000 süstematiseeritud kirjanduse nimetust tema teoses: ,,Bibliotheca Livoniae historica" E. Blumfeldt, N.Loone-Eesti ajaloo bibliograafia 1877-1917 F.J. Wiedemann-Eesti-Saksa sõnaraamat 1869-sõnaraamat hõlmab ka nt etnonüüme ja iskunimesid ,,Baltische historisches Ortslexikon"- Saab infot nt selle kohta, et millal on mingi mõis asutatud. 19. sajandil tehti ka maastiku kirjeldust Kultuurigeograafiline- kodulooline kirjandus 20 saj algul- Nende põhjal võiks teha tänapäevaseid
301 Rootsis ja mujal Euroopas kasutati tavaliselt nimekuju Justsuk, vahel ka Jushtshuk. 302 Mutsu andmetel mängis J. Juštšuk saksofoni ja klaverit (Mutsu 1991: 91), Ojakääru andmetel oli ta tunnustatud kontrabassimängija (Ojakäär 2003: 436). 303 A. Tamjärve kiri siinkirjutajale 26.07.2006. 304 O. Avarmaa kiri siinkirjutajale 18.06.2007. 305 Seda arvamust toetab ka Kanada Entsüklopeedia (http://www. Thecanadianencyclopedia.com Historica). 306 A. Lemba puhul köidab tähelepanu tema seotus džässmuusikute õpetamisega: tema õpilane oli soome varase džässi silmapaistvaim pianist Robert von Essen, eestlastest õppisid tema juures Boris Kõrver, Eugen Juštšuk, Armas Maiste, Kirill Raudsepp. 122 ja 1979), Oslo (1973), Bracknelli (1979) ja North Sea (1979) džässfestivalidel. 307 Kanada
d e s c r i p t i oonf t h e i n s i d e . a no abbreviations e.g.lhavegot location of the house formallinkingwordse.g.despite . historica d le t a i l s E a l o n g e sr e n t e n c e s . weatherconditions E a o impersonal Ionee.g.passive . rent
d e s c r i p t i oonf t h e i n s i d e . a no abbreviations e.g.lhavegot location of the house formallinkingwordse.g.despite . historica d le t a i l s E a l o n g e sr e n t e n c e s . weatherconditions E a o impersonal Ionee.g.passive . rent
d e s c r i p t i oonf t h e i n s i d e . a no abbreviations e.g.lhavegot location of the house formallinkingwordse.g.despite . historica d le t a i l s E a l o n g e sr e n t e n c e s . weatherconditions E a o impersonal Ionee.g.passive . rent
d e s c r i p t i oonf t h e i n s i d e . a no abbreviations e.g.lhavegot location of the house formallinkingwordse.g.despite . historica d le t a i l s E a l o n g e sr e n t e n c e s . weatherconditions E a o impersonal Ionee.g.passive . rent
annaabi.ee 
