Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hispaania ja Flandria kunst 17.sajandil.". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hispaania, manerism, velazquez, paavst, skulptuur, flandria, näod, caravaggio, manerismi, seletamatu, krahv, taevane, õuedaamid, temaatika, rubens, fourment, paraadportree, kunstiajalugu, mõjusid, tellimine, väljendamiseks, maaliti, kujude, riideid, maalikunst, tõuke, greco, kreeta, kunstnikuks, mistõttu, venitamine, ranged, haudapanekHISPAANIA JA FLANDRIA KUNST 17. SAJANDIL Hispaania maalikunst Hispaania skulptuurile ja ka maalikunstile oli omane elulähedus. Manerismist loobumisele andis olulise tõuke Caravaggio looming, mille näited jõudsid Sevillasse 17. Sajandi alguses. Tähtsamad kunstnikud olid Diego Velazquez (1599-1660), Francisco de Zurbaran (1598- 1664) ja Bartolome Esteban Murillo (1618-1682). Tuntud teosed Hispaania maalikunstist on näiteks Velazquezi " Vulcanuse sepikoda" , Zurbarani "Püha Bonaventura surivoodil" ja Murillo "Noor kerjus". Erilisest sügavast, tõsisest ja kuidagi fanaatilisest vaimust on kantud barokkmaal Hispaanias, seal loodi peamiselt vaimulikke pilte ja portreesid. Valitsesid rasked pruunikad toonid ning keldriluugivalgus, mis andsid pinget nii imelistele pühaku-legendidele kui ka tõetruudele portreemaalidele. Diego Velazquez (1599-1660)
Kordamisküsimused ja piltide nimekiri 1) Hispaania maalikunst: suurim realist, milliseid teemasid käsitles. DIEGO VELÁZQUEZ (1599-1660) suurim realist hispaania barokkmaalis oli 17. sajandil Velázquez. Usulise temaatika asemel maalis ta kaasaegseid inimtüüpe ja olmestseene. Isegi mütoloogilisele teemale andis ta olustikuse tähenduse (“Vulcanuse sepikoda”). Olmepiltides kujutati sel ajal inimesi oma kihi anonüümsete esindajatena, mitte kordumate isiksustena. Isiksusi hakkas Velázquez maalima pärast 1623. aastat, kui temast oli saanud Hispaania kuninga õuemaalija. Portreed kuningast, tema
KUNST 17.SAJANDIL ÜLDISELOOMUSTUS: · Absolutismi väljakujunemine. Euroopas valitsesid 17.saj monarhid. · Revolutsioonid ja ususõjad · Murrang maailmapildis. Geograafilised avastused ja kauged mereteed, tutvumine eksootiliste kultuuridega ja loodusega. · Euroopa jagunemine kunsti alusel: Esiteks need maad, kus absolutism tegutses tihedas liidus katoliikliku vastureformatsiooniga. Kunstis olid esikohal kiriku huvid. Habsburgide dünastia alad: Itaalia, Hispaania, Austria, Lõuna-Saksamaa, Lõuna-Madalmaad, Poola- Leedu. Teiseks absolutistlikud maad, kus ilmalik võim oli kiriku oma huvidele allutanud ja kunsti ilmet kujundas õukond. Prantsusmaa, Saksamaa väikemonarhid. Kolmandaks piirkond, mille keskuseks oli kapitalistlik ja protestantistlik Holland, kus põlati katoliku kiriku rikkalikku ja tundeküllast kunsti. Põhja-saksamaa, Skandinaavia, Rootsi, Eesti. · Barokk on tulnud prant. Keelest ja tähendas korrapäratut
Saksamaal hakkas jõudu koguma alles 17. Saj lõpp, kuid kuulsamad barokkarhitektuuri teosed loodi saksamaal alles 18. Saj I poolel, kui Euroopas hakkas juba levima uus stiil rokokoo. Rokokoo ja barokk stiil olid tihti väga segamine. Väljaspoolt oli ehitis barokk, seest aga rokokoo. Heaks näiteks on NEUMANN, kes kavandas WÜRZBURGI PIISKOPLOSSi. Itaalia kujutav kunst 17. Sajandil. Rooma barokkmaalis oli 2 suunda: naturalistlik ( pani aluse CARAVAGGIO) ja idealistlik( pani aluse CARRACCI ). Caravaggio uudsus seisnes selles, et ta maalis igapäevaelu seda idealiseerimata. Kompositsioon on ka uudne, inimesed pildil ei vaata enam vaataja poole, vaid on täitsa oma tegevuses, tekitades vaatajas tunde, et ta on osa pildist. Ruumilisuse tagas heletumedus. Valgus tuli ülevalt tihtilugu allapoole nim. Keldriluugivalguseks. Carravaggio tööd olid eeskujuks kogu Euroopale, sest ta käsitles usuteemat oma töödes läbi kaasaegsete inimeste hingesügavuse.
välisseinal petikuid), tammepuust uksed, lõvipeaga uksekoputid, Oleviste gildi tähtvõlvid, Tallina majadel ka lahtised terrassid etikukivid · Kolme õe kompleks hetkel luksushotell UNESCO kaitse all, vanalinn · Kodanikumaja, 1 korrus käsitöölise, kaupmehe kauplus (diele), 2 korrus köetav ruum (dornse), 3 korrus laoruumid, panipaigad Itaalia vararenessansi skulptuur Lorenzo Ghiberti · Valiti võitjaks, kes saab valmistada Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimismaja põhjapoolsema pronksukse (võistlustööks Iisaku ohverdamine) 28 reljeefi (kullatud), GOOTI STIILIS · Sai valmistada ka idapoolsed uksed, 10 reljeefi, raamid nelinurksed, kasutas tsentraalperspektiivi, Michelangelo nimetas neid Paradiisi väravateks Donatello · Püha Jüri, 2 m marmorkuju, vabafiguur, kasutati taas kontraposti
kasutatud natukene musta ja valget. Detailid on seletavalt selged. Selged piirjooned, ning keha proportsioonid on selgelt paigas. * Millise mulje jätab Sulle maali põhjal Henry VIII isik? See maal jätab sellise imeliku ja halva mulje. Henry VIII paistab siin kuidagi üleolevana ja ülbe. Kuidagi selline halastamatu ja võimukas tundub.Kuigi Henry VIII oli jõhker inimene, ei ole selle maali pealt seda iseloomu joont aru saada. Hispaania ja Flandria kunst 17. sajandil (§ 20) 1) Iseloomusta Hispaania 17. saj skulptuuri! Hispaanias pole peaaegu märgata Itaalia renessanssi mõjusid. Kunsti tellijaks oli peamiselt kirik. Hispaania skulptuuris, oli keskaegase puuskulptuuri jätk, naturalistlikus. Värvitud pühakuteskulptuurid, mis olid tihti riietatud ning usuliste tunnete väljendamiseks olid klaasist silmad ja pisarad. 2) Iseloomusta Hispaania maalikunstniku Diego Velázqueze loomingut ja too näiteid!
nt. kohtamas mõnda ohtu või väljakutset, kus nende kehad ja pilgud väljendavad otsuse raskust, aga ka valmisolekut tegudeks. Enamasti Piiblist võetud teemade kaudu väljendab Michelangelo mitte ainult kristlikku sõnumit, vaid ka individualistlikku, ennastteostavat renessansi-inimest ja kokkuvõttes iseennast Michelangelo skulptuure: Taaveti figuur (11. pilt)- tahtejõuline vägilane, kes on valmis otsustavaks heitluseks. Moosese figuur (lõpetamata jäänud hauamonumendilt paavst Julius II-le)- väljendab raevu usutaganejate vastu ja otsustavust neid karistada. ,,Pietà"- kujutab leinavat Maarjat, kes hoiab oma põlvedel surnud Jeesus Kristust. Sellel noorpõlvetööle omast õrnust ja harmooniat leidub meistri loomingus harva. Medicite hauakabel Firenzes- Medicite ideaalportreedega on ühendatud allegoorilised päevaaegade figuurid. Michelangelol oli täita hiiglaslik tellimus- kaunistada Vatikanis freskodega Sixtuse kabeli lagi ja altarisein
Sel perioodil kasvab ka kunstiku eneseteadvus (teoste signeerimine, kunstniku enda lisamine oma teostele). Kunstnik kui intellektuaal. Rõhutatakse kunstniku sotsiaalset staatust, loomingu eesmärki ja tähtsust. Kunstnikud reisisid tellimuste otsinguil riigist riiki, koguti tuntust, täiendati oskusi ja hariti vaimselt. Reness. jagunes: 1) 14 saj eelrenessanss 2) 15 saj vararenessanss 3) 16.saj kõrgrenessanss 4) (16.saj teine pool- manerism )- seda perioodi käsitletakse sageli eraldi. Vararenessanss tähendab harilikult Itaalia kunsti Toscanas 1400-1500, mis oli keskendunud Firenze linnriiki, ning Giotto, Masaccio, Donatello ja Botticelli teoseid. Kõrgrenessanss ühendab kunsti paavstide Roomas, Firenzes ja Veneetsias, 1500-1540, peamiselt Michelangelot, Leonardo da Vincit, Raffaeli ja Tiziani. Põhjamaade renessanss haarab Põhja-Euroopa maade kunsti 1400-1550, hõlmates nii erinevaid kunstnikke
ei suuda võistelda Prantsusmaa või Saksamaa gooti stiilis kirikutega, aga sõjad on Inglismaad küllaltki vähe puudutanud, küllaltki hästi säilinud. Londoni kuulsaim gooti stiilis kirik Westminster Abbey (kus kroonitakse inglise kuningaid) on ümber ehitatud ja läänefassaat pole päris ehtne Põlengus hävis ka mitmeid kirikuid Põhja-Inglismaal on küllaltki hästi säilinud Yorki kirik. Hispaania ehitised Hispaania gooti katedraalid on ehitatud ka prantsuse eeskujudel 2 läänefassaadi torniga, mis pole nii suured kui Prantsusmaal (Hispaania oli jagunenud mitmeks väikseks kuningriigiks) Neist katedraalidest kuulsaim Burgose katedraal Põhja-Hispaanias Sinna on maetud Hispaania rahvuskangelane Cid ("Laul minu Cidist) koos abikaasaga Itaalia ehitised Itaalias on ehitatud kõige suurem gooti kirik Milano katerdaal (fiaalidega), piiskopi residentskirik, 15
Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansamblite loomisel), samuti linnade planeerimisel. · Skulptuur tavaliselt mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Skulptuurikunstis võib eristada ümarplastikat ja reljeefe. Viimased on vaadeldavad vaid ühest küljest. Reljeef võib olla madal, keskmine, kõrge või süvendatud. Otstarbe järgi võib skulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid),
annaabi.ee 
