välisküsimustes alluti maa omanikule Kultuur-valitsejad soosisid näidates oma tarkust, suuremeelsust, rajati uhkeid ehitisi, kutsuti õukonda õpetlasi ja poeete,kirjandus- silmapaistvaim zanr oli luule eesmärk valitsejatele meelelahutust pakkuda mitte arutleda ühiskonna probleeme, aines mütoloogiast, karjuste armastus,valitsejate perekonna ülistus, tähtsal kohal teater, eelistati komöödiaid argielu temaatikaga Filosoofia-juureldi üksikisiku probleemide ja hingevajaduste üle, otsiti vastust küsimusele kuidas võiks inimene elu raskuses hoolimata leida tee õnnele ja hingerahule Epikuros-väitis et inimest ei oota pärast surma midagi, pole mõtet karta, ka jumalaid ei tule karta neid inimeste asjad ei huvita,filosofeerimine aitab hingerahuni Stoitsistlik koolkond- kõik jumaliku korra järgi ette määratud, lepi saatusega vabasta end hirmudest, nii saad hingerahu Religioon-hakati austama
Pergamon (kogus kuulsust). Teater kaotas oma tähtsuse. Kirjutati vaid komöödiaid teemadel: armastus, perekonnaelu jms. Taas tõusis esile luule, mida tunti sel ajajärgul nime all Aleksandria luule, kuna Aleksandria oli tähtsaim luulekeskus. Luulelt oodati elegantset stiili ja naudingut. Mitte midagi enamat (mõtteid, lahendusi probleemidele, midagi lahti mõtestada jne.). Filosoofias pandi rõhku inimese voorustele. Pöörduti inimese hingevajaduste poole, otsiti õnne ja hingerahu võtit. Filosof Epikuros ja tema järglased olid arvamusel, et maailm koosneb aatomitest, kuid sellest õpetusest suurema populaarsuse saavutas Zenoni loodud Stoitistide koolkond (Stoitism), mis ütles, et kõik on jumalate poolt ette määratud, ja saatusele ei ole mõtet vastu hakata. Nende arust hirmust surma ees üle saades ja elu mõõdukalt nautides saavutaski hingrahu, ning filosoofia aitab inimestel hirmust üle saada.
suurriigid ja linnad(väljaspool Kreekat,rikkad),rahvaarv kasvas hellenismiajastul,riikide eesotsas oli piiramatu võimuga monarh,tekkisid õukonnad,võeti palju eeskuju sama piirkonna varasematest valitsejatest,kaubandus elavdus,orjapidamine sai populaarsemaks,nüüd piirdusid linnade võimuorganite volitused ainult siseasjade korraldamisega.21.Muutsed hellenismiajal kultuurielus a)filosoofia-Juureldi rohkem inimest kui üksikisikud puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle.Kuidas saavutada õnn ja hingerahu ?(Epikuros-väitisd ,et inimest ei oota pärast surma midagi.Stoitsistlik-tark lepib saatusega ja vabaneb himudest.b)teaduses-Teadusharud eraldusid omaette valdkondadeks,Eukleides-tegi matemaatika kohta raamatu,geomeetria põhialused,Archimedes-kruvi.Astronoomid uskusid ,et maa on kerakujuline,maa ligikaudne ümbermõõt.Ptolemaios-maailmakaart.c)Kirjanduses-Silmapaistvaks zanriks
Hellenistlik luule luulet soosisid eriti Egiptuse valitsejad, kutsudes Aleksandriasse ajastu silmapaistvamaid poeete. Luule eesmärk oli valitsejatele meelelahutust pakkuda, mitte arutleda ühiskonna probleemide üle. Sageli otsiti ainest mütoloogiast. Filosoofia hellenistlikku maailma tähtsaim filosoofiakeskus oli Ateena. Sel perioodil juurdlesid filosoofid inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros väitis, et surma pole mõtet karta. Ja et ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Et filosofeerimine aitab inimestel kõike mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda Stoitsistlik koolkond väitis, et tark lepib saatusega, sest see on jumalatest määratud ja seega hea. Et hirmudest vabanemine ja saatusega leppimine toovad hingerahu
Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu hõlmas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna.Silmapaistvaimaks zanriks hellenimiajal tõusis luule. Kreklased armastasid endiselt teatrit, mis oli igas suuremas linnas. Filosoofid juurdlesid rohkem inimese üksikisikut puudutavate probleemide j tema hingevajaduste üle. Tõestati geomeetria põhialused. Archimedes leiutas kruvi, füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Usuti kindlalt, et maa on kerakujuline, arvutati välja ligikaudne ümbermõõt, arvati, et Maa on universumi keskpunktiks, koostati maailmakaart Muutused religioonis Seoses kreeklaste massilise Idamaadele minekuga puutusid nad kokku sealse religioniga, mis mõjutas kreeklaste maailmapilti. Hakati lisaks enda jumalatele austama ka idaaiseid jumalaid
Kultuur Kultuurile pöörasti suurt tähelepanu. Hellenismiaja silmapaistvaimaks kultuurikeskuseks sai Aleksandria. Sinna loodi Museion(kultuuri kaitsvate haldjate pühamu), kus tegutsesid tähtsaimad poeedid ja õpetlased. Museioni raamatukogu hõlmas peaaegu kogu kreekakeelse kirjasõna.Silmapaistvaimaks zanriks hellenimiajal tõusis luule. Kreklased armastasid endiselt teatrit, mis oli igas suuremas linnas. Filosoofid juurdlesid rohkem inimese üksikisikut puudutavate probleemide j tema hingevajaduste üle. Tõestati geomeetria põhialused. Archimedes leiutas kruvi, füüsikas avastas ta seaduse kehade veeväljasurvest. Usuti kindlalt, et maa on kerakujuline, arvutati välja ligikaudne ümbermõõt, arvati, et Maa on universumi keskpunktiks, koostati maailmakaart Muutused religioonis Seoses kreeklaste massilise Idamaadele minekuga puutusid nad kokku sealse religioniga, mis mõjutas kreeklaste maailmapilti. Hakati lisaks enda jumalatele austama ka idaaiseid jumalaid
-kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia: -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle -oluline oli inimese õnn ja hingerahu -Epikuros > pole surmajärgsust ning surma ei tasu karta -jumalate mittekartmine, sest neid ei huvita inimeste asjad -Stoitsistlik koolkond > saatus ja ettemääratud elu Muutused religioonis: -mõjutused Idamaadest -vanade jumalate kõrvale tekkisid uued idamaised jumalad -jumal Isis > maailma valitseja -taevakehade järgi ennustamine -12 sodiaagimärki ja horoskoop Teaduse areng: -Kreeka teaduse hiilgeaeg
5. Millal toimunud ja millisest sündmusest arvestasid kreeklased aega? Kreeklased arvestasid aega 1. olümpiamängudest aastal 776 eKr. 6. Millal ja millise sündmuse tulemusena kaotasid kreeklased iseseisvuse? Kreeklased kaotasid iseseisvuse 338. eKr, Chaironeia lahingus makedoonlase vastu. 7. Millised on Teie arvates 5 suurimat Vana-Kreeka kultuurisaavutust, põhjendage oma valikut! 1) filosoofia juureldi rohkem inimese probleemide ja hingevajaduste üle, kuidas saavutada õnne ja hingerahu, mitmed tänapäeva teadusharud võrsunud Vana-Kreeka õpetlaste tööde põhjal. 2) teadus Eukleides tõestas geomeetria põhialused, Archimedes leiutas kruvi (kasutati veetõstukina), konstrueeris linnakindlustusi ja sõjatehnilisi seadmeid, avastas seaduse kehade veeväljasurvest. Astronoomid uskusid, et maa on kerakujuline, arvutati ümbermõõt, Ptolemaios koostas maailmakaardi.
Kirjandus: · Luule soositi Egiptuses. · Pöörati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile, mitte enam elufilosoofiale ja moraalile. · Luule pakkus valitsejale meelelahutust. · Ainest otsiti mütoloogiast. · Teater eelistati komöödiaid erinevalt varasemale tragöödiaarmastusele. · Poliitiline teema oli asendunud argieluteemadega. · Teater oli igas suuremas linnas. Filosoofia: · Juureldi üksikisikut puudutavate probleemide üle, hingevajaduste üle. Kodanlik voorus kaotas tähtsuse. · Epikuros lähtus atomistide õpetusest. Kuna surm tähendab hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma midagi, karta pole mõtet. Mõistlikult elu nautides jõutakse hingerahuni. · Stoitsistlik koolkond (sõnast stoa ,,sammaskäik") -maailmas on kõik jumaliku korra järgi ette määratud. Tark lepib saatusega. Vabaneda himudest, siis tuleb hingerahu. Küünikud Diogenes.
seega suurriikke hakkas kaitsma palgasõjavägi. · Kodanikuks olemine kaotas tähtsuse Mille poolest erinesid Kreeka hellenismiperioodi kultuur: filosoofia, kirjandus ja religioon 1. Filosoofias - klassikalise perioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele tarvilistest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse. Nüüd juureldi rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate provleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros väitis, et inimest ei oota pärast surma mitte midagi ja ka jumalaid ei maksa karta. Stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusega pidi leppima. 2. Kirjandus silmapaistvamaks zanriks tõusis luule. Erinevalt varasemast perioodist ei pööranud poeedid tähelepanu enam elufilosoofiale ja moraaliküsimustele, vaid elegantsele stiilile ja eruditsioonile
-kutsuti poeete ja õpetlasi tervest maailmast -eriti pöörati kultuurile rõhku Egiptuses -Aleksandriasse rajati Museion > raamatukogu Hellenistlik kirjandus: -luule > päärati tähelepanu elegantsele stiilile ja eruditsioonile -luule eesmärk pakkuda meelelehutust -ainestik mütoloogiast, karjuste armastusest või valitseja perekonna ülistamisest -teater > peamiselt komöödiad -ainestik argielust Filosoofia: -mõtiskleti inimeste probleemide ja hingevajaduste üle -oluline oli inimese õnn ja hingerahu -Epikuros > pole surmajärgsust ning surma ei tasu karta -jumalate mittekartmine, sest neid ei huvita inimeste asjad -Stoitsistlik koolkond > saatus ja ettemääratud elu Muutused religioonis: -mõjutused Idamaadest -vanade jumalate kõrvale tekkisid uued idamaised jumalad -jumal Isis > maailma valitseja -taevakehade järgi ennustamine -12 sodiaagimärki ja horoskoop Teaduse areng: -Kreeka teaduse hiilgeaeg
Filosoofia Ühiskonna muutumisega kaasnenud muutused mõtteviisis ja maailmavaates kajastus selgelt ka filosoofias. Klassikalisel perioodil olid filosoofe pööranud suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nüüd aga polnud kodanikuvoorustel enam endist tähtsust ja filosoofid juurdlesid märksa enam inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Paljusid filosoofe paelus küsimus sellest, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. IV sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu.
Filosoofia Ühiskonna muutumisega kaasnenud muutused mõtteviisis ja maailmavaates kajastus selgelt ka filosoofias. Klassikalisel perioodil olid filosoofe pööranud suurt rõhku küsimusele, millised voorused teevad inimesest hea kodaniku ja kuidas peaks riik kodanikes neid voorusi kasvatama. Nüüd aga polnud kodanikuvoorustel enam endist tähtsust ja filosoofid juurdlesid märksa enam inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Paljusid filosoofe paelus küsimus sellest, kuidas inimene võiks saatuse heitlikkusest hoolimata jõuda õnne ja hingerahuni. IV sajandi lõpul eKr kujunes selles vallas kaks mõjukat filosoofiakoolkonda. Epikuros ja tema järgijad uskusid, et kuna maailm koosneb aatomitest ja surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis pole mingit mõtet surma karta. Filosofeerimine aitab seega inimesel surmahirmust üle saada ja lubab tal mõistlikult elu nautides saavutada hingerahu.
kreekapärased · Hel valitsejad soosisid kultuuri, demonstreerides sellega oma tarkust ja suuremeelsust. Kutsuti lähikonda poeete ja õpetlasi kogu hel maailmast · Kirjanduses silmapaistvaim zanr luule · Kreeklased armastasid endiselt teatrit igas suuremas linnas teater · Filosoofid juurdlesid üksikisikut puudutavate probleemide ja hingevajaduste üle nüüd. o Epikuros lähtus atomistide õpetusest ja väitis, kuna surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma mitte midagi ja seda pole mõtet karta. o Stoistlik maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette määratud. Saatusele vastu hakata on ühtviisi rumal ja halb. Tark lepib saatusega · Hel periood oli Kreeka teaduse hiilgeaeg.
asendunud argieluteemadega. Hellenismiperioodi kreeklased tundsid huvi pigem eraelu, kui ühiskonna ja poliitika vastu. Filosoofia Klassikalise eprioodi filosoofe paelunud küsimused kodanikele tarvilistest voorustest kaotasid hellenismiperioodil senise tähtsuse. Nüüd juurdlesid filosoofid rohkem inimest kui üksikisikut puudutavate probleemide ja tema hingevajaduste üle. Epikuros lähtus atomistide õpetusest ja väitis, et kuna surm tähendab inimese hingeaatomite lagunemist, siis ei oota inimest pärast surma mitte midagi ja seda pole mõtet karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike seda mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda. Stoitsistlik koolkond väitis, et maailmas on kõik vääramatu, kuid õiglase jumaliku korra järgi ette
annaabi.ee 
