Eestis 1:4500 Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. 85-95%-l kopsuvorm, 10%-l soolevorm (seotud häirega kõhunäärme töös) Keskmine eluiga 31 a. Tekkepõhjused ja -mehhanismid Geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal Bronhiaalnäärmed toodavad liiga paksu ja viskoosset sekreeti, mis ummistab väikesi bronhe, sp lisanduvad kergesti ka infektsioonid Kujuneb hingamishäire Kopsukoes areneb kopsupuhitus, hiljem kujuneb ka sidekoestumine Kaasuvad häired kõhunäärme funktsioonis, mis avalduvad kõhuvaludena Higis suureneb naatriumi ja kloriidide sisaldus Sümptomid ehk avaldumine Häired kopsude töös juba varasest lapseeast alates Sarnased haigustunnused teistel lastel peres või suguvõsas Sagedased kopsupõletikud Pidev köha sitke rögaga Hingamisteede ahenemise tunnused
3) Mitu teadvusekaotust 6 tunni jooksul on D kutse; täpsustage alati mitu korda on teadvusekadu esinenud 4) Saades 4-ndale küsimusele vastuseks 2 või enam positiivset vastust, saada kiirabi D prioriteediga väljakutsele. Ühe positiivse vastuse korral liigu edasi järgmise küsimuse juurde. PÕHIKAEBUSED! 1) Kukkus kokku 2) Minestas 3) Teadvuseta 4) Pole äratatav 5) Ei kontakteeru 9. Hingamishäire tüüpjuhtumi põhikaebused ja reeglid. PÕHIKAEBUSED! 1) Raske hingata 2) Õhupuudus 3) Õhku ei jätku 4) Läkastav köha 5) Lämbumine 6) Lõrisemine REEGLID! 1) Kui haige helistab ise ja ilmselgelt on kuulda ebatavalist heli hingamisel, ära viivita kiirabi saatmisega, küsimuste lõpuni küsimine ei ole vajalik. 2) Saades 8-ndale küsimusele vastuseks 2 või enam positiivset vastust korral saada kiirabi C
seega olema rangelt piiratud. Tsüstiline fibroos Tsüstiline fibroos on hingamiselundeid ja seedesüsteemi harvaesinev pärilik ainevahetushaigus, mis põhjustab paljude kehavedelike viskoossuse tõusu. Tsüstiline fibroos on kõige sagedasem eluiga lühendav geneetiline haigus. Haigus algab tavaliselt lapseeas ning raskete vormide puhul on haigete eluiga lühike. Põhjuseks on geenidefekt 7 kromosoomi pikal õlal. Kujuneb välja hingamisteede ahenemisest põhjustatud hingamishäire. Keskmine eluiga on 31 aastat. Diagnoos ja ravi Haigust saab kindlaks teha ka enne sündi: raseduse esimesel kolmandikul uuritakse lootevees spetsiaalset markerit (alkaalne fosfataas), mille sisaldus on tsüstilise fibroosi esinemise puhul vähenenud. Ravi hõlmab hingamisteede topistumise (ahenemise) vältimist ning infektsiooni ennetamist. Tõsiste kopsufunktsioonihäirete puhul on näidustatud hapnikravi.
Massaaži ajal massööri peal peab olema puhas hommikumantel, jaladel peab olema kerge, lahtised kingad. Kellad, sõrmused ja käevõrud tuleb eemaldada, sest et kaunistused ja kellad võivad kahjustada patsiendi nahale. On oluline, et massööri tööasend oleks mugav. Aeg-ajalt asendit on vaja muuta, sest pikaajaline massaaži täitmine samas asendis väga väsitab lihaseid. Vestlemine seansi ajal ei ole soovitatav, sellega võib kaasneda massööri hingamishäire, mis viib väsimus, samuti häiritab ettevaatust. Tasub meelde tuletada, et iga terapeut peab olema tuttav anatoomia ja füsioloogia, tähistega ja vastunäidustustega massaaži tegemiseks. On vaja teada kõiki füsioloogilisi toimeid üksikute tehnikate, ühe ja sama massaazivõtte mõju kui seda tehksea erineva tugevusega või tempoga. On oluline meeles pidada see, millalsaab kasutada võtte ja millal saab minna ühest võttest teisele. MASSÖÖRI TÖÖKOHT JA TÖÖKOHA SEADMED.
pleuraõõnes ja kopsudes suureneb ning ÕHK SURUTAKSE VÄLJA. Väljahingamist loetakse passiivseks protsessiks. Kopsu pleuraõõne hermeetilisuse rikkumisel rõhud väliskeskkonnas ja pleuraõõnes võrdsustuvad (NB! Normaalselt on pleuraõõnes rõhk atmosfäärirõhust madalam ja nüüd tungib õhk pleuraõõnde surudes pleura sisemisele lestmele ja sealt edasi kopsukoele). Nii võib pleura vigastuse tagajärjeks olla tõsine hingamishäire. Seega on hingamises osalevateks lihasteks roietevahelised lihased ja diafragma; hingamise abilihasteks õlavöötme ja kõhulihased. Normaalse rahuolekuhingamise juures abilihased ei osale. Kopsude inspiratoorsel laienemisel juhitakse atmosfääriõhk haruneva torude süsteemi kaudu gaasivahetuspiirkondadesse. Trahhea kaudu jõuab õhk mõlemasse peabronhi ja jaotub siis bronhiaalpuu järjest peenemaks muutuvatesse harudesse. Kuni
See periood asendub stressori jätkuval toimel apaatia ja väsimusega. Lisaks neile sümptoomidele hakkavad tunda andma siseelundid, tekivad peavalud, valud lihastes ja südame piirkonnas ning kõhus, muutub pulsisagedus ja vererõhk. Stressiga toimetuleku oskuste valdamine on neuroosi ennetamisel olulise tähtsusega. 6.7 Bronhiaalastma Bronhiaalastma on ülitundlikkuse alusel hoogudena tekkiv bronhide ja bronhioolide valendiku ahenemisest tingitud hingamishäire, mis tekib enamasti järsku ja millega kaasneb lämbumistundest tingitud hirm. Astmahoog võib vallanduda mingi keemilise või füüsilise ärritaja toimel (tolm, gaas jne.), kuid sageli ka psüühilise (enamasti negatiivse) elamuse tagajärjel. Stressisituatsioon soodustab astmahoogude sagenemist. 6.8 Mao-ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi Pikaaegsel stressori toimel võivad tekkida muutused praktiliselt kõikides elundisüsteemides. Üks tundlikumaid on seedeelundkond. Stress mõjutab
ESMAABI 2011 Esmaabi eesmärk päästa kannatanu elu õnnetuskohal vältida tema seisundi halvenemist hoolitseda asjatundliku lisaabi saamise eest Tegutsemine õnnetuse korral Kõigepealt vaata üle õnnetuskoht ja selgita välja: Kas on midagi, mis ohustab sind või kannatanuid (süttimise või varingu oht) Mitu inimest on saanud vigastada Vajadusel tähista õnnetuskoht (ohukolmnurk jne) (2) Kontrolli, kas kannatanu on teadvusel. Teadvuseta kannatanu pane lamama külili asendisse. Kata kannatanu soojalt. Helista 112! Helistades ütle: Mis juhtus Kus juhtus Kannatanute arv Mis seisundis nad on Kas on vaja elustada Kes helistab Tegutse nii, nagu sind juhendatakse; vasta küsimustele; räägi rahulikult ja selgelt ÄRA KATKESTA KÕNET ENNE, KUI DISPETSER ON SELLEKS LOA ANDNUD! Suremine Ei ole momentaalne sündmus, vaid järkjärguline protsess, mis vältab teatud aja. Surma arengu...
Neist levinumad on ülemiste hingamisteedega seotud vaevused. Kui ninahingamine ei tööta korralikult, siis esineb nii norskamist, unes rääkimist, hammaste krigistamist kui ka öiseid unerändeid. Tavaliselt on need häired, mille puhul hädaline ise suurt ei kurdagi. Pigem tuntakse muret nende pärast, kes magavad näiteks norskajaga ühes ruumis. Lähemal uurimisel tuleb siiski välja, et hingamishäire takistab ka norskaja või hammastekrigistaja puhkust. Kuna aju ei saa piisavalt hapnikku, ei puhka 6 inimene ennast välja. Hammastekrigitamine mitte ainult ei lase inimesel end välja puhata vaid rikub ja kulutab hambaid, mille tõttu näiteks hambaarst tegi minule hammaste proovi, mille ma öösel suhu pean panama, see näeb
tugevusega elektrivool. Rööp- ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. 113. Ohtlikud pinged ja voolutugevused. 1. 0 mA kuni 10 mA tundlikkuse vähenemine, kihelus, ebamugavus 2. 10 mA kuni 20 mA valutunne, lihaste kontraktsioon. 3. alates 16 mA inimene ei vabane iseseisvalt elektrikontaktist 4. 25 mA kuni 80 mA hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames 5. 80 mA kuni 3A minestus, südame värinad 6. suurem kui 3A südame peatumine, sokk, põletushaavad 114. Alalisvoolu mõju elusorganismile. Krampide teke, vooluahelast on kergem välja pääseda kui vahelduvvoolu omast. 115. Kui suur on ,,ohutu" voolutugevuse piir? Kuni 0,05 A
Takistuste korral liituvad nende pöördväärtused. Mahtuvused paralleelühenduste korral liituvad. Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga ja liituvad mahtuvuste pöördväärtused. 134. Ohtlikud pinged ja voolutugevused. 16mA alates inimene ei vabane iseseisvalt vooluallikast. 25-80mA hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames. 80mA-3A minestus, südamevärinad. Üle 3A südme peatumine, sokk, põletushaavad. Suurem osa õnnetusi juhtub 220V. 135. Alalisvoolu mõju elusorganismile. Südame rütmi muutumisel muutub ka vereringe dünaamika, tekib südame ummitus ja surm. Inimkeha ja ka loomakeha juhib elektrit, kuna ta koosneb võrgustikust, kus on ioone ja vett. Kudede eritakistused on erinevad, samuti eluskoe takistus on erinev alalisvoolule
Tuttav, kuid muudetud nähtus (näit. esimest korda prille kandev või uues kübaras ema) võib lapses tekitada määramatusetunde, mis omakorda põhjustab hirmu. Esimese eluaasta lõpuks on lapsel juba keerukad tundmused, aastane on võimeline kaasa tundma täiskasvanule (emale) või ka nutvale lapsele. Mida vahetumalt vastame lapse algatusele, seda tugevamaks kujuneb lapse soov kontaktiks ümbrusega. HINGAMINE Imikute hingelduse ja teiste hingamishäirete põhjuseks võib olla hingamishäire läbi nina. Imikutel on häiritud imemise ja neelamise protsess. Beebi on ärritunud, loobub rinnast ja kui hingamine läbi nina puudub pikemalt, siis laps võtab aeglasemalt kaalu juurde. Pidevalt raskendatud hingamine läbi nina põhjustab hüpoksia. Halvasti läbi nina hingavad lapsed arenevad halvemini. Ninahingamise puudumine võib põhjustada kolju siserõhu tõusu ja kesknärvisüsteemi funktsioonide häiret. Laps muutub ärevaks, mõndadel lastel tekib unehäire.
Uimasti tarvitamine võib vallandada krambihoo, mis on samuti kiirabi vajav seisund. Kogu keha krambihoo puhul ei tohi abivajajale midagi suhu panna. Enamikul juhtudel, ka epilepsia korral, kestab krambihoog lühikest aega, möödudes ise. Alaealised vajavad abi ka tavalise narkojoobe puhul. Tavaline narkojoove ei vaja vältimatut meditsiiniabi, erandiks on alaealised. Vältimatu abivajaduse kriteerium on abivajaja elutähtsate organite funktsiooni raske häire teadvuse-, hingamishäire, krambid, südamerütmi- või vererõhuhäire jt. Vältimatut meditsiiniabi läheb vaja narkootilise aine toimest vallandunud psühhootilise seisundi puhul, mil inimene võib oma käitumisega ohustada teisi või ennast. Psühhootilise seisundi võivad põhjustada kõik narkootilised ained, samuti muud erilise psüühilise seisundi saavutamiseks kasutatavad ained, sh üleannuses või vastunäidustuste korral tarvitatavad psühhoaktiivsed ravimid.Psühhootilisele seisundile viitavad tunnused on
lõpp-ekspiratoorseid CO2 väärtusi ning gaaside sisaldust arteriaalses veres. Üldine sissejuhatus Hingamishäiretega patsiendid moodustavad suhteliselt suure osa kiirabi väljakutsetest. Patsientide jaoks tunduvad hingamishäired enamasti väga ohtlikena, mis tähendab, et patsienti tuleb samal paralleelselt läbivaatuse ja raviga veel pidevalt rahustada ning jälgida, et kiirabi tegevus ei süvendaks tema hirmu. Hingamishäire väljendub õhupuuduse tundes, patsient tajub seda subjektiivselt ning seetõttu ei ole see mõõdetav. Õhupuuduse tunde põhjustajad võivad olla erinevad: võõrkeha või turse tagajärjel tekkinud hingamisteede sulgumine, mürgistusest või infarktist tingitud hingamiskeskuse häired, südamepuudulikkus või kopsuturse, pneumotooraks, astma, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (KOK), tõeline või pseudokrupp, epiglotiit, kopsupõletik või kopsuemboolia. Käesolevas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
