4. 0,755 15 26,00 1,73 2,99 9,97 -0,21 5. 0,595 15 23,38 1,56 2,43 9,67 0,09 6. 0,676 15 24,69 1,65 2,72 9,81 -0,05 g=9,76 =0,09 Järeldus: Hindasime saadud tulemuste kvaliteeti vastates kolmele küsimusele. Kas esines süstemaatilist viga? 9,76 9,67 9,85 Meie arvates on raskuskiirendus 9,67-9,85 m/s2.Kuna Gtegelik asub meie leitud tsoonis esines meie katsetel väike süstemaatiline viga. Kas esines ka juhuslikke vigu? Juhuslikud vead esinevad peaaegu alati. Keskmine absoluutne viga otsustab kui suur on juhuslik viga ja meie töös esines väike juhuslik viga.
4. 0,755 15 26,00 1,73 2,99 9,97 -0,21 5. 0,595 15 23,38 1,56 2,43 9,67 0,09 6. 0,676 15 24,69 1,65 2,72 9,81 -0,05 ∆g=9,76 ∆=0,09 Järeldus: Hindasime saadud tulemuste kvaliteeti vastates kolmele küsimusele. Kas esines süstemaatilist viga? 9,76 9,67 9,85 Meie arvates on raskuskiirendus 9,67-9,85 m/s2.Kuna Gtegelik asub meie leitud tsoonis esines meie katsetel väike süstemaatiline viga. Kas esines ka juhuslikke vigu? Juhuslikud vead esinevad peaaegu alati. Keskmine absoluutne viga ∆ otsustab kui suur on juhuslik viga ja meie töös esines väike juhuslik viga.
5. Leidsime heli kiiruse −2 v =7 ×10 × 4933=345 m/s o 6. Leidsime heli kiiruse 0 C juures 345 V o= =328 m/s 1+0,002 ×25,9 7. Leidsime õhu moolsoojuste suhte 29× 10−3 × 3452 x= =1,39 8,31 ×298,9 8. Järeldus vo Võrdlesime saadud ja χ väärtusi käsiraamatus toodud suurustega ja hindasime leitud heli kiiruse v täpsust: χ tegelik = 1,40 Vo tegelik = 330 m/s Meie katse tulemused: X = 1,39 Vo = 328 m/s Kuna χ ja Vo on väiksemad tegelikest väärtustest, siis v = 345 m/s on väiksem kui tegelik o kiirus õhus temperatuuril 25,9 C
N = 10*log10 1 = 0 dBm Leian R-i Mbps-des R = 1*log2 (1 + 10(0,1)) = 1,18 Mbps S= -30dBm N= -92dBm W= 22MHz Antud: W = 22 MHz S = -30dBm N=-92 dB Leian S-i mW-des N = 10(-92/10) =10(-9,2) = 6,31*10-10 mW Leian S-i mW-des S = 10(-30/10) =10(-3) = 1*10-3 mW Leian S/N dB S/N=-30-(-92)=62dB Leian R-i Mbps-des R = 22*log2 (1 + 10-3 /6,31*10-10 )= 453Mbps 7. Kokkuvõte ja järeldus Tutvusime traadita kohtvõrgu signaalide ja spektriga, tugijaamade ja klientarvutite seadistamisega ning hindasime võrgu omadusi ja parameetreid. Antud töös oli kaabliga andmevahetus kiirem kui WLAN puhul.
H1: põhikogumi jaotus ei ole normaaljaotus. Kuna jaotuse parameetrid on juba hinnatud punktis 1 (oletades et tegu on normaaljaotusega), siis saame kohe määrata intervalidesse sattumise teoreetilised tõenäosused. t F(x) (x) 20 -0,93 0,18 0,18 40 -0,16 0,44 0,26 60 0,61 0,73 0,29 80 1,38 0,92 0,19 100 2,15 0,98 0,07 2 = 0,046 f = k h 1 = 5 2 (hindasime ja ) 1 = 2 2kr = 20,90(2) = 4,605 Kuna 2 < 2kr, siis võtame hüpoteesi H0 vastu. 4.2 H0: põhikogumi jaotus on ühtlane jaotus (parameetrid a = 0, b = 100); H1: põhikogumi jaotus ei ole ühtlane jaotus. Määrame intervalidesse sattumise teoreetilised tõenäosused. (x) 20 0,20 40 0,20 60 0,20 80 0,20 100 0,20 Analoogselt eelmise punktiga arvutame: 2 = 0,160 f = k h 1 = 5 0 (kõik parameetrid juba antud) 1 = 4
tunniharjutustest. 3.Välipraktikumid 3.1 Praktikum: Liivamassi maht nõlvade vahel 14. september käisime geotehnoloogia tunnis tegemas mõõtmisi TTÜ ligidal asuvas liivamaardlas. Algul TTÜ ümbruses mõõtsime kahe punkti koordinaadid ja kõrguse merepinnast(kanalisatsioonikaev ning post) ja alles siis suundusime liivamaardla juurde. Ülesanne oli keeruline, sest nõlv oli ebaühtlase ja korrapäratu kujuga. Kõigepealt hindasime olukorda silma järgi, siis umbkaudselt ning pärast inseneri meetodil. Oletasime, et nõlvade vaheline kaugus on pikuti 65 m (idast läände), kuid eksisime 5,5 meetriga. Ja teistpidi arvasime olevat 40 m (põhjast lõuna), kuid seegi oli tegelikult 5 meetrit pikem. See näitab, kui ekslik inimese silm olla 4 võib. Samuti mõõtsime seda sammudena. Samme Idast-läände oli 108 ning lõunast-põhja 32 sammu
3 0,801 15 26,97 1,80 3,23 9,79 - 0,08 4 0,720 15 25,53 1,70 2,90 9,80 - 0,09 5 0,436 15 20,03 1,34 1,78 9,66 0,05 6 0,666 15 24,69 1,65 2,71 9,65 0,06 = 9,71 = 0,06 e) Arvutasime keskmise väärtuse ja keskmise absoluutse vea ; = 9,71m/s² = 0,06m/s² f) Hindasime saadud tulemuste kvaliteeti; Kvaliteeti saame määrata antud valemiga: Lubatud vea protsent: Oma andmetega saame: Esinesid väheolulised juhuslikud vead. Esines suur süsteemiline viga, sest tegelik maa raskuskiirendus on 9,81 m/s2. Mõõtetulemuste kvaliteet on hea, sest hälve on alla ühe protsendi. KORRAPÄRASE KUJUGA KATSEKEHA TIHEDUSE MÄÄRAMINE. 1. Tööülesanne. Tutvumine elektroonilise kaaluga. Katsekeha mõõtmete mõõtmine nihiku abil.
võimalikult madalale tasemele; · märgistama ohtlike raadiosageduslike kiirgusväljade piirkonnad asjakohaste ohutusmärkidega; · kui tehniliste ühiskaitsevahenditega ei ole võimalik kiirgusvälja taset piirnormini vähendada, andma töötajale asjakohased isikukaitsevahendid; · hindama ja kontrollima töötajate ekspositsiooni vähendamiseks kasutusele võetud abinõude efektiivsust. Töö käik: · Hindasime elektrivälja ja magnetvälja tugevust vastava mõõteseadmega. · Märkisime üles andmed. · Analüüsisime nende tugevust ja ohtlikkust inimorganismile. · Kandsime tulemused tabelisse. Mõõtmistulemused: Elektrivälja Seadmed Magnetvälja kiirgus kiirgus Samsung E570 mobiiltelefon
3 60 6 0,727 0,148 3,696 1,437 4 80 5 0,823 0,096 2,397 2,826 5 100 3 0,885 0,062 1,555 1,343 22,130 7,253 Analoogiliselt eelmise punktiga hindame: f = k h 1 = 5 1 (hindasime ) 1 = 3 2kr = 6,25 (kasutasin excelis funktsiooni CHIIV) Ei võta hüpoteesi vastu , kuna X2 > 2kr. 4.3 Põhikogumi jaotuseks on ühtlane jaotus fikseeritud parameetritega a=0, b=100. (ni- k xm ni F0 pi ni' ni')^2/n'i 1 20 5 0,2 0,2 5 0
Suured kaod. Uurisime ka, kui palju liike on väljasuremisvõla tõttu määratud loopealsetelt kaduma. Eesti loopealsed on sajandite vältel olnud üsna püsiva levikuga [10], kuid viimase 50 aasta jooksul on nad kaotanud 70% oma kunagisest pindalast. Seetõttu eeldasime, et neil looaladel, mille pindala ei ole olulisel määral vähenenud, vastab liigirikkus praegusele maastikustruktuurile. Sellise meetodi abil hindasime väljasuremisvõla suuruseks ülejäänud looaladel ligikaudu 40%, mis vastab keskmiselt 20 soontaimeliigile ühe ala kohta. Kui iga suure pinnakaoga ja killustunud loopealne võib kaotada nii palju liike, siis on tulevik üpris tume. Õnneks on ilmselt mitmetel neist liikidest ka teisi kasvukohti. Teisalt, arvestades praegust maastikustruktuuri, liikide levilaid ja elukohavalivust, võivad mõnedki liikidest kaduda väga suurelt alalt
4. Keskkonnavõõrastest ainetest · Võtsime tardsöötmetel eelkasvatatud organisme ehk 2 bakterit ja pärmi · Tegime iga kultuuri väljakülvid joonkülvi meetodil ühele fenooli ja ühele kütteõli sisaldavale petri tassile järgmise skeemi järgi: Saccharomyces cerevisiae Pseudomonas sp 105 Bacillus sp Ps 42 iga 48 järel märkisime üles tassidel toimunud muutused ja hindasime neid 5-palli süsteemis KATSE TULEMUSED Füüsikalis-keemiliste tegurite mõju mikroorganismide kasvule Uuritav Pseudomonas sp Bacillus sp Ps 42 Saccharomyces faktor 105 cerevisiae I vaatl. II vaatl. I vaatl. II I vaatl. II vaatl. Lõpp vaatl.Lõpp Lõpp 1. T Hinne pallides (05)
00-21.00, R 8.00-24.00, L 9.00-24.00, P 9.00-21.00. Teiseks kohaks valisime C. F. Hahn Pubi (Carl Friedrich Hahn), mis asub Pärnus aadressil Riia mnt 129. Pubis on lisaks väga mitmekesisele toidu- ja joogivalikule võimalus kuulata nädalavahetustel ka erinevaid esinejaid, tänu millele on pubil rohkesti külastajaid. Pubi lahtioleku kellaajad on P-N 11.00-24.00, R-L 11.00-02.00. Korduvate külastuste põhjal tegime järeldused mõlema ettevõtte teeninduskultuuri kohta ning hindasime nii positiivseid kui ka negatiivseid külgi teenindamise protsessis. 5 1. SUPELSAKSAD- ESIMENE KÜLASTUS Esimeseks külastuskorraks valisime Supelsaksad, mis on küllaltki uus kohvik Pärnu linnas ning kus me veel ei olnud käinud. Külastasime kohvikut pühapäeva hommikul sooviga süüa kerge hommikusöök enne kooli minemist. Jõudsime kohviku ukse taha täpselt kell 09.00 ning uksed olid juba avatud
negatiivne toime esineb vererõhu tõusuna, tasakaaluhäiretena, unehäiretena ja kõhulahtisena. Teisena analüüsisime keskmist vanuserühma ehk 9. klassi õpilasi. Tedents oli selline, et mida nooremad õpilased, väiksemad teadmised. Selle rühma küsitletavatest tervelt 55% ehk 10 õpilast ei teadnud energiajookide kahjulikkusest midagi. Siiski oli ka teadjaid, mis moodustas 44% (8 õpilast), et nende liigne tarbimine põhjustab südameprobleeme. Seejärel hindasime 6. klasside tulemusi. Need olid täielikult vastavad meie hüpoteesile, et noored ei ole teadlikud energiajookide tegelikest mõjudest inimkehale. 100 % ehk mitte ükski õpilane ei olnud energiajookide kahjulikkusega kurssis. Siiski tõid meie kõige nooremad küsitletavad välja, et nende tarvitamisel tekivad järgmised probleemid: ei saa 14 magada, hüperaktiivsus, kõht valutab, mandlid paisuvad, magu valutab, sureb ära, tekib sõltuvus.
Samas panime sel aastal erilist tähelepanu laste tik", "Monopol"). Viisime läbi ujumise, hüppe- iseseisvuse arendamisele ja lülitasime päevakavva nööri ja petanque'i võistlusi. Nagu ühele korra- vaba aja, mil oli võimalik leida endale lisaaega likule laagrile kohane, valisime ka vahetuse popima lemmiktegevusega tegelemiseks või siis niisama muti ja kuti ehk missi ja misteri ning hindasime puhata ja lõõgastuda. Seda aega kasutati lauaten- tubade korrashoidu. Lisaks sportida soovijatele nist mängides, vaadati toas või söögisaalis televii- viibisid ühe vahetuse ajal laagris teatrihuvilised sorit, mängiti õues korvpalli, võrkpalli, sulgpalli, lapsed, kelle eesmärk oli laagripäevade lõppedes visati täpsust ja suheldi omavahel; väiksemad teatrietenduse lavaletoomine, ise valmistati kos-
annaabi.ee 
