Inimese ränded läbi evolutsiooni ning millised on olnud kultuurilised muutused/arengud inimese evolutsioonis Umbes 100 000 aastat tagasi algas nüüdisinimese esimene väljaränne Aafrikast. Vahetult sellele järgnes teine väljarändelaine Aafrikast 70-60 tuhat aastat tagasi. Arenema hakkab nüüdisaja inimene ning hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon paneb aluse sotsiaalse evolutsiooni arengule. Esimese väljarände käigus jõuti Lõuna- ja Kagu-Aasiasse, aga teise väljarändelainega jõudis inimene juba Ameerika mannerile. Sellised ränded tõid kaasa inimese rassilised erinevused. Euroopat asustanud uue inimtüübi nimeks sai kromanjoonlased. On arvatud, et nad tekkisid Euroopas elanud neandertaallastest, kelle kromanjoonlased tahtlikult välja suretasid
Nendest pärinevad nüüdisinimese kõik pop Maal. 100 k a tagasi nüüdisinimese 1. väljaränne Aafrikast. 2. 7060 k a tagasi. Idaaasiasse 50k a, euroopasse 4540 k a. Nüüdisinimese tunnustega vanimaid fossiilseid skelette leiti esmakordselt Prantsusmaalt CroMagnoni koopast > kromanjoonlased , 40k a vanad. 5040k a tagasi nüüdisinimese arengus kultuuriline muutus – hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon . Hakkas ilmuma kunst ☺. Inimeste evolutsiooni tähtsaimad muutused on seotud kahejalgsuse ja omnivoorsuse kujunemisega ning sotsiaalsete suhete täiustumisega mõistelise infovahetuse arengus (lõpptulemuseks inimkeel kõnes ja kirjas). On arvatud, et puieahvide mõnede populatsioonide kohastumine avamaastiku tingimustega viiski kahejalgsuse tekkeni. Artikuleeritud kõne juba 500k
Tööriistad muutusid mitmekesisemaks ja paremini töödelduks, graveeringud. Nendest pärinevad nüüdisinimese kõik pop Maal. 100 k a tagasi nüüdisinimese 1. väljaränne Aafrikast. 2. 70-60 k a tagasi. Ida-aasiasse 50k a, euroopasse 45-40 k a. --- Nüüdisinimese tunnustega vanimaid fossiilseid skelette leiti esmakordselt Prantsusmaalt Cro-Magnoni koopast -> kromanjoonlased , 40k a vanad. 50-40k a tagasi nüüdisinimese arengus kultuuriline muutus hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon. Hakkas ilmuma kunst . --- Inimeste evolutsiooni tähtsaimad muutused on seotud kahejalgsuse ja omnivoorsuse kujunemisega ning sotsiaalsete suhete täiustumisega mõistelise infovahetuse arengus (lõpptulemuseks inimkeel kõnes ja kirjas). On arvatud, et puieahvide mõnede populatsioonide kohastumine avamaastiku tingimustega viiski kahejalgsuse tekkeni. Artikuleeritud kõne juba 500k a tagasi??!
erinesid oluliselt Euroopa "klassikalisest" vormist. (Stadiaalne käsitlus toimis mõnevõrra vastu tüpoloogilisele lähenemisele, kuid nii see kui ka teine pidurdas asjakäigu loomulikku analüüsi, surudes faktid kindlate "eelteadmiste" jäikadesse raamidesse). Stadiaalsuse kontseptsiooni kohaselt kulges inimese evolutsioon enam-vähem ühtlaselt kogu "hominiidsel frondil". Nii ei võinud nüüdistüüpi inimene (neoantropus) tekkida enne paleoantropuse staadiumi läbimist, st. enne hilispaleoliitikumi. Nüüd aga on leitud, et keskpaleoliitikumi alguses (üle 100 tuh. a. tagasi), kui Euroopasse asusid varased neandertallased (H. sapiens neanderthalensis), elasid Aafrikas ja Aasias juba neoantropused (H. s. sapiens) ja säilisid veel arhantropused (H. erectus). On üsna tõenäoline, et hominiidide evolutsiooni igal ajajärgul eksisteerisid kõige tüüpilisemate vormide ("staadiumimäärajate") kõrval sellised inimlaste esindajad, keda stadiaalteooria
Samuti tulid kasutusele mitmesugused pistikteralised tööriistad, mille luust või puust pära külge või uuretesse kinnitati õhukesed tulekivilaastud. Jätkuvalt olid olulised kirved. Tootlike jõudude areng soodustas paikse asustuse tekkimist, viimasest annavad tunnistust paksemad kultuurkihid elukohtades. Tekkis ka uus ühiskonnavorm sugukond. Kütiti suuri metsloomi, kujunesid elamuehitised, tööriistade täiustumine võimaldas välja kujuneda tööjaotusel. Hilispaleoliitikumi lõpus ilm soojenes kiiresti. Metsapiir liikus põhja poole. Selleks ajaks oli juba hävitatud mitmeid loomaliike, suurenes veest saadava toiduse tähtsus. Hilispaleoliitikumi iseloomustab üldiselt kiirenenud areng. Inimasustus jõudis Austraaliasse, Ameerikasse ja Põhja-Euroopasse. Elati nii koobastes kui avaasulates, kuhu sageli ka maeti. Asustus oli suhteliselt paikne, seda tõendavad paksud kultuurkihid, milliseid varasematest aegadest teada ei ole.
stiliseeritud lopsakaid naisekujukesi. Aurignaci kultuuri lõpus on sadu koobastesse uuristatud ja maalitud pilte. Kõige kuulsaim neist on Lascaux koobas Prantsusmaal. Aurignaci kultuuriga suures osas samaaegne oli Perigordi kultuur (35 00020 000 a tagasi). Ei olnud mitte üks suur ühtne kultuur, vaid hõlmas mitmeid erinevaid lokaalkultuure. Jaguneb alaperioodideks. U 29 00022 000 a tagasi oli Euroopas Gravette´i kultuur. Oli teine hilispaleoliitikumi põhikultuur. Nimi tuleb La Gravette leiukohast Prantsusmaal. Palju asulakohti laialdasel territooriumil, nt Dolni Vestonice Tsehhis, Mezin Ukrainas, Sungir Kesk-Venemaal. Elu oli jätkuvalt sesonaalne sõltudes jahiloomade liikumisest ning söödavate taimede kättesaadavusest. Inimesed elasid poolrändlevalt, pöördudes korduvalt tagasi samadesse kohtadesse. Gravette kultuuri iseloomustavad luust ja savist veenusekujukesed ehk väikesed 1015
Nimimuistis: leiukoht Lõuna-Prantsusmaal Iseloomulikud luust ja sarvest nooleotsad Hohle Fels'i Veenus (mammuti-kihvast), leiti 2008 Svaabi-maalt (tänapäeva Lõuna- Saksamaa), dateering: ca 35 000 aastat tagasi Gravetta kultuur Dateering: 32 000 – 22 000 aastat tagasi Levikuala: enamik Lõuna-Euroopat Tüüpese: spetsiifilised nooleotsad, uuritsad Tuntuim esemeliik: nn veenusekujukesed Hilisem vorm – nn epi-Gravetta (Ukrainas ca 18 000 – 10 000 eKr) Hilispaleoliitikumi kultuurid Põhja-Euroopas Hulk ligikaudu samaaegseid kultuure või tehnokomplekse, mida seostatakse Baltimaade esmaasustamisega. Põhihüpoteesid Baltimaade esmaasukate kohta: • Lõunapoolne taust ja/või mõju – Swidry ja/või Ahrens-burgi kultuur, enam toetatud (järgmised slaidid) • Idapoolne päritolu või mõju – epi-Gravetta kultuur (tänapäeva Ukraina ja Lõuna- Venemaa aladel) ning nn Swidry-järgsete kultuuride varased etapid, nagu Butovo
Iseloomulik see , et võeti tulekivinukleos, löödi ülemine ja alumine ots ära ning löödi ära laastu kujulisi otsi . Gravette´i kultuur (28 00022 000 a tagasi) Solutre kultuuri (20 00016 000 eKr) Tulekivitöötlus on edasiarenenud , selle juures rõhutatakse, et osati valmistada ilusaid tulekivist nooleotsi , mis on retuseeritud. See näitab , et vibust oli kujunenud väga hea ja oluline jahiriist . Madeleine´i kultuur (18 00015 000/10 000 eKr). Hilispaleoliitikumi lõpukultuur. Ajajärk ,kus jääaeg kestab ja on toimunud ajutine külmenemine. Euroopas inim oskavad küttida ka põhjapõtru ja põhjapõtrade küttimise asulad iseloomulikud madelaine´i kultuurile. Viskepuu kasutamine. Hakati ehitama elamuid. Kütiti mammuteid, üks kõige suuremaid ja kuulsamaid mammutiküttimise külasid oli Kostenki asulad venemaal . Mammutite luid kasut sõrestikus ja kuhjati ka elamuäärde.
Indiasse (hisp. indios, ingl. indians · Tänapäeval põlisameerikalsed · Mongolite üks haru, meenutavad geneetiliselt mingil määral Indoneesia, Kesk-ja Ida- Aasia ning Tiibeti hõime · Seletus I: Saabusid Ameerikasse suurulukite järel nn Beringi maariba kaudu, mis ühendas Siberit ja Alaskat paleoliitikumi ajal umbes 14 000 aastat tagasi (või isegi varem?) · Seletus II: võisid purjetada õle Vaikse Ookeani mööda rannikut/ saarte kaudu hilispaleoliitikumi ajal · Geeniuurijad: oli kaks sisserändamise lainet · Enamus indiaanlastest elas (ja elab) Lõuna- ja Kesk-Ameerikas · Arvatakse, et Mehhikost põhjapool elas vaid u. 1-2 milj. indiaanlast 1500. aastal · Indiaanihõimude keeled, kultuurid, eluviisid ja religioonid erinevad teineteisest · PA-s ühine joon: ökoloogiline harmoonia ? Piirkonnad 1. Lõunaregioon · Ebasoodne kõrbeala tänapäeva Arizona, New Mexico ja Utahi piirkonnas · Pueblod (hisp
Siis, kui jää oli taandunud Kesk - Rootsi kohale, Billingeni mägede juures, murdis veetase välja ookeani ja toimus suur vee äravool. Seda momenti, kui toimus jääjärve allajooks nimetatakse Billingeni katastroofiks. Seal võis elada ka inimesi ja nende jaoks oli see tõesti katastroof. See toimus u 8213 aastat eKr. See tehti kindlaks veekogu setete põhjal. Nüüd dateeritakse Billingeni katastroofi umbes 9600 eKr. Vee alt vabanenud maal tekkis loodus. Euroopas on palju hilispaleoliitikumi kultuure. Koopajooniseid tegid Madeleine`i kultuuri inimesed, see on mõjutanud ka paljusid teisi kultuure. Swidry kultuur levis ka läänemere idakaldal Leedus, see oli ka üks kultuuridest, mis pani aluse Eesti ala kõige vanemale kultuurile, Kunda kultuurile. Swidry kultuurile on omased saledad nooleotsad. Leedu alalt on leitud mitmeid vanu asulaid, mis on pärit 10 000 eKr, need on enamasti põhjapõdraküttide asulad. Hilispaleoliitikumis toimus seega spetsialiseerumine
annaabi.ee 
