plasmarakk fibro- blast Kolla- geensed kiud lümfotsüüt nuumrakk Makrofaagid (histiotsüüt) · Histiotsüüdid on suhteliselt suured (10-20 µm) ebakorrapärase kontuurjoonega rakud · Tuum on ümar või ellipsoidne; tsütoplasma koosneb hästi arenenud Golgi kompleksist ja varieeruvast hulgast lüsosoomidest · Moodustuvad monotsüütidest, mis on sisenenenud sidekoesse (võivad tekkida ka mitte- diferentseerunud mesenhümaalsetest rakkudest) · Histiotsüüdid koos teiste fagotsütoosivõimeliste rakkudega moodustavad organismi makrofaagide
· proliferatsioon 4. Põletiku puhul tekkivad ained põhjustavad (vali õige): a. veresoonte laienemist/ahenemist b. vähendavad/suurendavad veresoonte läbilaskvust c. trombide teket/ vere hüübivuse vähenemist d. pärsivad/stimuleerivad rakkude paljunemist e. langeb/tõuseb osmootne rõhk põletikukoldes f. põletiku ääretsoonis on ainevahetus kiirenenud/aeglustunud (6) 5. Loetle põletikukoldes fagotsüteerivaid rakke (2) Neutrofiilsed leukotsüüdid, makrofaagid e. histiotsüüdid. 6. Tooge 2 näidet alteratiivse, 2 näidet eksudatiivse ja 2 näidet produktiivse põletiku kohta (ladinakeelne kliiniline diagnoos) (6) Alteratiivne põletik: gangrenoosne äge neelupõletik (pharyngitis acuta gangraenosa), äge pankreatiit (pancreatitis acuta). Eksudatiivne: flegmoon (phlegmone), katarraalne keskkõrvapõletik (otitis media catarrhalis). Produktiivne: tuberkulöös (tuberculosis), süüfilis e. luues (syphilis).
Jagunevad: Statsionaarsed e.kohalpüsivad rakud ja liikuvad e. Rändrakud. Jaotus ei ole püsiv,kuna statsionaarne võib üleminna rändrakuks ja vastupidi. Sidekoerakud on võimelised reageerima erinevatele ärritustele ja reageerides muutma oma kuju ning funktsiooni. Mõned rakud on võimelised muutuma suuremas ulatuses,mõned vähemas ulatuses. Fibroblastid – mesenhüümist(stooma) – kõige rohkema arvulisem, haralised, toodavad sidekoe kiude ja põhiaine sekreete. Makrofaagid(histiotsüüdid) -hematopoees Plasmarakud e. Plasmotsüüdid – lümfopoees Koebasofiilid e. Nuumrakud -hematopoees Fibrotsüüdid- hematopoeetilist päritolu Rasvarakud e. Adipotsüüdid – mesenhüüm Eosinofiilid – hematopoees Lümfotsüüdid -lümfopoees Ekstratsellulaarne maatriks ehk rakkudevaheline aine – rakkudevaheline aine koosneb põhiainest, spets. Kiududest ja koevedelikust. Kiulised struktuurid -Sidekoe kiulisi komponente toodavad fibroblastid. -Kollageensed e. Sidekoe e
kudedest jääkained,Jääkained peetuvad ja osaliselt kahjustatakse lümfisõlmedes, osaliselt läbivad lümfisõlmi ja koos lümfiga pääsevad venoossesse vereringe süsteemi 25. Sidekoerakud (va veri) –Fibroblastid: kõige levinumad, suured, läbimõõt 20 μm, lamedad või käävjad. Ovaalne kromatiinivaene tuum mitme tuumakesega. Produtseerivad sidekoe intertsellulaarset substantsi (karkassi)Makrofaagid: 10-20% sidekoest. Paigalised e. histiotsüüdid ja vabad e. polüblastid (liikuvad). Peamine funktsioon: pinotsütoos ja fagotsütoos, ilmuvad ärrituskollete tekkel (põletik). Rakkudes aktiivne valgusüntees, mis on seotud lüsosoomidesse koondunud ensüümide moodustumisega.Makrofaagide süsteem: organismi kaitsevall, mis koosneb retikulaarse sidekoe rakkudest, mõnede elundite sinusoidsete kapillaaride endoteelirakkudest (maks, vereloomeelundid) ja sidekoe makrofaagidest .Plasmarakud:
Puhkeseisundis ringlevad veres, on liikuvad. Eluiga kuni 14 päeva. Kahjustuskolletes vabaneb trombotsüütidest fibrinogeen, mis muutub fibriiniks ja soodustab vere hüübimist. 16. Kohev sidekude. Rakud ja kiud Textus connectivus fibrosus laxus. Esinevad kollageensete kiudude kimbud ja peened, hargnevad võrgustikku moodustavad elastsed kiud. Esineb sidekoe amorfne põhiaine. See sidekude on suhteliselt rakurohke. Ülekaalus on fibroblastid (fibrioblasti, sidekoerakud) ja makrofaagid (histiotsüüdid). Fibroblastid asuvad kollageensete kiudude ligiduses. Rakud on ebakorrapärase kujuga, tsütoplasma moodustab jätkeid. Paigalised histiotsüüdid on ka ebakorrapärase kujuga ja nad on fagotsütoosivõimelised. Lisaks esineb monotsüüte, vabad makrofaagid, koebasofiilid, rasvarakud ja vere rändrakud (granulo- ja agranolütsüüdid). 17. Sidekude kitsamas mõistes – pärissidekude Textus connectivus sensu stricto. See on tüüpiline sidekoe vorm, milles esinevad kõik sidekoe
4. migratsioon kudedesse; (komplemendi faktor C5a või bakterite formüülpeptiidid); 4) Põletikurakkude aktivatsioon ja fagotsütoos; fagotsütoos = tahkete osiste õgimine; pinotsütoos = vedelike õgimine; fagotsüüdid e. õgirakud: a) Mikrofaagid (verest pärinevad) segmenttuumsed neutrofiilsed granulotsüüdid (PMN), mis õgivad mikroorganisme ja rakkude osiseid; b) makrofaagid = verest pärinevad monotsüüdid ja koelise päritoluga aktiveeritud histiotsüüdid, on võimelised õgima ka m/o-dest suuremaid partikleid (koeosiseid, võõrkehasid); Fagotsüteeritud materjal lõhustatakse lüsosomaalsete ensüümide poolt; Ägeda põletiku käigus siiski esiplaanil granulotsütaarne fagotsütoos Fagotsütoosi vormid: 1. lõpuleviidud fagotsütoos tõvestavate m/o-de täielik likvideerimine; 2. lõpuleviimata e. mittetäielik fagotsütoos e. endotsütobioos õgitud m/o-d, eriti aga viirused säilitavad fagotsüütides oma eluvõime;
pankreas kaksteistsõrmikusse, süljenäärmed suuõõnde, higi- ja rasunäärmed nahapinnale. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on vastandina viimastele väiksem, kuid tugevamini värvuv tsütoplasma, selgepiiriliselt lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum. e) Rasvarakud iseloomustavad rasvatilgakeste või ainsa, kogu rakku täitva rasvatilga sisaldamisega.
Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on vastandina viimastele väiksem, kuid tugevamini värvuv tsütoplasma, selgepiiriliselt lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum. e) Rasvarakud iseloomustavad rasvatilgakeste või ainsa, kogu rakku täitva rasvatilga sisaldamisega.
fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke, rasvarakke, plasmarakke, nuumrakke ja vere valgeliblesid. a) Fibrotsüüt iseloomustavad paikse asendiga, harulise kujuga, peeneteralist kromatiini sisaldava suuruse ovaalse ja nõrgalt värvuva, 1 2 tumakest sisaldava tuumaga ning rakupiirjoonte ähmasusega. b) Fibroplastid fibrotsüütide paljunemisvõimelised noorvormid. Nende vahendusel moodustuvad sidekoekiud ja amorfne põhiaine. c) Histiotsüüdid esinevad kohevas sidekoes fibrotsüütidega ligikaudu võrdses arvus, on vastandina viimastele väiksem, kuid tugevamini värvuv tsütoplasma, selgepiiriliselt lõppevad jätked ja arenenud fagotsütoosivõime. d) Kambiaalsed rakud asetsevad peamiselt verekapillaaride naabruses, sarnanevad kujult fibroplastidega, kuid on väiksem tuum. e) Rasvarakud iseloomustavad rasvatilgakeste või ainsa, kogu rakku täitva rasvatilga sisaldamisega.
Fagotsüüdid ekspresseerivad oma pinnal erinevaid retsetoreid, mis tunnevad ära spetsiiflisi molekulaarseid komponente mikroobide pinnal. Nii selgrootutel kui ka selgroogsetel on Pattern Recognition Receptors (PRR), mis tunnevad ära patogeenidele omaseid molekulaarseid struktuure (Pathogen Associated Molecular Patterns - PAMP). Fagotsüüdid: neutrofiilid, monotsüüdid makrofaagid. Makrofaagid on parimad fagotsüüdid: mikrogliiarakud ajus, Kuppferi rakud maksas, osteoklastid luus, histiotsüüdid sidekoes, Langerhansi rakud nahas, alveolaarsed ja pleura makrofaagid kopsus, intraglomerulaarsed mesangiaalsed rakud neerus, makrofaagid põrnas, luuüdis ja lümfisõlmedes. Etapid: 1. Fagotsüüdi liikumine põletikukoldesse ehk kemotaksis- kemoaktraktantideks on komplemendi komponendid (C5a ja C3a), kemokiinid 2. Neelatava objekti ära tundmine ja seostamine rakumembraaniga, mis viib fagotsüüdi aktivatsioonile 3
Raud on oluline, kuna selleta ei saa kokku panna hemoglobiini ja hemoglobiinita vererakke. Erütrotsüütide loomuliku hävimise protsess. Pärast erütrotsüütide ~120 päevast ringlemist vereringes fagotsüteerivad neid retikuloendoteliaalsüsteemi rakud luuüdis, patoloogilistel juhtudel ka maksas ja põrnas. Iga kude on võimeline verekehakesi lammutama.2 Rakujäänuste fagotsütoos ja hemoglobiini lammutamine. Rakud fagotsüteeritakse retikuloendoteliaalse süsteemi rakkude poolt (histiotsüüdid jt). Hemoglobiini lagunemisel vabaneva raua kasutamine organismis. Pärast punaverelible elu lõppu hemoglobiin muutub porfüriiniks ja edasi bilirubiiniks ja eritub sapiga soolde. Raud (2+) läheb tagasi plasmasse seotuna transferriniks, kus on raud (3+). Uuesti heemistruktuuri läheb ligikaudu 18% vabanevast rauast. Ülejäänud raud läheb kas müuglobiiniks, sooletrakti, eritub uriiniga. Sooletraktist raud siseneb mukoosarakuude kaudu peensoole eesosas, duodenumis.
1. loeng Akronüümid: TH1 – t lümfotsüüdid helper, IL interleukiin CD – diferentseerumise klaster, raku pinnal olev marker, valguline v lipo.. marker. Seos diferentseerumisega – erinevatel rakkudel eri omad. DSCAM- Down Syndrome Cell Adhesion Molecule, neuronid ei tunne üksteist õigesti ära, liiga palju DSCAM valku Down sündroomiga imetajatel. Drosophilal erinevad valgu variandid – tunnevad ära eri patogeene. PPR- molekulaarset mustrit ära tundvad TLRs- Tol like retseptors PAMPs- patogeeniga seotud molekulaarsed mustrid NLRs- bakterite äratundmiseks mitte rakkudde pinnal vaid sees Evolutsioon Varasemad – ei kaasne mälu, iga kord samaga kokku puutudes sama vastus sama tugev. Kuni kõhrkaladeni. Omandatud ehk adaptiivne alates kõhrakaladest hakkab tekkima, antikehad, T ja B lümfotsüüdid. Komplement – Ehhinodermidest, seotud ka kaasasündinud immunoloogiaga, kaasasündinud retseptorid võivad midagi väga spetsiifiliselt ära tunda, enne kui p...
Rasvkude (valge ja pruun) Sültjas sidekude Pigmentkude Mesenhüüm e lootevahekude Tugikoed Kõhrkude Luukude Pärissidekoe e sidekoe kitsamas mõttes moodustavad kiudsidekoed ning eriomadustega sidekoed Pärissidekoe rakkudeks on fibroblastid ja fibrotsüüdid, sidekoe makrofaagid e histiotsüüdid, plasmarakud, koebasofiilid e nuumrakud, retikulaarrakud, melanotsüüdid e pigmentrakud, adventitsiaalrakud, peritsüüdid, võib leida ka vere rändrakke Kohevas sidekoes paikneb suurel hulgal sidekoerakke, tihedas sidekoes domineerivad kiud KOHEV SIDEKUDE, RAKUD JA KIUD. Eristatakse amorfset põhiainet, kiude ja rakke – looma organismis kohevat sidekude väga palju: ümbritseb kompaktseid
Raud on oluline, kuna selleta ei saa kokku panna hemoglobiini ja hemoglobiinita vererakke. Erütrotsüütide loomuliku hävimise protsess. Pärast erütrotsüütide ~120 päevast ringlemist vereringes fagotsüteerivad neid retikuloendoteliaalsüsteemi rakud luuüdis, patoloogilistel juhtudel ka maksas ja põrnas. Iga kude on võimeline verekehakesi lammutama.2 Rakujäänuste fagotsütoos ja hemoglobiini lammutamine. Rakud fagotsüteeritakse retikuloendoteliaalse süsteemi rakkude poolt (histiotsüüdid jt). Hemoglobiini lagunemisel vabaneva raua kasutamine organismis. Pärast punaverelible elu lõppu hemoglobiin muutub porfüriiniks ja edasi bilirubiiniks ja eritub sapiga soolde. Raud (2+) läheb tagasi plasmasse seotuna transferriniks, kus on raud (3+). Uuesti heemistruktuuri läheb ligikaudu 18% vabanevast rauast. Ülejäänud raud läheb kas müuglobiiniks, sooletrakti, eritub uriiniga. Sooletraktist raud siseneb mukoosarakuude kaudu peensoole eesosas, duodenumis.
annaabi.ee 
