Rooma kunst( 753a. enne-476 pärast) 2.saj ema rooma impeeriumi kõrgaeg. *Ilmalik kunst, elulähedane. Ãœlistab vaemehi ja riigivalitsejaid. *Rooma kunst on mõjutatud kreeka ja etruski kunsti poolt. Arhitektuur. Mõtlesid välja betooni. Materjal- põletatud tellised. Konstruktsioon Âkaared, võlvid, kuplid Kuulus kuppelehitis  panteon (tempel) Teatri- ja tsirkusehooned ÂColosseum. Saunad(pesemis-, ja massaazi- ja higistamisruumid, basseinid. Mahusid 1300inim.) . Kuulsamad Caracalla termid. Triumfkaar  monumet tühtsa sündmuse auks. Foorum-väljak linnas - sillad , veejuhtmed, kiviplaatidega sillutatud tänavad, keskküte ( kuuma õhuga), kanalisatsioon, veevärk. - Panteon Âtempel , mis on pühatud jumal. Aatrium  eluhoone saal sammastega, mille keskel on nelinurkne ava ( vee jaoks) Skulptuur - roomlased jäljendasid kreeka meistrid
Kasutati ka veejuhtmetel Juhiti vett mägedest ja ojadest Pont du Gard Itaalias Rooma arhitektuuri süsteem Termid Ehitustüüp loodi I sajandi keskel Kujutasid endast müüriga ümbritsetud väikseid linnu Roomas oli neid terme umbes tuhande ringis Caracalla term Roomas Roomlastele oli saun tasuta Rooma arhitektuuri süsteem Erineva temperatuuriga higistamisruumid Basseinid Suured saalid lõdvestumiseks Jalutamiseks Suhtlemiseks Caracalla term tänapäeval Roomas Rooma arhitektuuri süsteem Amfiteatrid Peeti veriseid gladiaatorite võitlusi Selleks ehitati mitmekordseid amfiteatreid Tuntum neist Colosseum Moodustab ovaalse suletud kehandi 80 ligipääsu Mahutab umbes 50 000 pealtvaatajat Kolm korrust kaari Rooma arhitektuuri süsteem
Rooma riigi kooshoidmiseks ehitati teid ja rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Via Appia maantee oli umbes 600 m pikk. Konstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede. Rooma linnad vajasid hulgaliselt vett ja selle juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid kõrgetele kaaristutele. Betoonist oli võimalik ehitada linnamüüre ja kuplitega võis katta suuri ruume. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige olulisemad termid ja amfiteatrid. Termides olid higistamisruumid, basseinid ja suured saalid. Roomlased armastasid vaatemänge, mis olid tihti väga verised. Gladiaatorite võitlusteks ehitati areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Inimeste lõbustamine oli tähtis ja 1.saj ehitati Roomas suurim amfiteater Colosseum. See oli nelja korruseline ja mahutas üle 50 000 vaataja. Iga korrus mõjus alumisest kergemana. 1 korrusel olid dooria sambad, 2 korrusel joonia, 3 korintose ja 4 pilastri taolised poolsambad. Peamise tugevuse andsid kaared.
6)Mida tähendab foorum? -Teederistumiskohta tekkinud suur väljak. 7)Milleks ehitati triumfikaari? -Kuigi triumfikaared olid väravataolised, ei olnud nad mõeldud väravaka, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskonnale tähtsate sündmuste auks. 8)Milliseid lõbustusasutusi roomlased ehitasid? -Amfitetrid(tõusvate pingiridadega ümbritsetud areenid) Nt: Colosseum Roomas 9)Kuidas veedeti aega rooma termides? -saunad e termid- suured kompleksid: higistamisruumid, basseinid, suured saalis lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. 10) Kirjelda Colosseumi. Millise tuntud Tallinna ehitisega on see ühekõrgune? -Pikk Herman- kõrgus 48,5m 11)Nimeta mõni tuntud triumfikaar. -Constantinuse triumfikaar. Ehitusmälestised roomas. Monumentaalskulptuur. 1) Mida pidas keiser Augustus oma suureks teeneks Rooma linnale? -Keiser Augustus arvas, et on teinud tellistest linnast marmorist linna. 2)Kirjelda keiser Trajanusega seotud rajatisi Rooma linnas.
sildamiseks. Võlvides võeti kasutusele silindervõlv ja ristvõlv. Tellis ja betoon (lubjast ja vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa või tellisepuruga)  kasutati müüride ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor. *Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik  veejuhtmed kaaristutel. Termid  saunad, amfiteatrid (Colosseum  82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema  2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis  ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''
Kaar oli avade sildamiseks. Kõige lihtsam- poolringi kujuline kivirida.Ristvõlv (toetuv vaid nelja nurka) ja silindervõlv ristkülikukujulise jaoks, kuplid ümmarguste ruumide tarbeks. Tellised ja betoon, kaunistamiseks vooderdati ka muuga nt marmor. Loodi sillutatud teid. Leiutati kivist sillad. Ehitati akvedukte. Tõetusid vahepeal suurtele kaaristutele. Betoonist müüridega ümbritseti linnu. Võlvide ja kuplitega kaeti suuri ruume. Termid ehk saunad-higistamisruumid, basseinid, suured saalid olesklemiseks. Amfiteatrid-areenid, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Suurim oli Colosseum (80 sissepääsu, 50000 vaatajat). Kaarte ja võlvide meirterlikkus. Poolsambad välisseinal seina liigendamiseks: 1. Korrus-dooria;2. Korrus-joonia;3. Korrus-korinthose; 4. Korrus pilastrid. Muutsid visuaalselt tugevamaks, kuigi poolsambad ei mõjuta. Templitele eeskujuks kreeka ja etruski templid. Templid kõgel alusel, trpiga vaid ühel kitsamal küljel,
Kuigi väravataoline, pole need mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendavad sambad või poolsambad. Nt Arc de Triomphe Pariisis, Belgias Triumfikaar Cinquantenaire´i pargis Brüsselis, Tituse triumfikaar. Arc de Triomphe Pariisis 21) Term- saunad, kus olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. 22) Arkaad (kaaristu)- Arkaad ehk kaaristu on arhitektuuris sammastele või piilaritele toetuvate kaarte rida. Arkaade on kasutatud võlvlae, silla ja akvedukti toena, seina avajana ruumide ühendamiseks ja fassaadi liigendajana. Kaunistuseks ja liigenduseks on ehitatud ka petikarkaade. Nt Arkaad Verona San Zeno Maggiore kloostris Verona San Zeno Maggiore kloostris
Maalilisega on jäljendatud erinevaid materjale. Armastati ruumilisi silmapetteid. Seintele on maalitud aknaid, uksi. · Maalid temaatika on mitmekesine.  mütoloogia, kirjandus, olustik, maastiku või eseme kujutlus. · Suurim kunstivaramu on Fauni majas. · Pompeij majad. · Levis ka tahvelmaalikunst. Selle puhul segatakse värvimuld kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära. Termid  sainad, kus olid erineva tem.-ga higistamisruumid ja basseinid. Triumfikaar  ühe või kolme õrge kaarvaga massiivne kivisein, mida püstitati suurte sõjaliste võitude puhul. Atika  poolkorrus Foorum- teede ristumiskohas kujunenud väljakud, mida ümbritsesid esinduslikud hooned.
KAAREKONSTRUKTSIOONID võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vajlik oli puhasvesi, see tähendab et vee juhtimiseks mägiallikatest või järvedest ehitati linnadesse VEEJUHTMEID, mis toetusid orgude ja jõgede ültamise kohas kõrgetele kaaristutele. Betoonist müüridega oli võimalik ümritseda linnu ja ehitada kindlustusibarbaite vastu. Ühiskondlikest hoonetest olid kõige tähtsamad saunad (TERMID) ja AMFITEATRID. Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Omapärane roomlaste ehitis oli TRIUMFIKAAR. See oli ühe või kolme kõrge kaaravaga massiivne kivisein. Kuigi väravataoline, polnud ta mõeldud väravaks, vaid monumendiks. Neid püstitati suurte sõjaliste võitudde või muude ühskondlikult tähtsate sündmuste auks. Seina liigendasid sambad või poolsambad. Tihti oli seina
Koolid olid tasulised ja seal Platon käisid vabade rikaste kodanike lapsed. 22. mis oli gümnaasium ? kirjelda seda Gümnaasium- Vana-Kreeka kehalise arendamise jaoks 55.antiikaolümpiamängude pidamise keelas rajatud ehitis looduskaunis kohas enamasti jõgede 394.a m.a.j. Rooma keiser: ääres. Gümnaasiumid olid enamasti koos palestraga,mis Theodosius I moodustasid suure hoonete kompleksi. Sinna kuulusti: Theodosius II higistamisruumid-saunad; külmaveeruumid-dushid; Lucius Cornelius Sulla riietusruumid; masaaziruumid; teoreetiliste ainete ruumid;maadlusruumid. Gümnaasiumides käidi alasti,seal tegeleti enamike kehaliste treeningutega. 56.Arheoloogilisi väljakaevamisi Olümpias Gümnaasium oli avatud päikese tõusust päikese juhtis: loojanguni. Ernst Curtius 23. võistlemist tähistati Antiik-Kreekas Heinrich Schliemann
katmisel ja enamiku müüride ehitamisel. Betoon oli tugev ja odav. Riigi kooshoidmiseks ja sõjavägede liikumiseks rajati palju teid. Rooma kividega sillutatud teed on säilinud tänaseni. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada kivist sildu üle jõgede. Vee juhtimiseks ehitati veejuhtmeid, mis toetusid orgude ja jõgede ületamisekohas kõrgetele kaaristutele. Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsaimad saunad ja amfiteatrid. Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomas ehitati üle terve riigi areene, mida ümbritsesid tõusvad pingiread. Esimesel sajandil ehitati neist võimsaim: Colosseum. Colosseum moodustab ovaalse suletud kehandi, millel oli 80 sissepääsu. See pidi mahutama üle 50 000 vaataja. Ehitis tundub, et sõltub poolsammastest, aga tegelikult toetub kõik vaid kaartele ja võlvidele. Selline konstruktsiooni ja välisilme
sildamiseks. Võlvides võeti kasutusele silindervõlv ja ristvõlv. Tellis ja betoon (lubjast ja vulkaanilisest tuhast valmistatud mördi segamisel kruusa või tellisepuruga)  kasutati müüride ehitamiseks, kuplite ja võlvide tegemiseks. Kivimid, marmor. *Teedevõrgustiku rajamine Rooma Vabariigis - Via Apia. Kaarekonstruktsioonid võimaldasid ehitada sildu üle jõgede, veevõrgustik  veejuhtmed kaaristutel. Termid  saunad, amfiteatrid (Colosseum  82 a.pKr.) higistamisruumid, basseinid ja saalid lõdvestamiseks,jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased elasid ühepere elamutes e. villades/maakodud. Keisrite ajal hakati linnaehitusele rõhku panema  2 peateed, foorum, kirikud, tähtsad ehitised, kauplused jne. Monumentidega, sammastega ja triumfikaartega kaunistatud majad teeääred. Triumfikaared, templid. Kui Roomast sai keisririik, toimusid suured muudatused ehituskunstis  ''võttis vastu kivist linna,jättis maha marmorist linna''
Roomal oli väga hea teedevõrk. Osa neist maanteedest on säilinud tänapäevani, mis on kivi sillutisega maanteed, 4. saj. lõpus e.Kr. Esimene maantee ühendas Roomat lõunas oleva Via Appia-ga. Ehitati ka sildu üle jõgede. Veejuhtmeid, mis tõid puhast vett mägiallikatest või järvedest. betoonist müüridega kaitsti linnu. Ühiskondlikest hoonetest olid tähtsamad saunad  termid. Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. Roomlased armastasid ka vaatemänge. Areenid  neid ümbritsesid tõusvad pingiread. 1. Sajandil ehitati Roomas suurim, Colosseumiks nimetatud amfiteater. Seal kasutati palju kaari ja võlve. Sellel oli 80 sissepääsu. Mahutas üle 50000 vaataja. Väljaspoolt oli näha kolme korrust kaari. Poolsambaid kasutati välisseina liigendamiseks. Alumisel korrusel olid dooria,
samuti linna poliitiline ja ärikeskus ning kohtu asupaik. Kujunesid teede ristumiskohtadesse ja ümbritseti esindushoonetega, monumentide ja triumfikaartega. 7.Milleks ehitati triumfikaari? Triumfikaari püstitati suurte sõjaliste võitude või muude ühiskondlike tähtsate sündmuste auks. 8.Millisedi lõbustusasutusi roomlased ehitasid? Roomlased ehitasid saunasid ehk terme ja amfiteatreid. 9.Kuidas veedeti aega rooma termides? Termides olid erineva temperatuuriga higistamisruumid, basseinid ja suured saalid lõdvestumiseks, jalutamiseks ja suhtlemiseks. 10.Kirjelda Colosseumi. Millise tuntud Tallinna ehitisega on see ühekõrgune? Colosseum moodustab ovaalselt suletud kehandi, millel on 80 sissepääsu. Väljastpoolt näeb kolme korrust kaari, mis toetavad seespool asuvaid pingiridasid. Välisseina liigemdamiseks on kasutatud kreeka sambaid. Alumisel korrusel on need dooria, keskmisel joonia ja ülemisel korintose. Neljandal, umbsest seinast koosneval korrusel
annaabi.ee 
