tee, mille pikkus on 83 päeva) ja 7 mittekriitilist teed. Esimesel mittekriitilisel teel on täielik ajareserv 10 päeva (83-63=20), teisel teel 17 päeva, kolmandal teel 8 päeva, neljandal teel 5 päeva, viiendal teel 14 päeva, kuuendal teel 11 päeva ja seitsmendal teel 3 päeva. Iga sündmus sõltub temale eelnevast sündmuse algamis- ja lõppemistähtajast. Oletades, et esimene sündmus toimus ajal 0, saame sündmustele leida nende varaseimad ja hiliseimad toimumisajad. Varaseimad toimumisajad arvutame liites temast eelnevale sündmusele tema juhatava töö aja. Ti-1v + töö . Sündmuse varaseimad toimumisajad: T1v = 0 T2v = 1 T3v = 1 T4v =max{5;11} =11 T5v = 11+2 =13 T6v = 13+2 =15 T7v = 13+5 =18 T8v = 18+10= 28 T9v = max{15+3= 18 ;28+1= 29} =29 T10v = 29+10 =39 T11v = 39+2 =41 T12v =41+15 =56 T13v = 56+10 =66 T14v = 66+5= 71 T15v =71+3 =74 T16v = 74+3 =77 T17v = 74+6 =80 T18v = max{77+2=78; 80+2=82} =82 T19v = 82+3= 83
10,11 Telgi kaunistamine ja täitmine 2 päeva 11,12 Külaliste saabumine 1 päev 12,13 Ettevalmistused sünnipäevapeo 1 päev alustamiseks 9,13 Sünnipäevapeo alustamine 1 päev Võrkgraafik Kriitiline tee 1. tee: 0-1-2-4-5-6-7-9-13 12 päevas 2. tee: 0-1-2-4-8-10-11-12-13 10 päeva 3. tee: 0-1-3-4-5-6-7-9-13 15 päeva 4. tee: 0-1-3-4-8-10-11-12-13 13 päeva Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad Sündmu Varaseim Hiliseim Ajareserv s Ti v toimumisaeg Ri Ti h Ti v toimumisaeg ( ) (Si) Ti h ( ) 1 0 15-15=0 0 2 1 15-11=4 3
Joonis 1. Maja ehituseks vajalike tööde koordineerimise graafik. Eelneval graafikul on mitu teed, mida mööda jõuab lõpp-punktini. Joonisel 1 kujutatud võrkgraafikul on kujutatud järgmised teed. Lühim aeg, mille jooksul on võimalik maja ehitada, on 165 nädalat. Seega võrkgraafiku kriitiliseks teeks on 165 nädalat. Teised koonduvad mittekriitiliste teede alla ja nende ajareservid on vastavalt 20, 40, 40, 3 ja 43 päeva. Leiame sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad. Vastavad andmed ja arvutused on ära toodud alljärgnevas tabelis: Sündmuse nr Varaseim toimumisaeg Hiliseim toimumisaeg Ajareserv 0 0 166-166=0 0 1 52 166-114=52 0 2 78 166-88=78 0
kolmandal teela64-51=13 ja neljandal 64-63=1 päev ajareservi. t c h ? v = y 3 O z H B E c y m & f e Sündmuste varaseimad a ja hiliseimad toimumisajad Tabel 1 t Sündmus u Varaseim Hiliseim Ajareserv (Si) r toimumisaeg v
nagu ka kõrgemakasvulised hilised täidisõielised tulbid, keda on võrreldud ka pojengidega. Lihtõieliste sordirühmas leidub ka mitmeõielisi tulpe. Liiliaõielised tulbid hakkavad õitsema mai lõpupoole. Ka nende hulgas on võimalikud kõige erinevamad värvitoonid. Narmasservaliste tulpide uusimate sortide õieleheservade pikad nõeljad narmad moodustavad uhke koheva vahu. Narmasservalisi tulpe peetaksegi koos lõhestunud ja kroogitud õitega papagoitulpidega kõige erilisemateks. Hiliseimad on roheliseõielised tulbid, nende õitsemisaeg kestab juuniski. Sellesse sordirühma on koondatud eri värvides tulbid, mille sageli pisut lainelise õielehe keskosas on roheline laiem triip. Paraku on need tulbid üsna tundlikud viirushaiguste suhtes. Tulp Referaat Tõrva Gümnaasium Kaido Mõts 6. a klass 01.03.2005
0 1 2 4 5 6 6.tee: 34 päeva 1 1 1 1 1 1 0 1 2 5 6 9 0 1 3 4 5 6 7.tee: 36 päeva ehk kriitiline tee 1 1 1 1 1 1 0 1 2 5 6 7 8 9 0 1 3 4 5 6 8.tee: 33 päeva 1 1 1 1 1 1 0 1 2 5 6 7 8 9 0 1 2 4 5 6 Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad: Sündmus Varaseim toimumisaeg Hiliseim toimumisaeg Ajareserv (Si) R T h Ti v Ti h Ti v i i
T= 0 T=14 T=3 T4=22 T5=34 T6=37 T7=43 T8=50 T9=54 T10=71 T11=74 T12=93 T13=99 T14=101 T15=106 T16=108 T17=116 T18=123 Sündmuse hiliseim toimumisaeg: T =Tdir wi või T =Tkr wi Tkr = Tdir = 123 päeva Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumis ajad: Sündmus(Si) Varaseim Hiliseim toimumisaeg toimumisaeg ( Ajareserv(Ri = ( T ) T ) T T ) 1 0 123 123 = 0 0
0 1 2 4 5 7 8 9 11 12 13 12 päeva 4. tee: 0 1 2 6 7 8 9 11 12 13 10 päeva Joonis 2 Kriitilise teega on määratud lühim aeg, millega kõik võrkgraafikule kantud tööd saavad tehtud. Mina sain 2 kriitilist teed 2.tee ja 3.tee. Kriitilse tee pikkuseks on 12 päeva. See on ka minmaalne aeg, millega saavad kõik asjad tehtud. Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad Sündmuse Si varaseim toimumisaeg on algsündmusest S0 sündmuseni Si viiva pikima tee pikkus s.o. selle tee läbimiseks kuluv aeg. Lõppsündmuse varaseim toimumisaeg on ühtlasi lühim aeg, mille jooksul saab kogu projekti ellu viia. See ongi kriitilise tee pikkus. v T1 0 v T2 2 v T3 3 v T4 4 v T5 5 v T7 max 4;6 6 v T8 8 v T9 9 v T10 10 v T11 10 v T12 max 11.11 11 v T13 12
Pargi haljastusega seotud töid koordineeriva võrkgraafiku kriitilise tee pikkuseks on 44 päeva. See on ka lühim aeg, mille jooksul on võimalik kõik tööd pargi haljastamiseks ära teha. Joonisel 1 toodud võrkgraafikul on 5 mittekriitilist teed, neist esimesel teel on täielik ajareserv 13 päeva (44 - 31 = 13), teisel teel 17 päeva ning kolmandal teel 4 päeva jne. Sündmuste varaseimad ja hiliseimad toimumisajad Sündmuse Si varaseim toimumisaeg on algsündmusest S0 sündmuseni Si viiva pikima tee pikkus s.o. selle tee läbimiseks kuluv aeg. Lõppsündmuse varaseim toimumisaeg on ühtlasi lühim aeg, mille jooksul saab kogu projekti ellu viia. See ongi kriitilise tee pikkus. v T1 = 0 v T2 = 7 v T3 = 3 T4 = max{5;9} = 9 v v T5 = 9 + 2 = 11 v T6 = 11 + 10 = 21 v T7 = 21 + 5 = 26 v T8 = 21 + 9 = 30 v T9 = 30 + 9 = 39 v T10 21 + 3 = 24 T11 = max{ 28;26;41} = 41
Töö aga peatati, sest leiti, et tulemused ei sobinud kokku ülejäänud ehitisega ja 1650. aastaks valmis uus kavand, mille järgi säilis juba valmisehitatu, kuid sambaid ja tugipiilareid muudeti gootilikumaks. Fassaadi ehitamine jõudis lõpule alles 18071814 vastavalt Napoleon I juhistele. Duomo on kaunistatud tohutu hulga skulptuuridega, mida on lisatud kogu kiriku olemasolu vältel. Vanimad kujud asuvad kiriku idaküljel, hiliseimad läänes; kõrgemal asetsevad kujud on uuemad kui allpoolsed. Pealöövi sambad on unikaalsed tänu nende ülaosas olevatele kujudega kaunistatud nissidele. Parempoolses löövis esimese akna all asub Ariberto rist (12. sajandist) ja peapiiskop Ariberto (10181045) haud. Salisbury katedraal on Salisbury linnas Inglismaal asuv anglikaani katedraal. Esimese katedraali ehitus Old Sarumis algas 1075. aastal. Lahkhelid kirikutegelaste ja valitsejate vahel viisid otsuseni ehitada katedraal mujale
Sündmused ja tööd ei tohi mood. Tsüklit. Skeem kulgeb vasakult paremale, kõik sündmused omavad väljuvat (peale viimase) ja sisenevat (peale esimese) tööd. Töödega ühendatud sündmused algsündmusest lõppsündmuseni moodustavad võrkgraafiku tee. Lühima kestvusega on kriitiline tee. Kriitilise teega on määratud lühim aeg, millega kõik graafikule kantud tööd saavad tehtud. Teistel teedel võib olla ajareserv, kriitilisel teel see puudub. Analüüsil selguvad varaseimad ja hiliseimad toimumisajad, alustamise ja lõpetamise tähtajad ja ajareservid. Info võimaldab otsustada, kuidas tööde käiku suunata, ressursse ümber paigutada, juurde muretseda. Võrkanalüüsi eelised: x võimaldab luua vajalikul määral detailiseeritud kalenderplaani, mis on piisavalt näitlik ja ülevaatlik x tagab plaani sisemise ajalise kooskõlastatuse x võimaldab läbi arutada suure arvu erinevaid variante ja leida optimaalse plaani
maeti kõverdatult, kasutati ka ookrit. Hauapanustena kasutati väga palju teokarpe. Lääne-Euroopa megaliidid Euroopas neoliitikumist megaliitehitised. 5 at algul eKr oli Prantsusmaa kesk- ja põhjaosas tegu viljelusmajandusliku asustusega. U samal ajal seal ka esimesed megaliitehitised. Megaliidid levisid peamiselt rannikualadel (Hispaania, Portugal, Briti saared, Prantsusmaa, Lõuna-Skandinaavia, Korsika, Malta). Varasemad neist ehitati u 4500 eKr. Hiliseimad pronksiaja algul. Kasutamine lõppes u 1500 eKr. Varem arvati, et megaliitide ehitamise oskuse ja kombe tõid Euroopasse Vahemere idaosast pärit siirdlased u 2500 eKr. Laialtlevinud hüpoteesi kummutasid C14 dateeringud. Euroopa lääneosas ehitati megaliite vähemalt 1000 aastat varem, kui monumentaalehitus muutus populaarseks Vahemere idaosas. Megaliitehitised on Euroopa kohalik looming. Colin Renfrew: megaliitide kaudu võidi maastikul väljendada asustushierarhiat. Sellise
Vanaaeg on üldajaloo periood, mis algab esimeste riikide tekkimisest Vanadel Idamaadel (IV aastatuhande lõpp eKr) ja kestab aastani 476 pKr (Lääne-Rooma riigi lagunemine). Vanaajale järgneb keskaeg. Veedad- muistsete aarjalaste pühad raamatud. Veedad on hinduismi vanimad pühakirjad. Laiemas mõttes nimetatakse veedadeks (veedalik kirjandus) veedasid koos brahmanate, aranjakade ja upanišadidega. Veedade vanimad tekstid on tekkinud ligikaudu 1000 eKr ja hiliseimad umbes 500 eKr. Veedad on kirjutatud sanskriti keelele lähedases veedade keeles. Veedad on oma sisu poolest ohvri- ning ülistuslaulud, palved ja loitsud ja neid on neli: Rigveda (ryveda) Jadžurveda (yajurveda) Samaveda Atharvaveda Venekirved- lihvitud kivikirved, mis meenutavad kujult paati (vene). Venekirves oli venekujuline tööriist nöörkeraamika kultuurist, mis levis kivi- ja pronksiajal. Joonis . Venekirves Rootsi aladelt
annaabi.ee 
