ja näha (varaga seotud asjad, pärand, nõuded jne.) 2) Res mobiles Liikuvad asjad ehk vallasasjad Res immobiles Liikumatud asjad ehk kinnisasjad 3) Res fungibiles Asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles Mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Tekst 9 (3, 4) 3) Vita brevis, ars longa. (Hippokr.) Elu on lühike, kunst on pikk (ütlus pärineb Hippokrateselt). 4) Bellum civile Kodusõda Commentarii de bello civili. (Ceas.) (Caius Julius Ceasari) märkmed kodusõjast 3 Tekst 14 (1) 1) Leges duodecim tabularum sunt leges Romae antiquae Kaheteist tahvli seadused on antiik Rooma seadused Tekst 16 (7, 27) 7) Dum spiro, spero Kuni hingan, loodan
· Kooslused · Fenoloogia Bioloogia ajaloost Mõiste "bioloogia" elusorganisme käsitleva teaduse nimetusena võeti kasutusele 19. sajandi algul. Varasemaid bioloogilisi uuringud tehti üldise loodusteaduse, filosoofia või meditsiini raames. Vanaaja bioloogilised teadmised ja uuringud olid peamiselt kirjeldavat laadi, ehkki pakuti välja ka (tänapäeva mõistes naiivseid) seletusi eluprotsesside põhjuste kohta. Olulisemaid kirjutisi on teada Theophrastoselt, Hippokrateselt, Aristoteleselt, Plinius Vanemalt, Galenoselt jt. Keskaeg tõi bioloogiasse vähe uut. Kvalitatiivne areng algas taas renessansiajal koos üldise huvi kasvuga loodusteaduste vastu. Väga oluliseks sammuks oli mikroskoobi leiutamine 17. sajandil, mis võimaldas vaadelda väiksemaid eluvorme ja avastada organismide rakulise ehituse. 18. sajandil jätkus maailma bioloogilise mitmekesisuse kirjeldamine ning
üldkehtivust. Seega sai matemaatikast alles Kreekas teoreetiline teadus. Meditsiin See teadusharu oli kõige rohkem seotud vaatlusel põhinevate konkreetsete tähelepanekutega ja igapäevase elu vajadustega. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võtab kokku mahukas teos, mille autoriks oli hiljem peetud 5.-4. sajandil elanud kuulsat arsti Hippokratest. Kui suur osa sellest teosest pärineb tõesti Hippokrateselt ja mis on hiljem lisatud, seda ei saa tänapäeval enam kindlaks teha. Teos sisaldab haiguste sümptoomide ja kulgemise kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega. Määrav olevat nelja ihumahla - vere, lima, musta ja valge sapi vahekord organismis. Nende tasakaal tagavat hea tervise, haigestumine aga tähendab ühe domineerimist teiste arvel. Sellesse teosesse on kirja pandud ka tänapäevani kehtiv arstide
Tundmused on sügavad sisemised protsessid, mis avalduvad väliselt. Südame veresoonkonnas tegevus punastamine, kahvatumine Näärmete tegevuses higistamine, pisarad Väljendusliigutused, miimika, kehahioiak jm. Mitteverbaalne väljendus 65% infost tajume ja saame aru teiste inimeste kehakeele kaudu. 25% tema hääletooni kaudu 10% sõnade tähenduse kaudu Temperament Temperamendi ajalugu Õpetus temperamendi tüüpidest on pärit Kreeka arstilt Hippokrateselt (460-377 e.m.a.) Ta pidas inimkeha olulisteks koostisosadeks nelja kehamahla: 1.Veri - sanguis 2.Lima - flegma 3.Kollane sapp - chole 4.Must sapp melanos chole Ta diferentseeris domineerivama mahla selle temperatuuri, niiskuse alusel temperamendi neli põhilist tüüpi: 1.Sangviinik vere ülemvõim, mille tõttu selle inimese organismile on omane niiskuse ja soojuse ülekaal. 2.Koleeriline temperament on tingitud kollase sapi juhtivast osast organismis ning seda
Kuid filosoof keeldus end karistuse vääriliseks tunnistamast ja mõisteti tema väljakutsuvast hoiakust ärritatud kohtunike poolt surma. HIPPOKRATES: Loodusfilosoofiaga oli omakorda tihedalt seotud meditsiin. Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võeti kokku paljuköitelises teoses, mille autoriks peeti väikesel Kos'i saarel elanud kuulsat arsti Hippokratest (u 460 - 370 eKr). Pole võimalik kindlaks teha, millised osad sellest tööst tõepoolest Hippokrateselt pärinevad ja kui palju lisati juurde hiljem. Hippokratese teos sisaldab andmeid haiguste sümptoomide ja kulgemise kohta ning püüab haigusi mõista mitte jumalike vaid looduslike põhjuste kaudu. Määravaks peeti nelja ihumahla vere, lima, musta sapi ja valge sapi vahekorda organismis. Nende tasakaal tagab tervise, haigestumine aga näitab ühe mahla domineerimist teiste arvel. Hippokratesele omistatud teoses sisaldub ka tänaseni kehtiv arstide ametitõotus nn
sarnasega. 6.SEMINAR Vaimuhaigete staatus enne uusaega (keskaeg, araabia) Antiikmaailm · Uneravi · Trepanatsioon- koljuluu perforatsioon · Hüsteeria- naispatsientidel täheldatavat rahutust hakati seostama nende sooga ning eeskätt arvatava emaka nihkumisega valesse asendisse · Hippokrates väidetavalt oli esimene, kes väitis, et psüühika on ajutegevuse ,,produkt" ning psüühikahäired omakorda ajutegevuse häired. Hippokrateselt pärinevad mitmete psüühikahäirete kirjeldused. Vaimuhaigused, kui verevarustuse haired. · Platon, kes oli üks esimesi, kes mainis psüühikahäirete põhjustajana teravaid psüühilisi elamusi. Araabia · Jäkub Hippokratese traditsioon. · Araablased seletasid vaimuhaigusi ajuhäiretega . · Esimene vaimuhaigla Bagdadis 9.-10. sajandi vahetusel. · Kasutusel somato- ning psühhoteraapia võtteid, Stressiuuringud
Levinud oli tõenäosuse (eikos) argument, vrd lugu Aristotele sel: suur ja väike mees Argumentide aluseks olevate kontseptuaalsete vastanduste propageerimine: tava (nomos) vs loodus (physis) jne Pragmaatikud ja relativistid, agnostikud, piiritu usk inimese mõistuse jõusse 41. Iseloomusta Hippokratese meditsiinikoolkonna teoreetilisi ja praktilisi põhimõtteid. Hippokratese meditsiinikoolkond Sai alguse Hippokrateselt, kel oli hulk õpilasi, kes kirjutasid meditsiinialaseid tekste. Teda nimetatakse arstiteaduse isaks. Hippokratese vanne - arstieetika vanne (ka tänapäeval nt rebaste ristmise üritusel). 4 kuulsat kehavedelikku (veri, lima, sapp, must sapp). Haigused tulevad sellest, et nende tasakaal paigast ära. Kreekas ei tohtinud religioosetel põhjustel inimesi lahata. Hippokrates Kosilt (5.-4. saj) ja terve corpus Hippocraticum
ahelad ja seega ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma. Meditsiin Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võeti kokku paljuköitelises teoses, mille autoriks peeti V IV sajandil elanud kuulsat arsti Hippokratest. Tänapäeval pole enam võimalik kindlaks teha, millised osad sellest tööst tõepoolest Hippokrateselt pärineb ja kui palju lisati juurde hiljem. Hippokratese teos sisaldab andmeid haiguste sümptoomide ja kulgemise kohta ja püüab haigusi mõista mitte jumalike vaid looduslike põhjuste kaudu. Määravaks peeti nelja ihumahla vere, lima, musta- ja valge sapi vahekorda organismis. Nende tasakaal tagas hea tervise, haigestumine aga näitas ühe mahla domineerimist teiste arvel. Selles teoses sisaldub ka tänaseni kehtiv arstide ametitõotus nn. Hippokratese vanne
ahelad ja seega ka erinevad ained. Ka inimese hing koosneb aatomitest ja surm tähendab hingeaatomite ahela lagunemist. Selle väitega vaidlustas Demokritos kreeklaste tavapärase arusaama hingest ja tema saatusest pärast surma. Meditsiin Klassikalise Kreeka meditsiinialased teadmised võeti kokku paljuköitelises teoses, mille autoriks peeti V IV sajandil elanud kuulsat arsti Hippokratest. Tänapäeval pole enam võimalik kindlaks teha, millised osad sellest tööst tõepoolest Hippokrateselt pärineb ja kui palju lisati juurde hiljem. Hippokratese teos sisaldab andmeid haiguste sümptoomide ja kulgemise kohta ja püüab haigusi mõista mitte jumalike vaid looduslike põhjuste kaudu. Määravaks peeti nelja ihumahla vere, lima, musta- ja valge sapi vahekorda organismis. Nende tasakaal tagas hea tervise, haigestumine aga näitas ühe mahla domineerimist teiste arvel. Selles teoses sisaldub ka tänaseni kehtiv arstide ametitõotus nn. Hippokratese vanne
7 Tartu Ülikooli psühholoogia osakond, Maie Kreegipuu 2004 © atmosfääri rakendati. Ameerika Ühendriikides järgisid York’i joont Sõprade Varjupaik Pennsylvanias (1817) ja Hartford’i Taastuspaik Connecticutis. Kaasaegse mõtte algus läheb tagasi eelmise sajandi lõppu. Ideed, mis liikudes Hippokrateselt - Galenosele - Vesaliusele - Thomas Sydenham’ile (1624-1689) täpsustusid ja vigadest vabanesid, olid aluseks sakslaste Wilhelm Griesingeri ja Emil Kraepelini (1856- 1926) füsioloogilistele psühhiaatriakontseptsioonidele. Kontseptsiooni sisu: sümptomid moodustavad sündroome; on olemas erinevad vaimuhaigused oma sündroomi, kulu ja põhjuse, s.t. orgaanilise põhjusega. Raskemate vaimuhaiguste kaks pearühma - dementia
ning eeskätt arvatava emaka nihkumisega valesse asendisse. Emakas kr. k hystera sai ajaloos palju jutuks olnud haigusele nime andjaks. Vana Kreekasse ulatub kaasajani emotsionaalse seisundiga seostatavate kehatüüpide (inimtüüpide) õpetus sangviinikud, koleerikud, flegmaatikud ja melanhoolikud. Hippokrates väidetavalt oli esimene, kes väitis, et psüühika on ajutegevuse ,,produkt" ning psüühikahäired omakorda ajutegevuse häired. Hippokrateselt pärinevad mitmete psüühikahäirete kirjeldused (sünnitusjärgne psühhoos, palavikust tingitud deliirium, alkoholideliirium, melanhoolia, aga ka hüpohondria). Hippokrates tegi samuti tähelepanekuid psüühikahäirete kohta somaatiliste haiguste korral (sümptomaatilised psüühikahäired). Hippokratese arvates olevat suur tähtsus psüühikahäirete tekkes verevarustuse häiretel. Hippokrates kasutas psüühikahäirete raviks psühho- ja somatoteraapia võtteid ravimtaimi,
annaabi.ee 
