kujundus on ilus jne. ebasobivaks peetakse pindade värvimist liialt tumedate või kriiskavate värvidega, rohmakate ja läbipaistmatute mustrite ja kaardi stiiliga mitte kokkusobivate kirjatüüpide kasutamist. Kaardil kujutatud jooned peavad olema piisavalt sujuvad ning mõõtkavale vastavalt üldistatud (Jagomägi, 1999). Esteetilisust on kõige raskem hinnata, sest see sõltub hindajast ning tema kultuuritajust. Esteetilisuse puudumist vabandatakse enamasti funktsionaalusse, loetavuse vms nõuete täitmise vajadusega, kuid konkurssidel võistlevad paberkaardid omavahel siiski eelkõige esteetilisusega. 2.4 Kaardi kasutusmugavus Igal kaardil on mingi kasutusotstarve, mis määrab ära tema sisu ja leppemärkide valiku. Tähtis roll on tekstidel, loenditel, paberilehe formaadil ja paberi kvaliteedil,
Näiteks maavärina kolde ehk hüpotsentri sügavusest, epitsentri kaugusest uuritavast kohast, pinnase omadustest, ehitiste kvaliteedist ning maavärina kestusest. Seetõttu kasutatakse tänapäeval maavärina tugevuse hindamiseks Richteri skaalat, mis hindab maavärinat ennast, mitte selle tagajärgi. Richteri skaalal hinnatakse maavärina tugevust magnituudides, mitte pallides. Lisaks on maavärina tekitatud purustuste hindamine subjektiivne, sest see sõltub konkreetsest hindajast. 2.4 Maavärinate edetabel Mehhiko maavärin 1985 (10 000 hukkunut) Loma Prieta maavärin 1989 India maavärin riigi lääne- ja lõunaosas 1993 (10 000 hukkunut) Izbiti ja Istanbuli maavärin 1999 (17 000 hukkunut) Kobe maavärin 1995 (6430 hukkunut) India maavärin riigi loodeosas 2001 (20 000 hukkunut) Bam'i maavärin Lõuna-Iraanis 2003 (26 000 hukkunut) Pakistani maavärin Kashmiri regioonis (73 000 hukkunut)
ressursiväärtus); ainus mitteinstrumentaalne väärtus on inimene. Looduse sisemine väärtus- elul või organismidel on väärtus iseeneses, ei sõltu nende väärtusest inimese jaoks ehk nende olemasolust piisab (elusorganismide sõltumatu väärtus eksisteerida). 5. Väärtusobjektivism, väärtusrelativism? Väärtusobjektivismi puhul eksisteerib väärtus objektiivselt. Väärtusrelativismi puhul sõltuva väärtused hindajast (inimene), väärtuseid ei eksisteeri ilma hindaja olemasoluta; väärtus on olemas vaid inimese jaoks. Leopold, Aldo. 2008 [1949]. ,,Maa eetika". Kogumikus Keskkonnaeetika võtmetekste. Vaher, A.; Keskpaik, R.; Keerus, K. (Toim.) Tartu: Tartu Ülikooli eetikakeskus, lk.17-35. 1. Millisest vajadusest saab Leopoldi arvates alguse eetika? 2. 2.Milliseid suhteid (kelle ja mille vahel) reguleerib traditsiooniline eetika? 3. Mis on valesti inimese senises suhtumises maasse?
kombineeritud hüved) head nii mõne eesmärgi täitmiseks kui ka iseenesest. Nt teadmised, tervis. Instrumentaalne väärtus ja hea instrument · Nt mürk on hea mõrvavahend, kuid ei ole sellisel juhul instrumentaalne väärtus (tingimusel, et me ei kiida mõrva heaks). · Mõnes teises situatsioonis võib mürki ometi nimetada instrumentaalseks väärtuseks, nt putukamürk hea taimede kaitseks. Väärtuste liigitamine: kas sõltub hindajast või mitte? Subjektiivsed väärtused sõltuvad hindaja arvamusest (ei ole tähtis, kas hindajaid on üks või mitu, oluline, et väärtuse olemasoluks peab eksisteerima hindaja.) Objektiivsed väärtused (kasutatakse samuti terminit seesmine väärtus) hea iseenesest, sõltumata hindajast, hindaja arvamusest. `Seesmine väärtus' mitmetähenduslik · Seesmise väärtuse all võidakse rääkida nii lõppväärtusest (vastand: instrumentaalne
pea lubadusi, ära võta vabadust teiselt, ole õiglane, näita üles tänulikkust, aita teisi, täida seadusi. Moraaliprintsiibid on inimeste vajaduste ja huvide funktsioonid. Mõned printsiibid edendavad neid vajadusi paremini. Universaalne inimloomus on olemas hulk moraaliprintsiipe, mis rakendatavad kogu inimkonnale. Kultuurirelativism moraalinormid sõltuvad kultuurist Konventsionalism sõltuvad traditsioonist Subjektivism üksikust hindajast Objektivism loomult objektiivsed Eetiline subjektivism eitab isikutevahelist moraalset vaatekohta, moraalihinnang on igaühe enda asi ning moraaliotsustus on nagu esteetiline otsustus (vrd. Ilu vaataja silmas). Sellest tuleneb, et · Igaühe arvamus on võrdselt tähtis · Ei ole võimalik kritiseerida kellegi tegu kui ebamoraalset · Moraal kaotab oma mõtte, ei toimi enam kui sotsiaalse kooselu reguleerija
Kõik prognoosid on seotud tõenäosusega . Tõenäosus varieerub 0 ja 1 vahel, kus 1 tähendab seda, et sündmus toimub igal juhul e kindlasti. 0 tähendab, et sündmus ei toimu. Tõenäosuse hinnang võib olla objektiivne või subjektiivne või nende kombinatsioon. Objektiivne hinnang- põhineb eelnevatel reaalsetel kogemustel ja majandusnäitajatel, mille alusel saab määrata arengutrende. Subjektiivne hinnang- lähtub konkreetsest subjektist (hindajast) ning sõltub tema kogemustest, teadmistest, professionaalsusest. Eeldatava kasuminormi tähis r (katusega) = (peal n ja all i=1) ri * pi r (katusega) - võimalik tasuvus p antud kasumi saamise tõenäosus 9 n võimalike tulemuste arv võim tas (ri) tõenäosus (pi) A B A B L -5% 10% 0,2
Kõik prognoosid on seotud tõenäosusega . Tõenäosus varieerub 0 ja 1 vahel, kus 1 tähendab seda, et sündmus toimub igal juhul e kindlasti. 0 tähendab, et sündmus ei toimu. Tõenäosuse hinnang võib olla objektiivne või subjektiivne või nende kombinatsioon. Objektiivne hinnang- põhineb eelnevatel reaalsetel kogemustel ja majandusnäitajatel, mille alusel saab määrata arengutrende. Subjektiivne hinnang- lähtub konkreetsest subjektist (hindajast) ning sõltub tema kogemustest, teadmistest, professionaalsusest. Eeldatava kasuminormi tähis r (katusega) = (peal n ja all i=1) ri * pi 8 r (katusega) - võimalik tasuvus p antud kasumi saamise tõenäosus n võimalike tulemuste arv võim tas (ri) tõenäosus (pi) A B A B L -5% 10% 0,2
Kasutusväärtus tähendab nii loodusressurssidest valmistatud toodete tarbimist kui teenuseid (hüvesid), mida elurikkus pakub, ilma et seda füüsiliselt tarvitataks või hävitataks (nt vee kvaliteet, mullastiku tootlikkus). Iseväärtus igal liigil on oma sisemine väärtus, millel ei ole seost inimeste vajadustega. Väärtusobjektivism väärtused esksiteerivad sõltumata välise hindaja olemasolust. Väärtusrelativism väärtused sõltuvad hindajast e sellest, kes väärtust omistab. Ei ole väärtust ilma väärtustajata. Kordamisküsimused: 1) Eetika laienemise kontseptsioon. Inimese vastutus ulatub kaugemale tema enda isikust, jõudes üha hõlmavamate tasanditeni. Üksikisik perekond sotsiaalne rühm, hõim, sugulased rass, rahvus, usulahk kõik inimesed kõik loomad kõik elusolendid ökosüsteemid ja Maa. 2) Mis vahe on tugeval ja nõrgal antropotsentrismil?
lihtsalt hoiakuväljendused; need on universaalsed ettekirjutused. Nt otsustus ,et Mary peaks tegema aborti tähendab seda, et ükskõik kes, on oluliselt sarnases olukorras, peaks tegema aborti. 23. Kas moraal on suhteline või on moraalinormid objektiivsed ja moraal universaalne ? Kes otsustab, mis on tõene ja väär ? Kas moraalinormid sõltuvad kultuurist (kultuurirelativism), traditsioonist (konventsionalism), üksikust hindajast (subjektivism) või on oma loomult objektiivsed (objektivism). 24. Mida väidab eetiline relativism ? Relativismi kolm võimalikku teesi? Erinevuse tees: see, mida peetakse moraalselt õigeks, erineb ühiskonniti. Sõltuvuse tees: Kõik moraaliprintsiibid saavad oma kehtivuse kultuuri heakskiidust. Eetiline relativism: Pole olemas universaalselt kehtivaid moraaliprintsiipe, objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal pool ja ajal.
liigituseks: 1) juriidilise jõu järgi: juriidilise jõu järgi eristatakse K-lisi norme ja nendest allpool seisvaid ÕN-e. Omapäraks on see, et riigi kogu muu õiguskord peab olema riigi K- liste normidega kooskõlas, sest need on juriidilise jõu poolest kõrgemalseisvad. Konstitutsioonilised normid: a) materiaalses tähenduses kõikidest teistest normidest kõrgemalseisvaks peetavad normid (ükskõik kus on kirjas). Sõltub eristamine hindajast endast. Samas sattub PS- tesse mõnigi kord poliitilistel kaalutlustel ÕN-e, mis materiaalses mõttes K-s olla ei tohiks (Sveitsi 1875.a K-is looma uimaseks löömise norm!) b) formaalses tähenduses kõik need normid, mis on sätestatud K-is, mis eksisteerib sõltuvalt riigist kas ühe või mitme seadusena. Puhtpraktilistel kaalutlustel loetakse elus K-listeks normideks kõiki K-is kui kirjalikus dokumendis fixeeritud reegleid ja printsiipe, sõltumata materiaalsest sisust.
Märgatakse hinnatava seisundeid. Milline inimene ta on? - Sotsiaalsete tunnuste tajumine – rahvus, perekonnaseis, amet jms ROLLID! Selleks läheb rohkem aega, peale vaadates on raske rolle hoobilt tajuda. - Omavaheliste suhete prognoos – milliseks kujuneb suhe. Kas ma tahan temaga suhelda või mitte? NB! Pole teadvustatud protsess. Kas pärast lahkuminekut lisan ta fb-s sõbraks? Teen ettepaneku edasiseks suhtluseks? Teise inimese hindamine sõltub muuhulgas ka hindajast: -Milline on tema emotsionaalne seisund -Millise tegevusega on ta hõivatud -Millised on tema eelhoiakud – kui ma olen selle inimese kohta kuulnud vaid head -Millised on eelnevad suhted tajutavaga -Millised on tajuja ja tajutava rollid Taju mehhanismid: skeemid -Personaalsed konstruktid (Kelly, 1955) Tajuetalonide kasutamine – teise inimese tõlgendamine tüüpskeemide alusel. Nn tavateooriad isiksusest Asch (1946) – implitsiitne isiksuseteooria -Asch - isiksuse kesksed jooned
suhtumisest, sest ta kaldub tihti õigusmõistja rolli. Selle tasandi nõrgad küljed on jäikus, paindumatus, enesekriitika puudumine, autoriteetide ületähtsustamine, kamandajalik joon lööb läbi. Seda tasandit võib ära tunda läbi väljendite: ,,Kas tohin/ei tohi?". Tal on ka väärikusmass. Võib rääkida turvalisest vanemast ehk kaitsvast, julgustavast, hoolitsevast, õpetavast ja kriitilisest vanemast ehk manitsevast, hirmutavast, karistavast, kontrollivast, kamandajast, hindajast, moraali lugejast vanemast. Nii kasvatamisel kui juhtimisel on see tasand hädavajalik. *) Täiskasvanutasand ajaliselt hakkab ka see tasand arenema juba lapseeas ning see tasand põhineb välismaailmast saadava informatsiooni loogilisel või analüütilisel läbi mõtlemisel. Ta on asjalik, kaalutlev, loogline, rahulik, kõrge enesekontrolliga, kalkuleeriv, toetub faktidele. Enamik töö elust käib sel tasandil ning sel tasandil praktiliselt emotsioonid puuduvad
läbipõetud haigus rikub sümmeetriat (Rhodes, 2006). Sümmeetrilised näod on inimestele enam tuttavad ja tekitavad seega vähem ohutunnet (Winkelman ja Cacioppo, 2001). Naised eelistavad pigem partnerina sümmeetrilisi kui mittesümmeetrilisi mehi. www.symmeter.com - saab vaadata milline on enda sümmeetriline nägu. Keskmistatud näod on meeldivamad, st nurgelisus on eemaldatud. Erinevus esineb ka lastel. Näo ilu tajumine sõltub palju kultuurist, ajast ja kontekstist, hindajast. Tajutakse, et rohkem kasu on meeldiva inimesega suhtlemisest kui mittemeeldivaga. See tekib ainult vastassoost inimeste puhul. Kas ilusatega kaasneb ka muid häid omadusi? Ilusad inimesed on kaaslaste hulgas enam populaarsed, seega seksuaalselt oskuslikumad. Kuid see kõik ei tee neid õnnelikumaks, ega tõsta enesehinnangut. On ka tagasilöögid inimese heaolule tunned jätkuvat survet olla ilus, tekitab lisapingeid, eriti naiste puhul. Partneri valik:
annaabi.ee 
