reeglina mustad, harvem sokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn. lahjendatakse. Hõbemust ja hõbekõrb - hõbegeen mõjutab ainult musta pigmenti, tehes seda eelkõige jõhvides ja jalgadel. Hõbemustal hobusel on hõbedane lakk ja saba, hobune ise on reeglina must, (mõnikord sokolaadpruun või kergelt täpiline). Hõbekõrb hobune on hõbedase saba ja lakaga, tumedamates jalgades on näha hõbedat tooni, kuid kehakate on pruunikas. Hiirjas - Hiirugeen mõjutab nii punast kui musta pigmenti seda helendades, rohkem karvkattes, vähem jõhvides, jalgades ja peas. Iseloomulik on seljapealne tumedam jutt ja võivad olla ka muud märgised (sebratriibud jalgadel, tumedam laik kaelapiirkonnas, peamärgised (nn ämblikuvõrk), tumedamad kõrvaotsad jms.). Eestis nimetatakse: punahiirjas, kõrbhiirjas (ulukvõik), hiirjas (tumehiirjas). Punahiirjas on seega raudjas hobune, kellel on natuke heledam/kahvatum
Tumeraudjas Linalakkraudjas Raudjas Heleraudjas Tumeraudjas Linalakk raudjas KÕRB Naha pigment must Karvkate kehal punakas Jalad, lakk ja saba mustad Erinevad varjundid Mustjaskõrb Tumekõrb Helekõrb Kõrb Mustjaskõrb Tumekõrb Helekõrb VÕIK Naha pigment must Karvkate kehal kollane, kollakas /tumekollane Jalad, lakk ja saba mustad Esineda võivad ulukmärgised Erinevad varjundid Helevõik Tumevõik Võik Helevõik Tumevõik HIIRJAS Naha pigment must Keha karvkate hiirekarva Lakk, saba ja jalad tumedamad Ulukmärgised kehal Hiirjas KOLLANE Naha pigment must Karvkate kuldkollade või kollane Lakk ja saba valkjad Kollane CREMELLO Nahk väga vähese pigmendiga (roosakas) Karvkate on kahvatukollane, kreemikas, peaaegu valge Cremello KIMMEL Naha pigment must Kehal põhivärvusega karvad segunenud valgete karvadega Nägu ja jalad on põhivärvuse värvusega Erinevad varjundid:
Eesti Maaülikool Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Piia Ruus EESTI HOBUSE PÕLVNEMINE Referaat Tartu 2013 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Eesti hobune 5 1.1. Eesti hobuse levik 5 2. Hobuse mõõtmine 6 2.1. Hobuste kehamõõdud 6 3. Eesti hobuste arvukus 8 4. Värvuste analüüs 9 4.1. Hiirjas hobune 10 5. Eesti hobune tänapäeval 11 6. Kokkuvõte 12 7. Lisad 13 8. Kasutatud kirjandus 14 2 Sissejuhatus Hobune oma mitmete liikidega on ühe väga pika evolutsiooni tulemus. Vanim hobuseliik elas kuuskümmend miljonit aastat tagasi ja nende hobuste turjakõrgus oli vaid 25- 45 cm (Kreen, 2003). Kulus pikalt aega, kuni hobune arenes oma praeguseks koduhobuseks. Hobuse metsiku
kollane – kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased. Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn. lahjendatakse. võik – kehakate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on reeglina mustad, harvem šokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn. lahjendatakse. hiirjas – Hiirugeen mõjutab nii punast kui musta pigmenti seda helendades, rohkem karvkattes, vähem jõhvides, jalgades ja peas. Iseloomulik on seljapealne tumedam jutt ja võivad olla ka muud märgised (sebratriibud jalgadel, tumedam laik kaelapiirkonnas, peamärgised (nn ämblikuvõrk), tumedamad kõrvaotsad jms.). Eestis nimetatakse: punahiirjas, kõrbhiirjas (ulukvõik), hiirjas (tumehiirjas). Punahiirjas on seega raudjas hobune,
kollane – Kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased. Jõhvkarvad on valkjad. Kollane hobune tekib raudja hobuse baasil, kui tema punakat karvkatet ja jõhve nn. lahjendatakse. võik – Kehakate on kollaka või pruunika varjundiga, lakk, saba ja jalad on reeglina mustad, harvem šokolaadpruunid. Võik hobune tekib kõrvi hobuse baasil, kui tema pruunikat karvkatet nn. lahjendatakse. hiirjas –geen mõjutab nii punast kui musta pigmenti seda helendades, rohkem karvkattes, vähem jõhvides, jalgades ja peas. Iseloomulik on seljapealne tumedam jutt ja võivad olla ka muud märgised (sebratriibud jalgadel, tumedam laik kaelapiirkonnas, peamärgised (nn ämblikuvõrk), tumedamad kõrvaotsad jms.). Eestis nimetatakse: punahiirjas, kõrbhiirjas (ulukvõik), hiirjas (tumehiirjas). Punahiirjas on seega raudjas
Ta reageerib kiiresti, julgust täis ning kohaneb kiiresti uutes tingimustes.(Sinikas 2001) 2.1. EESTI HOBUSE VÄRVUSED Karvavärvuse poolest on eesti hobune kõige värvuserikkaim, kellel on geneetiline ja väljapaistev värvuslik kirevus kujunenud ajapikku. On teada, et varasemate hobuste põhivärvus oli tume, hiljem tuli värvusi juurde sellest, kuidas väärtõud oma pärandit Kodumaale maha jätsid.(Randlaht 2011: 33) Põhilised värvused eesti hobusel on must, raudjas, kõrb, võik, hiirjas, kollane, kremello, kimmel, hall, hõbe ja valge.(Lasn 2006) 4 3. EESTI HOBUNE ON MULTIFUNKTSIONAALNE Eesti hobune jääb silma kiire liikumise ning suure veojõu poolest. Neid hobuseid võib ilmtingimata kasutada põllu- ja transporditöödes, kus veotakistus ulatub kuni 30 kg hobuse kohta. Eriti välja pastvat vastupidavust näitavad nad transporditöödel.(Dobrõnin, Kalinin jt 1955: 100)
(jalgadel, lakal ja sabal on musta värvi); tume seljatriip kulgeb pikki lakka kuni sabani. 5 KIRJU- See värvus jagatakse 5 mustriks, millest tavalisemad on tumedad laigud heledal taustal, näiteks kastanpruuni värvi nahk valgete laikudega (nn. ovaro). Valget nahka teist värvi laikudega nimetatakse Tobianoks. MUSTA-VALGEKIRJU- Seda tüüpi hobusel on suured ebakorrapärased laigud. HIIRJAS- Hobuse kattekarvad on hiirhallid, jalgade allosas mustad, jõhvid samuti mustad. TUHKUR- Värvuse tunnuseks on see, kui hallide kattekarvade hulgas leidub pruune karvu ning kui jõhvkarvad on mustad. KOLLANE- Kollase värvuse kattekarvad on valkjaskollased kuni pruunid, enamasti kollased ning jõhvkarvad on valkjad. MUSTJASKÕRB- Nahk on must,ninamikul,kubemel ja kõhu piirkonnas on pruune karve Raudjas hobune: 6
Hobused Pärishobused- Equus 1. koduhobune E. caballus 2. Przewalski hobune Equus przewalskii. 124-145cm kõrge. Laia ja sügava kerega ja püstise lakaga. Paks kael. Pikad kattekarvad. 1901 toodi halle loomaaeda. Metsikult oli veel 1950-del. Stepihobuse tõud pärinevad temast. 3. tarpan E. caballus gmelini primitiivne koduhobune. Kuni 135 cm. Trulljas kere, ümarad vormid. Hiirjas vööt seljal. Tagajalgadel naastud puuduvad. Veel 1870-l oli teda veel looduslikult. Tuntumaid pidajaid oli Krahv Samolski loomaaed. Eeslid E.asinus (raamatus olemas) metsikuid eesleid kohtab vaid Aafrikas.Tiinus kestab 12 kuud Iseloomulik on pikk kandeaeg. Suurem pea ja pikemad kõrvad kui hobusel. Ka pikem lande osa. Kere laudjas on luippu. Kabjad on kitsamad, ka kõrged ning värvuselt hallid raudja vöödiga. Nad ei hirnu, ega pruuska, kuid on vastupidavamad
inimtöö hulgale. C.Darwin järgi primitiivsed kohalikud e. Aborigeensed, ülemineku e parandatud ja kultuur ehk tallitõud. A. Middendorffi klassifikatsioon põhineb hobuse põhiallüürile, liikumisviisile ja selle adekvaatsele eksterjöörile. Ta jagas sammu ja kiirushobusteks. 5. Hobuste värvused, hobuste märgised, hobuse vanuse määramine hammaste järgi 1)Värvus must-kattekarvad mustad-jõhvkarvad mustad. 2)värvus hiirjas-kattekarvad hiirhallid, jalgade allosas mustad-jõhvkarvad mustad. 3)värvus tuhkur-kattekarvad: hallide hulgas pruune karvu-jõhvkarvad mustad. 4)värvus võik-kattekarvad kollased, jalgade allosas mustad-jõhvkarvad mustad. 5)värvus kõrb-kattekarvad pruunid, jalgade allosas mustad-jõhvkarvad mustad. 6)värvus raudjas-kattekarvad rauaroostetoonilised pruunid-jõhvkarvad mustad. 7)värvus punane-kattekarvad ja jõhvkarvad punased. 8)värvus kollane-kattekarvad ja jõhvkarvad kollased
Kolju on tal pikk, sirge näoosaga. Euraasia ulukseast põlvnevad Euroopa lühi- ja pikakõrvalised kohalikud sead ning osa Põhja-Hiina sigu. Kaguaasia uluksiga (Sus stradiosus) on levinud Vaikse ookeani saartel ja Aasia mandril (Lõuna-Hiinas, Indo-Hiinas, Indias). Ta on Kagu-Aasia kodustatud sigade esivanemaks. Kolju ninaosa on lühike ja nõgus. · Tarpan oli lühikese musta sabaga ja püstise lakaga, värvuselt hiirjas hall. Keskmine turja kõrgus oli 130 cm, pea lühike, kere sihvakas, jalad peened, kuid lihaselised. Koduhobused arvatakse põlvnevat tarpanist, sest kõigil on kromosoomiarv 2n=64, mongoolia hobusel aga 2n=66. Ida- ja läänehobuste laiaulatuslik ristamine on andnud väga mitmekesiseid hobuste tüüpe ja tõuge, kelle põlvnemise kindlakstegemine on tihti raske.
o Ühekambriline magu o Hästi arenenud mälumislihased, süljenäärmed, puri- ja lõikehambad Przevalski hobune o Turja kõrgus 124...145 cm o Kere lai ja sügav, kael paks, lakk püstine o Pea on lai ja raske o Karva värvus kollasest pruunini Tarpan o Oli levinud Euroopas ja Ees-Aasia steppides o Turjakõrgus kuni 135 cm o Ümarate vormidega, trulja kerega o Värvuselt hiirjas Eeslid o Eeslitel on hobusega võrreldes suurem pea, pikemad kõrvad, pikem lanne ja kere o Laudjas on lihasevaene, lühike, luip o Saba on lühike, ainult otsast jõhvidega kaetud Eeslikud o Aasia poolkõrgete, kiltmaade ja kuivade steppide asukad o Kõrvad lühikesed, kabjad laiad Sebrad o Hobuslaste hulgas vanim alamperekond, kuid arengus mahajäänud Muul=eeslitäkk+hobusemära Muulakas=hobusetäkk+eeslimära
19.08.06 - 145-171-19,0 APOLLO Peatõuraamat AKU 684E 778 E 27.09.2006 1990tumehiirjas VOORE TALLID OÜ Märjamaa vald sünd.29.04.03 TÄPI 3332E Raplamaa hiirjas Gen.eksp. tel.5146552 nr. 923 1984 tumehall Anu Pärisoo UELN 28.12.2007 233401000527103 19.08.06 - 145-173-19,5 AVAR 831 E Peatõuraamat AKU 684E TÜ PIHTLA sünd.10.05.07 23.11.2009 1990tumehiirjas HOBUSEKASVANDU
annaabi.ee 
