Halvem on nüüd ehk see, et oma arvamuse avaldamiseks peab saatma kirju valitsusele või üritama ühendust võtta valitud poliitikuga, kuid vahel lihtinimesi üldse kuulda ei võetagi. Ateenas võis iga kodanik rahvakoosolekul oma arvamusi ja ettepanekuid öelda. Siiski on minu arvates demokraatia mitu korda parem kui diktatuur, sest rahvavõimuga riikides on väga palju õigusi ja vabadusi, mitte hirmuvalitsus, seega päris hea elu. Olen nõus W. Churchilliga, demokraatia ei ole täiuslik ühiskonnakorraldus, kuid siiski on see praeguses maailmas parim. Arvan, et ka Vana- Kreekas oli see tol ajal parim, mis välja mõeldud.
Arutlus - Kas parem oli Vana-Kreeka või Vana-Rooma ühiskonnakorraldus? On vaja teada saada kumb ühiskonnakorraldus oli parem, kas Vana-Rooma või Vana- Kreeka ning võrdlusteemadeks võtan 1)Seisused, 2)Perekond ja naiste-meeste vahelised suhted ja 3)Orjad. Mina tahaks nii ühes kui teises elada,aga kummas oleks parem, selle saan lõpuks teada. Ma panen iga lause(-te) järele +või- märgi, st. kas see on hea või halb. 1)Alguses oli mõlemas riigis aristokraatlik kord. (-) Vana-Kreekas muutus rahvakoosolek väga tähtsaks. Ning peale seda kujunes sellest välja demokraatlik kord. (+)Ateena
1075 Süüria ja Palestiina ning jõudis 4. kärestikuni. eKr · Luxori templid, Tutanhamoni hauakamber. · Sõjad hetiitidega. Hilis-Egiptus 1075 · Egiptus jagatud 2 riigiks Alam E (valitses vaarao) 525 eKr ja Ülem E (valitsesid ülempreestrid). 3. Egiptuse ühiskonnakorraldus kujutas hierarhilist püramiidi: A B C D E a. Vaarao Egiptuse absoluutse võimuga jumal kuningas · Pistrikujumal Horose kehastus. · Maailmakord MAAT pidi toimima vaarao kindlakäelise valitsemisega. · Teostas võimu ametnike abil. b. Kõrgem ametnikkond (asevalitsejad, preestrid, sõjapealikud) c
SPARTA Spartiaadid ehk Sparta elanikkond moodustus Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, kes olid isiklikult vabad, kuid spartiaatide suhtes andami- ja sõjaväekohustuslikud mittekodanikud. Messeenia alistatud elanikest said heloodid ehk spartiaatide maid harivad orjad. Riigi eesotsas oli kaks päritava võimuga kuningat, kelle ülesandeks oli juhtida sõjaväge ja täita preestrikohustusi. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu geruusia. Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena viis efoori, kes kontrollisid kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. Lõplikud otsused langetati spartiaatide koosolekul. Spartiaadid rõhutasid oma võrdsust ja ühtekuuluvust, kuigi nende seas olid suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises said osaleda ainult suursuguste perekondade liikmed. Spatiaate oli võrreldes mittekodanikega erakordselt vähe ja et sundida neid endale kuu...
Kujunesid kolm suuremat hellenistlikku riiki: 1) Egiptus valitsesid järgemööda Ptolemaiose-nimelised kuningad 2) Seleukiidid riik, mis esialgu hõlmas enamikku Aleksandri vallutustest Aasias, kuid kahanes järk-järgult, nii et riigi tuumikalaks kujunes Süüria 3) Makedoonia, k.a Kreeka Hellenismiajastu lõpetasid Rooma vallutused ja siinsed alad muutusid Rooma provintsiks 2. Hellenistliku riigi ja ühiskonnakorraldus · Riikide eesotsas piiramatu võimuga kreeka-makedoonia päritolu monarh, valitseja jumalikustamine · Oma lähemad nõuandjad ja abilised valised kuningad õukondlaste seast, kes enamasti olid kreeka-makedoonia ülikud · Õukonna kombed ja elulaad olid üldjoontes kreekapärased, kuid palju võeti eeskuju ka Idamaa varasematest valitsejatest ja riigikorraldusest · Linnades juurdus kreekapärane elu-ja valitsusviis
Keset amfiteatri areeni seisab soomusrüüsse riietatud mees, peas sulgedega kiiver, käes kilp ja mõõk. Teda on treenitud raskeks lahinguks, ette valmistatud võitlema elu ja surma peale. Tema vastas seisab teine samasuguse saatusega sõdalane. Mõlemad mehed teavad, et loetud minutite pärast lebab kumbki neist areenil ning ootab tribüünidelt pingsalt jälgiva rahvahulga otsust elu või surm. Kui tänapäeval võib sellist vaatepilti näha vaid filmis, siis Vana-Rooma ühiskonnas oli gladiaatorivõitlus igapäevane meelelahutus. See vägivaldne ja verine vaatemäng lahutas meelt nii riigi tähtsaimatel meestel kui ka kõige lihtsamatel inimestel. Tänapäeval näeme selles traditsioonis vaid võigast vaatemängu ning peame haiglaseks inimeste huvi vaadata teise olendi julma avalikku piinamist, ometi ei saa me tänapäeva inimelu väärtustavas keskkonnas hukka mõista tolle aja tavasid ja tõekspidamisi, kuna selles kontekstis oli vere valamine meelelahutu...
Kadusid umbes 30 000 40 000 aastat tagasi. - Tarkinimene kujunes u 200 000 aasta eest aafrikas ühisest esiemast nn. Aafrika Eevast. Euroopasse jõudis 70 000 aastat tagasi lähis-ida ja hispaania kaudu. Hakati nimetama cro-magnoni inimeseks. Evolutsiooni käigus kujunesid välja eri maailmajagude inimrassid: negriidid, europiidid ja mongoliidid. 3. Tarkinimese ühiskonnakorraldus ja uskumused - Eluviisid korilased, kütid ja kalastajad. Jahiloom oli põhjapõder, püügivahenditeks luust oda, õngekonks ja ahing ning tulekivist pihukirves. Elati koos 50-75 liikmelistes gruppides sugukonnana. Sugukonnad moodustasid hõimud. Hakati ehitama maju, ilmusid esimesed kunstiteosed.
1. Pikaajalise inimtegevuse tulemusena ei kurnatud põllumaad välja, sest toimusid Niiluse korrapärased üleujutused, mis jätsid maha pehme ja viljaka mudakihi. 1.2. Egiptlastel aitas end välisvaenlaste eest kaitsta maa suhteline eraldatus. 1.3 Maa geograafiline eraldatus ning ühiskonna tihe seos looduse rütmiga põhjustasid Egiptuse tsivilisatsiooni stabiilsuse ning traditsioonilisuse. Ka ühendas kogu maad tugev kuningavõim ja hierarhiline ühiskond. 1.4. Egiptuse ajalugu jagatakse perioodideks aja alusel. Vana riigi periood (u 2700-2200 a eKr): rajati Giza püramiidid;kujunesid välja tsivilisatsiooni tunnused.2200-2000 kodus6dade aeg Keskmise riigi peiood (2000-1650 a eKr): Egiptuse taasühendamine, vallutati Nuubia p6hjaosa, 1650. Egiptus lagunes,hüksoslased v6imutsesid.Uue riigi periood (1550-1075 a eKr): hüksoslased aeti välja, taastati riigi ühtsus,oli riigi hiilgeaeg, alistati Süüria ja Palestiina...
Laia leviku saavutas heaoluriik 20. sajandi keskpaigaks. Algul arvati, et riigi ulatuslik sekkumine majandusse ja sotsiaaltoetuste maksmine kestab niikaua, kuni riigid on II Maailmasja hvingust taastunud. Paraku lks areng teistmoodi 1960.1970. aastatel teenused ja toetused hoopis suurenesid. Lne- Euroopas lks sotsiaalkuludele juba kolmandik vi enam riigieelarvest, pensioni- ja tervisekindlustus oli umbes 90 protsendil elanikest. Heaoluriigist oli saanud niisugune hiskonnakorraldus, mille hvesid ja teenuseid tarbis praktiliselt kogu elanikkond. Kuna maailmamajandus kasvas, siis olid ka riigi tulud suured ning toetuste maksmisega probleeme ei tekkinud. Kik paistis olevat sedavrd hsti, et 1960-70-aastaid hakati kutsuma heaoluriigi kuldajaks. 1980-ndatel aastatel, kui naftahindade tus maailmaturul oli majanduskasvu alla surunud, muutus heaoluprogrammide rahastamine raskemaks. Makse laekus vhem, ent samas oli ttuid ja vaesunud inimesi, kes abi vajasid rohkem
a eKr, kui toimus Aleksander Suure vallutusretk. Tolle sõjaretke ning sellele järgnenud sõdadega kaasnes kreeklaste ja makedoonlaste massiline väljaränne Euroopast Lähis-Ida maadesse. Nende elupaigaks kujunesid sealsed vanad linnad, kuid rajati ka uusi asulaid. Kolm neist kujunesid eriti rikkaks ja rahvarohkeks linnaks: Aleksandria Egiptuses, Antiookia Süürias ning Pergamon Väike-Aasias. Paljudes eluvaldkondades toimusid olulised muutused. Riigi- ja ühiskonnakorraldus. Polised kaotasid oma senise tähtsuse, hellenistlikke suurriike valitsesid monarhid, kes võtsid eeskuju oma idamaistelt eelkäijatelt (nõuti alluvatelt jumalikku austust ning lähtuti idamaistest tavadest ka riigiasjades). Nt Egiptuses säilitati peaaegu muutumatul kujul talupoegade igapäevase töö üle teostatav riiklik järelvalve. Linnades järgiti vanu kombeid, suurema ulatuse sai orjapidamine. Sõjavägi koosnes nüüd palgasõduritest, kodakondsusel polnud
Australopiteekus Aafrikast, lüli inimahvide ja inimeste vahel, hakkas kõndima kahel jalal Homo habilis ehk osavinimene- esimesed tööriistad, Homo erectus sirginimene, valmistasid tööriistu ja kasutasid neid Neandertallased Homo sapiens ehk tarkinimene arenenud aju ja osavad käed, täiuslikumad tööriistad, TSIVILISATSIOONIDE TUNNUSED : 1) Viljelusmajandus 2) Ühiskonna varanduslik kihistumine 3) Riiklus rikkam ülemkiht kontrollib alamaid kihte 4) Tarvitusel kiri 5) Kõrgkultuur usk, kirjandus, teadus Aeg jaguneb esiaeg, ajalooline aeg( vanaaeg, keskaeg,uusaeg) Vanaaeg algas mesopotaamias ja Egiptuses tsivilisatsiooni tekkega MUISTNE EGIPTUS U 3000 a eKr Menes liidab Alam ja Ülem Egiptuse üheks, ka kujunes välja hieroglüüfkiri ning kasutusele võeti laialdasemalt vask. Vana riik ( u 2600- 2100 eKr ) suured püramiidid, kujunesid egiptuse tsivilisatsiooni t...
19. peatükk Feodaalkord ja rüütliseisus 1. Milles seisnes feodaalkorra olemus? Iseloomusta ühiskonnakorraldusest tulenevaid huvide konflikte. Feodaalkorra olemus põhines senjööri (annab maad) ja vasalli (saab maad) suhtel. Vasalli kohustused kinnitati truudusvandega, ehk kahe inimese vahelise leppega. Kõigil on oma koht ühiskonnas ja maa paneb paika, kes sa oled. 2. Milles avaldus keskaegse rüütliseisuse mitmepalgelisus? Mitmepalgelisus avaldus päritolus ja sotsiaalses positsioonis. 3. Millised tagajärjed olid rüütliseisuse muutumisel pärilikuks aadliseisuseks? Madalamat päritolu meeste rüütliks saamine muutus järjest raskemaks 4. Sõnastage kokkuvõtvalt rüütlieetika juhimõte. 1) Ustavus - kogukondlik, feodaalne ja poliitiline 2) Heldekäelisus - jagas kogu saaki perekonnaga 3) Vahvus - järgib kõiki reegleid võideldes Milline oli keskaja ideaalne rüütel? 1) Ustavus - kogukondlik, feodaalne ja poliitiline 2) Heldekäelisus - jagas kogu sa...
6. Milline teadus aitab kohandada tehnikat ja aparatuuri inimese järele ? Ergonoomilised soovitused. 7. Mis on üldergonoomika ? Üldergonoomika tegeleb standardsetes mõõdetes ning olukordades olevate inimestega, keda on üldjuhul 95%. 8. Mis on mikroergonoomika ? Mikroergonoomika käsitleb tegevuste kohandamist inimesele ühe asutuse sees. 9. Mis on makroergonoomika ? Makroergonoomika lähtub sellest, et kogu ühiskonnakorraldus on süsteem, mis koosneb inimestest, tegevustest ja keskkondadest. Makroergonoomika eesmärk on suurte sotsiotehniliste süsteemide, töösüsteemide ja organisatsioonide optimeerimine, arvestades personali, selle psühholoogilisi iseärasusi, keskkonnatingimusi ja tehnoloogiat, mis kõik on vastastikku seotud. 10. Mis on kognitiivne ergonoomika ? See on ergonoomika tulevikusuund, mis tegeleb inimese mõtlemise optimeerimisega eesmärgiga
Mägilinnused: rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele - Linnamägi Neemiklinnused: rajatud mäeseljakule, enamaste voorte vahele, kunstlikud vallid Ringvall-linnused: madalad kuntslikud vallid ümber kogu linnuseõue - Lääne-Eesti Linnus-asula: 8-10 meetrised paekivist vallid Eestlaste elatusalad: · maaharimine - oder, talirukkis · loomapidamine - veised, hobused · küttimine ja jalapüük · relvasepad - ehete tegemine, relvatootmine Ühiskonnakorraldus: · 45 kihelkonda · 8 suuremat maakonda: Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi, Sakala Suhted naabritega: · idanaabritega(vadjalased, vepslased, soome-ugrilased, karjalased)suhted rahumeelsed · lõunanaabritega puhkes vahepeal tülisid ja relvakonflikte, leedukad tegid eestisse rüüsteretki · läänenaabritel(rootsi, taani) katsed eesti alistada ja rahvas ristida
Väljas käisid nad vähe, nende koht oli pigem kodus. Abielu eesmärk oli soetada seaduslikke järglasi. Abikaasadel ei olnud tihti üksteise vastu tundeid. Abielu lepiti kokku äia ja peigmehe poolt. Mees oli enamusajast kodust väljas ja naine püsis kodus. Mehed võisid ka abieluväliseid suhteid luua. 5. 7 maailmaimet Giza püramiid Semiramise rippaiad Artemise tempel Zeusi kuju Halikarnassose mausoleum Rhodose koloss Pharose tuletorn 6. Sparta ja Ateena linnriigid ja ühiskonnakorraldus Sparta riik keskusega Lakoonika maakonnas Lõuna-Kreekas oli ainus polis, mis hõlmas kahte maakonda. Selle keskus koosnes neljast suurest kindlustama külast. Sparta keskuse ja lähiümbruse elanikest moodustusid spartiaadid, ülejäänud elanikkond oli nende võimu all. Enamik Lakoonika elanikke olid perioigid, Messeenia alistatud elanikest said heloodidid, kes olid spartiaatide orjad. Sparta riigi eesotsas seisi kaks kuginat. Muus osas juhtis riiki vanemate nõukogu Gruusia
Loovad inimesed - edukas riik Kas tsivilisatsioon oleks olemas, kui poleks piisavalt loovaid inimesi? Praegust ühiskonda on aastatuhandeid üles ehitatud. Võrdlen seda maja ehitamisega vundament sarnaneb tekkinud kirjaga, mis on kõige alus, seejärel põhitalad, mis võrduvad läbi aegade püsinud ühiskondlike põhimõtetega ( ,,halba" karistatakse, kuid ,,hea" elab jumalikus õndsuses). Maja seina samastan riigiga, mis kõike tekkinut koos hoiab. Katuseks nimetan usku, mis ongi toonud meid siia. Aga maja ei saa ehitada, kui ideed ei ole. Ideed sünnivad meie loovas pooles. Nii ei saa ilma loovuseta ehitada ka taskulampi, majandussuhteid, autot, selliseid pükse, nagu Te kannate, muusikat või mida iganes, mis meid maailmas ümbritseb või millega kokku puutume. Riigi ülesehitamine on kunst. Kunst vajab loovaid inimesi. Loovus on kõige alus. Maalikunstnikud maalivad vahel ühte pilti aastakümneid...
1) Juuni-juuli kuni oktoober: üleujutusperiood (sinine Niilus) · Amon- loomis- ja viljakusjumal- tekitab liikumist ja 2) Okt-nov kuni veebruar: põlluharimisperiood kaost 3) Veebruar-märts kuni juuni: põuaperiood · Osiris- surnutejumal · Isis-viljakus- ja emadusjumalanna 9. Egiptuse ühiskonnakorraldus · Hathor- armastuse-, tantsu- ja taevajumalanna- kaitses Vaarao- juhtis riiki, jumala asemik maa peal. Piiramatu võim. Oli naisi ka riigi kõrgeim preeester, vastutas üldiselt riigi heaolu eest. Nomarhid- kõrgem ametnikkond, noomide e maakondade haldurid
VANA-ROOMA 1. Defineeri mõiste: Printsipool- esimene kodanik (keiser sai esimesena selle tiitli) Proletaarid- lihtrahvas Apostlid- kristliku usu varased kuulutajad Dogmad- ostodoksne usutunnistus, mis pandi Nikaia kirikukogus 325 p.Kr paika Märter- inimene, kes sureb oma usu tõttu 2. Nimeta Vana-Rooma perioodid ning iseloomusta igat perioodi Kuningate aeg (753-509 e.Kr) o Kreeklaste kolooniad o Rooma võimu laienemine kesk-Itaalias o Ülem- ja alamklassi kujunemine o Seitse kuningat o Kindlus rajati Kapitooliumi künkale o Kuningas kinnitati ametisse rahvakoosolekul o Kuningaga koos valitses vanemate nõukogu senat o Kujunesid välja Rooma ühiskonna põhijooned, mis jäid pikaks ajaks peale kuningavõimu kukutamist alles Vabariik (509-30 e.Kr) o VARANE (509-265 e...
(vt tabel) Agraarühiskond- ühiskond, kus suurem osa inimesi tegeleb põllumajanduse või kalapüügiga ja kus tööd tehakse peamiselt käsitsi. Muretseti eluks vajalikku toitu. Inimeste teadmised ja oskused täienesid aeglaselt, vanem põlvkond andis edasi oma oskusi ja teadmisi noortematele. Veskite ja tuulikute kasutuselevõtt. Metsa kasutati ressursina, metsi hävitati. Tööstusühiskond- töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus. Mindi käsitöölt üle masinatööle. (18.saj lõpp kuni 20.saj lõpp) Kivisöe, nafta, maagaasi kasutusele võtt. Laevadele lisandusid rongid, autod ja lennukid. Infoühiskond- ühiskonnakorraldus, milles informatsioon on majandustegevuse peamine alus. Infoühiskonnas töötab suurem osa inimestest teenindussfääris. Infotehnoloogia, transport, kõrg tehnoloogiline tootmine. 2. Selgita muutusi majanduse struktuuris ja tööhõives.
Kaval Odysseus, kes eksirännakutelt tagasi, leiab oma majas tema naist kosida püüdvad noormehed. Athena abiga tapab ta nad halastamatult. Kreeta-Mükeene kultuuri tähtsus: · Sellest ajajärgust Kreeka jumalate panteon · Kujunes Egiptusest ja Mesopotaamiast erinev tsivilisatsioon, võeti nendest õppust ja mugandati · Loetakse Euroopa tsivilisatsiooni alguseks, mõjutas läänepoolseid Vahemere maid, seuunates otsustavalt Euroopa ajaloo ja kultuuri arengut Ühiskonnakorraldus: Ühtset riiki ei teki. · Linnriik e polis. Poliitiline korraldus. Linn ja seda ümbritsev maa talupoegadega. Kindlus akropol. Templid. Turuplats- agoraa. · Kodanikud. 30 aastased täiskasvanud, mehed, põliselanikud. 1)lihtrahvas demos 2)jõukad aristoi Kaubandus, põlluharimine, käsitöö. · Ühiskonna struktuur. Arstokraadid suurmaaomanikud. Ülemkiht. Konkurentsivaim. Kogusid andamit. Huvi riigi valitsemise, teenistuse vastu. Vaimuasjad.
peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskoppidega, kes korraldasid usuelu neile alluvas piirkonnas. Piiskopkonna keskust tähistas piikopikirik ehk katedraal. Preestri määras ametisse sageli ilmalik maaisand, piiskop kinnitas valiku ja pühendas ametisse preestrid, kelle ül oli jaga sakramente ja korraldada kirikuteenistusi. Igas kohalikus kirikus oli preester ja vaimulikud. Piiskop kontrollis oma piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldas selleks külaskäike ehk visitatsioone VIIKINGIDÜhiskonnakorraldus:Enamik inimesi olid isiklikult vabad, elasid suurte taluperedena, mida juhtisid taluperemehed ehk bondid, peredes peeti orje. Kogukonna ühisasju otsustasid bondid kohalikel koosolekutel ehk tingidel ja maakonna ühiskoosolekutel ehk alltingidel. Ülikuseisusesse tõusnud rikkamate bondide seast valiti omakorda kogukondade pealikud konungid, kellest tähtsamad said omakorda tervete maakondade ja nende liitude juhtideks Retkede põhjused:maapuudus, oldi
vahetatakse tarviliste asjade vastu jaguneb: varaagraarne: rändkarjandus, alepõllundus, käsitööliste pidamine, tagavarade säilitamine hilisagraarne: taime- ja loomakasvatus ühinesid, põlispõllundus, ülejääkide tekkimine, tootmine müügiks Kaasajal endiselt levinud nt: kõrbetes, tundrates, mägedes Industriaalühiskond ehk tööstusajastu (18. saj lõpp kuni 20. saj lõpp): On töötleval tööstusel põhinev ühiskonnakorraldus tehnoloogia täiustumine, üleminek käsitöölt masintootmisele – tõusis tööviljakus, linnastumine, tarbimine, (eeldused: teaduse ja tehnika areng, tööjõud, rahakapitali olemasolu) jaguneb: varaindustriaalne: mitmeväljasüsteem, tuulikud, vesiveskid, uute taime- ja loomaliikide aretus hilisindustriaalne: auruvedur, aurikud, kivisöe tarbimine, vabrikute laialdane levik, masinate valmistamine geograafilise tööjaotuse kujunemine: piirkondade spetsialiseerumine nende
antiikaja lõpust renessanssi alguseni. Nende arvates oli see selline aeg, kus midagi ei arenenud. Tänapäeval on see ajavahemik antiik- ja uusaja vahel. Üleminek Rooma maailmariigilt uusaja riikide süsteemile. Klassikaliselt vaimselt kultuurilt nüüdisaja rahvuslikele kultuuridele. Keskajal tõusid esile uued rahvad, germaanlased ja slaavlased. Geograafiliselt põhirõhk Prantsusmaal. Paganlik kultuur asendub kristliku kultuuriga. Iseloomulik feodalism (ühiskonnakorraldus, kus maa oli läänistatud ning seda harisid sõltuvad talupojad). Aastal 476 lõpetas Lääne-Rooma riik eksisteermise ning seda aega loetakse kokkuleppeliselt keskaja alguseks. 1453. aastal Ida-Rooma riigi (Bütsants) pealinn Konstantinoopol alistati, 1492. aastal avastati Ameerika, 1517. aastal viidi läbi usureform. Neid loetakse erinevatel juhtudel keskaja lõpuks. Geograafiliselt saab rääkida keskajast aladel, kus levisid katoliiklus või feodalism, põhiliselt Euroopas.
annaabi.ee 
