hingeldus. Röga võib olla limane, vahutav, mädane; värvus on sageli hallikas või mustjas; mis on tingitud suitsetamisest ja ka keskkonna saastatusest. 2 DIAGNOOSIMINE EHK MILLISEID UURINGUID VÕIDAKSE TEHA JA MIKS Esmase läbivaatuse ja küsitluse tulemusel kinnitatakse bronhiidile iseloomulike vaevuste - köha, rögaeritus- esinemine. Kuulatlusel määratakse põletiku ulatust - kas see piirdub ainult suurte hingamisteedega või ulatub ka kopsukoesse. Vajadusel tuleb vereanalüüsis määrata põletikule iseloomulikke muutusi - valgeliblede arvu suurenemist ning settereaktsiooni kiirenemist. Röntgenuuring kopsudest pole ägeda bronhiidi puhul tingimata vajalik, tehakse ainult kopsupõletiku kahtlusel; kroonilise bronhiidi puhul võib röntgenpildil olla näha rohkenenud kopsujoonis., mis näitab kestvast põletikust tingitud hingamisteede muutusi.
Kopsutolmustuseks e. pneumokonioos Sümptomid tekivad 10-15 aasta jooksul tolmuses keskkonnas töötamisel. Esialgu sümptomid puuduvad. · Köha · Hingeldus füüsilisel pingutusel · Valud rindkeres · Nõrkus ja väsimus. Kopsudes põletikulised protsessid ja kopsukude tiheneb ehk armistub.Tegemist on pöördumatu haigusega, kus töötaja on tolmuosakestele väga allergiline ning tolm võib põhjustada teisi allergilisi hingamisteedega seonduvaid haigusi. Allergiline bronhiit · Tööl viibides võivad esineda hingamishäired · Pidev köha · Rögaeritus Hingamishäireid ei esine väljaspool töökeskkonda, kuid kui allergiline reaktsioon on pidev siis hingamishäired süvenevad. Allergiline alveoliit Kopsualveoolides tekivad põletikulised protsessid. Kopsukude on laiaulatuslikult haaratud põletikulisse protsessi. Aastate jooksul kopsukude tiheneb.
Mukoos - limanäärmed: nõristavad lima mis muudab toidu libedaks. Seroosnäärmed eritavad valgurikast sekreeti. Seganäärmed e. seromukoos näärmed eritavad lima ja valgurikast sekreeti. Kurk. Järgneb suuõõnele, kurgu kaudu avaneb suuõõs neelu. Neel. Neel on lehtrikujuline, 12-13 cm pikkune. Neel ühendab suuõõnt söögitoruga ja ninaõõnt kõriga. Neel on koht kus õhu ja toidu teed ristuvad. Kui toit läbib kurgu, siis suletakse neelu ühendus hingamisteedega. Söögitoru. Ligi 25 cm pikkune ja 1,5 cm läbimõõduga. Algab 6-7 kaelalüli kõrguselt ja 11. rinnalüli kõrguselt suubub makku. Magu. Magu on laienenud seedetrakti osa mille suurus ja kuju muutub. Mao maht on 1,5-4 liitrit. Pikkus 20-25 cm ja laius on 12-14 cm. Magu paikneb kõhuõõnes, diafragma all ja keha kestjoonest 5/6 osas vasakule. Maonäärmed asuvad limaskesta pärislestmes ja annavad maoseinale poorse ehituse (munakivisillutis)
valgu kinaas, fosfataas või transkriptsioon. Nikli poolt modifitseeritud geeni transkriptsiooni seoses hapniku puudusega on uuritud palju „in vitro“ , et paremini mõista niklit kui kantserogeeni. Põletikulisi allergia ja astma sümptomeid mida tekitavad nikli ühendid on uuritud laialdaselt „in vivo“ ja on leitud üksikuid valke millel on nikliga põimumiseks soodsaid omadusi. Nikliga töötavatel isikutel tihtipeale tekivad hingamisteedega probleemid või vähk, mida pandi juba tähele 1933. aastal. Järgnevalt hakkasid epidemoloogid uurima lähemalt nikli toimeid, põhiliselt leiti kõrgenenud riski nasaalsetel ja hingamisteede vähkide teket nikli kaevandajatel ja töötlejatel. Kaua usuti, et ainult need nikli ühendid, mis vees ei lahustu on mürgised(sulfiidid ja oksiidid), hiljem leiti, et ka aerosoolsed ühendid(atsetaat, nikkel kloriid, jne) on ka kantserogeensed „in vivo“, aga madalama riskiga
Miks uni ei tule? Unehäirete põhjusi on mitut sorti. Tegu võib olla psüühiliste hädadega. Nii näiteks tuleb sageli ette, et stressirohkel ajal on raskusi uinumisega või rahulikult magamisega. Selle pärast ei maksa veel tõsist unehäiret kahtlustada. Arsti poole on põhjust pöörduda siis, kui unetus püsib ka pärast stressiolukorra möödumist. Teisalt võivad unehäireid põhjustada kehalised iseärasused. Neist levinumad on ülemiste hingamisteedega seotud vaevused. Kui ninahingamine ei tööta korralikult, siis esineb nii norskamist, unes rääkimist, hammaste krigistamist kui ka öiseid unerändeid. Tavaliselt on need häired, mille puhul hädaline ise suurt ei kurdagi. Pigem tuntakse muret nende pärast, kes magavad näiteks norskajaga ühes ruumis. Lähemal uurimisel tuleb siiski välja, et hingamishäire takistab ka norskaja või hammastekrigistaja puhkust
Maailmamastaabis võiks öelda, et sademed on enam-vähem tasakaalus. Sarnasused tulevad sisse ehk meie asukohast põhjapool ning Tsiili asend mere suhtes,mis muudab kliima siiski niiskemaks. Püüa riigi üldist majanduslikku arengutaset arvestades iseloomustada, missugused võiksid olla õhu saastumisega seotud probleemid. Tsiili on nimetatud üheks väga kõrge õhu saastusega riigiks, kuna pealinnas, Santiagos elab kokku 5 millionit inimest. Väga sageli tuleb Santiagos ette hingamisteedega seotud haigusi 24 just tingituna õhu liigsest saastumisest. Kõige kriitilisem aeg on talv, kus tuule ja vihma tase on aastaaegadest kõige madalam.Kuna riik on maailmas esikohal vasetööstuses, lisaks mõjutavad ka teised tööstuslikud ettevõtted saastusega seotud probleeme. Õhu saaste ei piirdu ainult keemiliste elementide sisaldusega, vaid lisaks tekitab ka tänavatolm raskemaid
sellele hetkele vastav rühk mansetis on diastoolsele arteriaalsele rõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele. Hingamisteid jaotatakse ülemisteks ja alumisteks, nende piriks on häälepilu. Nina- ja neeluruum moodustavad ülemised hingamisteed, alates hingetorust on tegu alumiste hingamisteedega. Sissehingamisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atmosfäärirõhut madalamale ja õhk voolab kopsudesse. Väljahingamisel rindkere maht väheneb, selle tagajärjel intrapulmonaalne rõhk tõuseb, ületab atmosfäärirõhu ja üks osa hingamisteedes olevast gaasisegust surutakse välja. Sissehingamisel on roideid tõstva funktsiooniga väliste roietevahelihaste kokkutõmme, rinnaõõne maht suureneb
Nii sümp kui parasüm närvi toime on ühtemoodi erutav: parasümp korral eritub palju ja vedelat sülge, sümp korral eritub paksemat ja ensüümirikkamat sülge. Suuõõs, kui refleksogeenne tsoon. Piisab suutäis head võtta, kui kogu seedetrakt on juba valmis toitu vastu võtma. Neelamine toimub reflektoorselt. Läbimälutud ja süljega niisutatud toit nihkub keelepärale, mille taha ja üles liigutamisega lükatakse see läbi kurgukitsuse neelu. Neelu läbimisel ristub toidupala tee hingamisteedega, pehme suulagi suleb ninaõõne tagantpoolt, kõri tõstetakse keelepära alla ja kaetakse kõripealsega, hingamine peatub reflektoorselt, toidupala satub söögitorru, kus tema edasiliikumine toimub selle lihaste peristaltiliste lainetaoliste kokkutõmmetega makku. Tahke toit läbib selle vahemaa 8-9 sek, vedel 1-2 sek. Seedimine maos - Mao motoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Maos seedub toit 4-10t
LIPAASID – lipiidide lõhustamine, kõhunäärmenõres. Näiteks lipaas ja fosfolipaas Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Süljenäärmete sekreeti- sülge- produtseeriva 3 paari suuri ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikesi süljenäärmeid. Pärast peenestamist ja süljega segamist lükatakse toidupala keelepära ja suuõõne lihaste abil läbi kurgukitsuse neelu. Neelu läbimisel ristub toidupala tee hingamisteedega, pehme suulagi suleb ninaõõne tagantpoolt, kõri tõstetakse keelepära alla ja kaetakse kõripealisega, hingamine peatub reflektoorselt, toidupala satub söögitorru ja sealt edasi makku. Toidukämbu liikumisele söögitorus aitab kaasa ka viimase peristaltika. Mao limaskest suudab ennast normaalselt kaitsta oma eritiste lõhustava toime vastu. Limaskest kaitseb end ka üle millimeetri paksuse pidevalt uueneva limakihi abil. Limaskest kaitseb ka mehhaaniliselt : soodustab toidu
palju ja vedelat sülge, sümpaatilise korral eritub paksemat ja ensüümirikkamat sülge. Suuõõs, kui refleksogeenne tsoon. Piisab suutäis head võtta, kui kogu seedetrakt on juba valmis toitu vastu võtma. Neelamine toimub reflektoorselt. Läbimälutud ja süljega niisutatud toit nihkub keelepärale, mille taha ja üles liigutamisega lükatakse see läbi kurgukitsuse neelu. Neelu läbimisel ristub toidupala tee hingamisteedega, pehme suulagi suleb ninaõõne tagantpoolt, kõri tõstetakse keelepära alla ja kaetakse kõripealsega, hingamine peatub reflektoorselt, toidupala satub söögitorru, kus tema edasiliikumine toimub selle lihaste peristaltiliste lainetaoliste kokkutõmmetega makku. Tahke toit käbib selle vahemaa 8-9 sekundiga, vedel aga 1-2 sekundiga. · Seedimine maos. Mao motoorika tagab nii toidu vastuvõtmise, maomahlaga segamise kui ka mao tühjenemise. Maos seedub toit 4-10 tundi
Samuti prügilad, millest lendub CO2-te ja metaani. Peamisteks saasteaineteks peetakse vääveldioksiidi, lämmastikoksiidid, peened PM10-osakesed, eriti peened PM2,5-osakesed, plii, osoon, benseeni jpt. Välisõhu probleemid Eestis on põhiliselt seotud põlevkivil põhineval energiatootmisel CO2 emissioon Eestis kõrge, tekitab kasvuhoonegaase. Peamised terviseprobleemid, mida saastunud õhk põhjustab, on seotud hingamisteedega (astma, bronhiit, kopsuvähk) ning südame ja veresoonkonnaga Eestis põhjustab õhu saastatus umbes 600 surma haiguste näol. Siseõhu saastatust tekitavad: hallitus, tolm, tubakasuits, majapidamistarbed ja mürgid, gaasid (radoon, vingugaas), hoone ehitamisel kasutatud materjalid (asbest, plii jne) Müra ja vibratsioon peamiselt linnades, seal on suurim liiklus, ehitus, tööstused, lennu- ja raudteeliiklus. 12
korral aga polüuretaanist või silikoonist sonde. Kiirabis kasutatakse nasogastraalsondi peamiselt pärast hingamiskoti ja maski abil tehtud kunstlikku hingamist, et puhitunud magu surve alt vabastada. Puhitunud magu põhjustab diafragma kõrget asendit, mis omakorda teeb nii spontaanse kui kunstliku hingamise tunduvalt raskemaks ning võib väga kergesti kaasa tuua passiivse oksendamise (tagasivool) või aktiivse oksendamise. Just kaitsmata hingamisteedega kunstliku hingamise tegemisel toob diafragma kõrge asend kaasa tugevama vastusurve hingamisele ning see omakorda võib taas mao puhituseni viia. Intensiivravi vajavate patsientide transportimisel ning kiirabilistel patsientidel (peamiselt helikopteris) kasutatakse nasogastraalsondi intubeeritud patsiendil maosisu tagasivoolu vastaseks kaitseks ja ülemise seedekulgla osa vabastamiseks puhitusest. Teadvusel patsiendile
annaabi.ee 
