Aegamööda delegeeris kuningas üha enam võimu vasallide kätte ning need muutusid temast üha sõltumatumaks. Lisaks sellele leidus palju ka alloodi omanikke, kes polnud maaga vasallivandega seotud ning need, vaid tõotusega kuningaga seotud vasallid, hakkasid üha enam omatahtsi tegutsema. Tekkis feodaalne killustatus, esmalt Prantsusmaal, seejärel üha sügavamalt ka Saksamaal. Inglismaal suudeti seda vältida, kuna üheaegselt nii Inglise kuningas kui ka Normandia hertsogina Prantsuse vasallina olev valitseja teadis, kuidas seda vältida, nimelt pidid kõik Inglise vasallid, sõltumata, kas nad olid otseselt kuninga või mitte, andma truudusvande kuningale. Peale selle hakkas Inglismaal juba 11. sajandil kujunema tsentraliseeritud riigiaparaat, milleni jõudmine oli küll vaevarikas, ent kahtlemata oli Inglismaa kõrgkeskaja algul kõige tugevama kuningavõimuga riik (eriti Henry II ajal). 2. Rüütliseisus
Poola ja Vene vahel. o 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end Rootsi kaitse alla o 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla o 28. november (pacta subiectionis) Vilneuse pakt Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla · 1562, 3. märts - Lõppes Vana-Liivimaa eksistents. Gotthard Kettler loobus ametlikult ordumeistri tiitlist, saades Kuramaa ja Zemgale hertsogina Poola vasalliks. · 1563 - suri Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollern, lõplikult kadus ka Riia peapiiskopkond.
Kuigi Ivani valitsus oli 1555 sõlminud Inglismaaga kaubandusleppe, käis kaubatee Arhangelski sadama kaudu üle Valge mere, mis külmus iga aasta mitmeks kuuks kinni. Liivi sõja algusjärgus 1558-1564 saavutasid mosko- viidid kiireid võite ja Narva vallutamisega 1558 said nad Läänemere sadama. Liivimaa osaline kokkuvarisemine julgustas Taanit, Poolat ja Rootsit ühinema, mis lõppes Liivimaa jagamisega. 1561 saadeti Liivimaa Ordu laiali. Viimane ordumeister sai Kuramaa hertsogina Poola kuninga vasalliks ja Ivani valitsus leidis end olevat sõjas Poolaga. Polotski vallutamisele 1563, mis oli Liivi sõja esimese järgu kõrgpunkt, järgnes lüüasaamine Valge venes Ulla lahingus 1564. 1560 suri Ivani naine Anastassija. Levisid kuuldused, et ta mürgitati. Tänapäevased uuringud, mille tulemused avaldati 1996, lisavad sellele arvamusele kaalu, sest tsaarinna juustest leiti suures koguses elavhõbedasooli. Kuid 16. sajandil kasutati neid mürgiseid aineid laialdaselt
augustil, Paidet aga ei suudetud vallutada. 1561 Vana-Liivimaa jagati lõplikult Rootsi, Taani, Poola ja Vene vahel. 4. juuni Harjumaa ja Virumaa vasallid annavad end Rootsi kaitse alla 6. juuni Tallinn annab end Rootsi kaitse alla 28. november Vilniuse pakt (pacta subiectionis) Liivi ordu ja Riia piiskop annavad end Poola kaitse alla 1562, 3. märts Lõppes Vana-Liivimaa eksistents. Gotthard Kettler loobus ametlikult ordumeistri tiitlist, saades Kuramaa ja Zemgale hertsogina Poola vasalliks. 1563 suri Riia peapiiskop Wilhelm von Hohenzollern, 1566. aastal likvideeriti lõplikult ka Riia peapiiskopkond.
Kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi ja ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad generaalstaate korduvalt kokku, kuigi nende mõju riigivalitsemisele jäi tunduvalt väiksemaks Inglise parlamendi omast. Edward III trooninõudlemine ja Saja-aastase sõja algus - Edward III Inglise kuningas 1327-77, kuulus Plantagenetide dünastiasse. Taotledes Gascogne'i hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja-aastane sõda), kus saavutas alguses edu (Crécy lahing), kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa-valdused peale väheste rannikulinnade. Piiras tugevalt paavsti mõju Inglismaal. Philippe IV oli Kapetingide soost Prantsusmaa kuningas aastatel 1285-1314. Peale teda olid tema kolm poega järgemööda troonil, kuid kellelgi ei olnud meessoost järeltulijat. Philippe'i tütar abiellus Inglismaa kuningaga ja temast sai Edward III ema
linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi, ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad generaalstaate korduvalt kokku, kuigi nende mõju riigivalitsemisele jäi tunduvald väiksemaks Inglise parlamendi omast. EDWARD III TROONINÕUDMINE JA SAJA-AASTASE SÕJA ALGUS: Edward III- Inglise kuningas 1327-77, kuulus Plantagenetide dünastiasse. Taotledes Gascogne’I hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja aastane sõda), kus saavutas alguses edu, kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa valdused peale väheste rannikulinnade. Sõja ajendiks oli prantsuse troonijärglase küsimus. Edward III kutsus Philippe VI kahevõitlusele, kuid too keeldus, öeldes, et Edward III omab maad Prantsusmaal ja on seega tema vasall ning oma vasalliga kahevõitlusesse astuda on alandav
Kolmas oli linnakodanike seisus. Kõik seisused pidasid istungeid eraldi ja ainult lõppotsus tehti ühiselt. Generaalstaadid avaldasid kuningale toetust. Järgnevatel sajanditel kutsusid kuningad generaalstaate korduvalt kokku, kuigi nende mõju riigivalitsemisele jäi tunduvalt väiksemaks Inglise parlamendi omast. Edward III trooninõudlemine ja Saja-aastase sõja algus - Edward III Inglise kuningas 1327-77, kuulus Plantagenetide dünastiasse. Taotledes Gascogne'i hertsogina Prantsusmaa trooni, alustas ta sõda (Saja-aastane sõda), kus saavutas alguses edu (Crécy lahing), kuid valitsemisaja lõpuks kaotas kõik oma Prantsusmaa-valdused peale väheste rannikulinnade. Piiras tugevalt paavsti mõju Inglismaal. Philippe IV oli Kapetingide soost Prantsusmaa kuningas aastatel 1285-1314. Peale teda olid tema kolm poega järgemööda troonil, kuid kellelgi ei olnud meessoost järeltulijat. Philippe'i tütar abiellus Inglismaa kuningaga ja temast sai Edward III ema
ideaalkorraldust. 11 Hõimujuhid printsipiaadid (principes) olid piiratud ring, perekond, kellele traditsiooniliselt kuuluv võim. Juba olemas sõltuvad kihid. Märtsi ja maiväljadest osavõtjate ring kahanes, sest vabade relvakandjameeste (aadlike) osakaal vähenes. Skandianaavias Riigipäevadel vabad talupojad, sest see on väljaarenenud kunagistest rahvakogunemistest. Hõimuriikide eesotsas olid kuningad ja juhid. Dux = juht, keskaegses derminoloogias tõlgitakse hertsogina. Heer +Zug =hertsog ehk sõjaretke juht. Rex =kuningas. Rahvasterändamise ajal, kui rahavad puutusid kokku uute maade ja inimestega, siis see tugevdas kinldasti kunonga võimu. Hõimud territooriumide järgi. Frankide riigi administratsiooni põhiametnikeks olid krahvid. Krahv tähendab esialgset kuninga ametnikku, kes esindab kuningat riigi piirialadel. Margid alad, millel on vilets poliitiline kaal. Markii margi haldaja. Kunagised ametid muutuvad seisusteks. Hertsog --->markii --->krahv.
Pidi alla kirjutama Gotthardi privileegile -Privilegium Gotthardinium 1570-2 tähtsamat punkti: 1) kõik Gotti vasallid said nende käsutuses olnud mõisad endale päriseks, andis aadlile tugeva majanduspõhja ja tugevndas nende funktsiooni, 2) vasallid sai imuniteedi õiguse, neil oli õigus täita riigivõimu funktsioone, koguda makse ja mõista kohut. Kuuludes liiviordusse oli ta poissmees, abiellu astus alles 1566 aastal Kuramaa hertsogina, olles tol ajal 49 aastane, sai ta siiski printsess Annaga 7 last selle hulgas ka 2 poega, sellega pani aluse Kettlerite dünastiale. Suri 1587 ja tuli välja et ta oli oma abiellumisega ja laste tegemisega hiljaks jäänud, järglased olid alaealised hertsogiks polnud kinnitada võimalik, pea 10 aastaks läks võim teistele, mingile nõukogule. 1796 leidis poola kuningas et pojad on tugevad ja suured ja võivad minna troonile, kuna poegi kaks otsustas kuningas
Maalt lahkus üle 150 tuhande protestandi. 1627. aastal kehtestatud uue valitsemiskorraldusega saadeti seisuste esindus laiali ning Tsehhi kuningakroon kinnistati jäädavalt Habsburgidele. Perioodi 161824 Kolmekümneaastases sõjas nimetatakse ka Böömi sõjaks. Taani sõda. Katoliiklaste edu tekitas ärevust protestantlikes maades. Inglismaa ja Hollandi rahalisel toetusel astus nüüd protestantide poolel sõtta Taani kuningas Christian IV, kes Holsteini hertsogina kuulus Saksa riigivürstide hulka. Algas sõja teine Taani periood (162529). Et keisril puudus vägede palkamiseks raha, pakkus talle abi Albrecht von Wallenstein (1583 1634), seiklejast Böömimaa aadlik, kogudes enam kui 100 tuhande mehelise sõjaväe. Wallensteini põhimõtte oli ,,sõda toitku sõda", mis tähendas, et vägi pidi end elatama vallutuste käigus saadud sõjasaagist. Nõnda kujunes Wallensteini juhtimise alla ajaloo suurimaid röövlijõuke, kes valmistas
Rootsi alamad võisid seda teha Rootsi on suurtes siseraskustes. Väljendus selles, et 17 nov 1592 suri Juhhan III, Rootsis algab suur segaduste ajajärk. Teoorias peaks troonile tulnud Poolas Sigismund III ( Rootsi troonil oleks olnud lihtsalt Sigismund). Tuleb sisevõitlus Sigismundi ja tema on , hertsog Karliga. 1599 a Sigismund kõrvaldatakse rootsi troonilt, kukutatakse, 1600 a märtsis Rootsi riigipäev kuulutas hertsog Karli kuningaks Sigismundi asemel. Hertsog Karl oli veel 4 a hertsogina kuningas, kuna Karli ja Juhhani vahel oli veel üks mees, kes teoorias oleks pidanud kuningaks saama. 1604 a võtab Hertsog Karl kasut kuninga tiitli. 1600 toob teatava lahenduse rootsi pärustülisse. Ka Venemaa oli sattunud teatavatesse sisemistesse raskustesse. 1598 suri tsaar Fjodor , troonile tuli Boriss Godunov 1598-1605 on troonil. Godunovil võim selgelt enda käes, selgelt rootsi vastaselt meelestatud. Ei ole võimeline alustama uut sõd rootsi vastu. Kahe
Kuningas oli temaga siiski tõsiselt sõbralik ja ütles, hertsogi vanaisa-isa ja kõik teised Bilgewateri hertsogid olevat tema isa juures heas lugupidamises olnud ja teda sageli külastada tohtinud. Kuid hertsog jäi tükiks ajaks vihaseks, kuni viimaks kuningas ütles: «Näib, nagu tuleks meil neetud kauaks ajaks koos siia pagapa parvele jääda, Bilgewater; mis mõtet on siis teil tusane olla? See teeb ainult elamise ebamugavaks. Pole minu süü, et ma ei sündinud hertsogina, ega ole teie süü, et te ei sündinud kuningana, milleks siis õnnetu olla? Vaadake asju kõige paremast küljest -- nii ütlen mina: see on mu põhimõte. Pole paha, et me siia sattusime; süüa on küllalt ja elu kerge! Andke käsi, hertsog, ja olgem kõik sõbrad:» Hertsog andis käe ja Jim ja mina olime väga rõõmsad seda nähes. Kogu tusatuju kadus ja meil oli kan-gesti hea meel, sest vilets oleks olnud, kui parvel mõni oleks