Suurtükk Algselt oli kahur ühest otsast suletud metalltoru, kuhu pandi püssirohtu ja laskemoonaks kasutati raudkuuli. Püssid esimene hõlpsasti kaasaskantav tulirelv oli läitlukkpüss, millel oli suur viga. Teda sai kasutada 2 inimesega, üks sihtis ja teine süütas püssirohu. 5 Paber Paber 13. saj lõpul hakkas euroopas levima hiinlastelt üle võetud paber. Algselt tehti paberit linase või puuvillase riide kaltsudest neid kokku pressides ja liimisegusse kastes. 6 Trükikunst Trükikunsti ehk tüpograafia leiutajaks 1440. aastal peetakse Johannes Gensfleisch Gutenbergi.Tema teene inimsoole seisnes selles, et ta leiutas üksiku liikuva trükitähe, millest laotakse lehekülje tekst ja trükipressi
e.m.a. Valmistati pargitud kitse- või lambanahkadest. Parim pärgament oli tallede nahkadest. Ka pärgamendil kirjutisi hoiti rullides. Paber... ...võeti kasutusele ca 150 a.m.a.j. Hiinas. Hiinlane Tsai Lun leiutas viisi uhtuda taimekiudusid vees ja lisada sinna liim. Puuraamile tõmmatud siidriide abil vormis ta paberipoogna jahvatatud massist. Poogen pressiti ja kuivatati. Paberivalmistamise kunsti hoiti saladuses rohkem kui 600 aastat Araablased õppisid vangistatud hiinlastelt paberivalmistamist, paberivalmistamise edasiarendamise keskuseks muutus Samarkand. Oskused levisid kreeka kaudu Itaaliasse kus hakati tegema paberit vanadest riidematerjalidest. Kaltsupaber (pütipaber, ingl. ragpaper, saksa keele Lumpenpapier) - parim saadaolev paber, kasutatakse vesimärkidega paberi puhul siiani. Võeti kasutusele peenendusveskid ja paberit hakati tootma tööstuslikult. Gutenberg, 1440 aastad, ... ..leiutas trükitähtede valamisseadme
maailma esimese külmutatud magustoidu, segades lumme puuviljamahla. 1. sajandil m.a.j. lasi Rooma keiser Nero endale valmistada toda imepärast desserti, nii et puhtasse mägilumme segati kärjemett, kaunistati see eksootiliste puuviljadega ning serveeriti keisrile pidulikult hõbepokaalides. Edasised faktid on mõlemal firmal ühesugused. Nii et võib kindlalt väita, et jäätise valmistamise oskuse tõi 1295. a. Itaaliasse Marco Polo. 13. sajandil õnnestus Veneetsia rännumehel Marco Polol hiinlastelt "puuvilja jää" saladus välja uurida. Naastes kodu-maale, astus Marco Polo Itaalia kõrgseltskonna ette imepärase maiuse retseptiga. Nii ilmuski jäätis õukonda, kuid selle valmistamistehnoloogiat hoiti väga ranges saladuses; kokad pidid andma vande, et oma elupäevade lõpuni ei avalda nad jäätise tegemise saladust, vastasel korral ootas neid ees surmanuhtlus. Näiteks Inglise kuningas Charles I pakkus oma valitsemisajal, 17-nda sajandi esimesel poolel, õukonnakokale eluks ajaks
sellega tegelemiseks. Arendati raua tootmist, tehti paremaid tööriistu, arendati välja efektiivsed tuuleveskid. Ehituskunstis toimus varakeskajal vähe, aga 11. sajandil toimus koos romaani stiili levikuga ka selles osas tõus. Ehituskunsti hinnati keskajal kõrgelt, seda peeti lausa juhtivaks kunstiks. Kehvadele maanteedele eelistati veetransporti. Kõige elavam oli liiklus Vahemerel. Hakati kasutama hiinlastelt õpitud uuendust - kompassi. Teine peatükk räägib keskaegsest maailmapildist. Keskaegse maailmapildi järgi kujutab kogu maailm endast vastandlike jõudude lepitamatut võitlust. Oldi väga usklikud ja usuti, et kuningas saab oma võimu jumalalt ja seega kannab oma tegude eest vastutust üksnes jumala ees. Aeg- ajalt üritati ka viimsetpäeva ennustada. Ajaarvamisi levis keskajal mitu erinevat varianti - ühed
taladeks ja lehti katuseks ja vihma eest kindlustamiseks. Ei saa mainimatta jätta ka seda, et taimedest toodetakse paberit, mida me kõik tänapäeval kasutame ja millest valmistatakse erinevaid trükiseid ja raamatuid. Taimede kasutamine paberina või selle algmaterjalina sai alguse Vanas-Egiptuses, kus egiptlased kasutasid Niiluse jõe kallastel kasvava papüüruse kuivatatud varsi selle peale kirjutamiseks.3 Tänapäevane paber ja selle tootmise meetod pärineb hiinlastelt, kes 1000 aastat tagasi töötasid välja meetodi, kuidas saada valget paberit. Taimekasvatusest ei saa üle ega ümber ka põllumajanduse kõrvalharul loomakasvatuses. Tänapäevane loomade söötmine toimubki põhiliselt enda poolt kasvatatavate taimede alusel, kuhu siis mõnikord lisatakse muid toidulisandeid. Eelnevast järeldades on taimekasvatus väga vajalik Tänapäeval on hakatud taimi kasvatama ka muudel eesmärkidel, kus taimede kasvatamise
Igal ööl jutustas ta ühe jutu ja jäi kõige huvitavamal hetkel pooleli. Valitseja põles uudishimust ja ei tapnud teda. See kestis 1000 ja 1 ööd. Selle aja peale sündis neil 3 poega. Sahh loobus sellest, et tema naine hukata ja nad elasid õnnelikult oma elu lõpuni. Araabia kultuuri mõju Eurooplasid olid Araablastelt palju õppinud. Õpiti tunda kompassi, mille araablased võtsid üle hiinlastelt. Ka püssirohi levis euroopass. Euroopas õpiti tundma araabia kaudu india numbrimärke. Tänapäeval kasutab neid peaaegu kogu maailm. Meil on palju indi sõnu, nagu sohva, madrats, alkohol, siirup, suhkur, slgebra ja paljud teised.
Rahvale meeldis vaadata avalikku poomist ja hukkamõistetu riiete rebimine ja tema kiusamine oli tavaline nähtus. Kui köis osutus liiga peenike olema ning poomise asemel hukkamõistetu raskuse all murdus pakkus see palju nalja. Eurooplastel oli vein ja õlu, aga need olid nagu depressandid, mitte stimulandid. Äkitselt said nad saadetisi Põhja-Ameerika Indiaanlastelt (tubakas oma nikotiiniga) ja Asteekidelt (kakao oma kofeiiniga). Samal ajal osteti araablastelt kohvi ja teed hiinlastelt. Inkad andsid Euroopale narkootilist kokaiini ning Aasia panustas oopiumiga. Väga lühikese aja jooksul sai Euroopast narkootikume tarvitav ühiskond. Maadeavastuste mõju Euroopale võib jätkata paljude asjadega. Näiteks uued ained, nagu hitiin kiinakoore puukoores, viis mitmed haiguspuhangud Euroopas kontrolli alla või kuidas puude kerge ja piiramatu kättesaadavus tõi uue laevaarhitektuuri. Kokkuvõttes võib väita, et Euroopa oli põhjani muutunud.6 4. REFORMATSIOON
Jäätise avastajateks ja esimesteks valmistajateks peetakse taibukaid hiinlasi, kes valmistasid juba 2000. aastal e.m.a. maailma esimese külmutatud magustoidu, segades lumme puuviljamahla. 1. sajandil m.a.j. lasi Rooma keiser Nero endale valmistada toda imepärast desserti, nii et puhtasse mägilumme segati kärjemett, kaunistati see eksootiliste puuviljadega ning serveeriti keisrile pidulikult hõbepokaalides. Alles 13. sajandil õnnestus Veneetsia rännumehel Marco Polol hiinlastelt "puuvilja jää" saladus välja uurida. Naastes kodumaale, astus Marco Polo Itaalia kõrgseltskonna ette imepärase maiuse retseptiga. Nii ilmuski jäätis õukonda, kuid selle valmistamistehnoloogiat hoiti väga ranges saladuses; kokad pidid andma vande, et oma elupäevade lõpuni ei avalda nad jäätise tegemise saladust, vastasel korral ootas neid ees surmanuhtlus. Näiteks Inglise kuningas Charles I pakkus oma valitsemisajal, 17-nda
katteaineid seob munapiim. R Raita - india köögist pärit paks jogurtikaste. Levinuim on kurgiraita, ent kasutada võib ka teisi aed- ja puuvilju (spinatit, mangot, banaani, baklazhaani, tomatit jm). Maitsestamiseks kasutatakse musti sinepiseemneid, garam masalat, harakputke, vürtsköömneid, tilli, münti, peterselli, estragoni jne. Süüakse vürtsikate karride kõrvale maitseelamuse mahendamiseks. Raamen - Populaarne jaapani nuudliroog, tegelikult hiinlastelt üle võetud nuudliroog. Sisaldab nuudleid, väikeseid liha- ja aedviljatükke ning puljongit. Ravioolid - selle nime all tuntakse kõikvõimaliku kujuga pastat, mida on saada erinevate täidistega, neist eelistatuimad on ricotta ja spinat. Leida võib väikesi, keskmisi ja suuri ravioole. Rabarber - (Rheum) on suurte juurmiste lehtedega ja tugeva juurikaga püsikute perekond tatraliste sugukonnast. Meil kasvatatakse peamiselt kaht liiki - harilikku rabarbrit (Rheum
Kuulus araabia õpetlane, Hispaaniast pärit Ibn Rusd ( euroopapäraselt Averroes ) arvas, et kogu jumalik tarkus on Aristotelese teostes kirja pandud. . Araabia üheks kirjanduse tähtteoseks peetakse ,, Tuhat ja üks ööd ,,. Sinna on kogutud paljude islamiusuliste rahvaste loomingut, peale araabia lugude on seal ka india ja pärsia lugusid. Eurooplased on araablastelt palju õppinud. Näiteks õpiti nende kaudu tundma kompassi, mille araablased ise olid üle võtnud hiinlastelt. Ka püssirohi levis meieni sama teed mööda. Araabia keelest pärinevad ka paljud sõnad näiteks sohva, madrats, alkohol, siirup, suhkur, algebra ja paljud teised. 2) India keskajal ( 35 ) Vanaaja lõpul oli India põhjaosa ühendatud suureks ja võimsaks riigiks. Selle pealinn oli Pataliputra Gangese jõe ääres. Kuid 5. sajandi teisel poolel tungisid kesk Aasiast Indiasse nn. valged hunnid Euroopas Suure rahvasterändamise põhjustanud hunnide sugulusrahvas -, kelle
inimesed. Varem on perekonnanimesid olnud rohkem. Sama perekonnanimega inimesi on traditsiooniliselt peetud sugulasteks (mis pole tõsi), aga kuni 1911 oli sugulastel keelatud abielluda (isegi kui pole füüsiliselt seotud). Abiellumisel nimesid ei muudeta, jäetakse oma nimekuju alles. Sama süsteem on ka korealastel ja jaapanlastel – enne perekonnanimi, siis eesnimi. Korealastel on hiinlastelt laenatud süsteem, kirjutatakse ka Hiina hieroglüüfides. Jaapanlased, tulles vastu eurooplastele, panevad eesnime perekonnanimest ettepoole, aga neil on ka mitmesilbilised nimed tihtipeale, nii et on raske aru saada, mis nimi on mis. Mongoolias polnudki mingi aeg kohustust võtta perekonnanimesid, aga alles hiljuti võeti see süsteem vastu. Perekonnanimesid pole tänini Birmas, on ainult individuaalnimed.
annaabi.ee 
