2014. aastal on eesistuja Sveits ja esimees Sveitsi liidupresident Didier Burkhalter. OSCE peasekretär on alates 2011. aastast Lamberto Zannier (Itaalia). Missioonid OSCE Eesti missioon Eestis oli Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni esinduse eesmärk oli edendada intergratsiooni ja paremat teineteisemõistmist kogukondade vahel Eestis. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 19932001. OSCE ametlik hoiuraamatukogu Eestis on Eesti Rahvusraamatukogu. OSCE Bosnia ja Hertsegoviina missioon OSCE Bosnia ja Hertsegoviina missioon alustas tegevust pärast endise Jugoslaavia lagunemisel tekkinud Jugoslaavia sõja lõpetanud Daytona lepingu jõustumist 1995. aastal. Missiooni eesmärk on edendada demokraatlike poliitikainstrumentide loomist Bosnia ja Hertsegoviinas kõigil tasanditel, kohalikust omavalitsusest kuni riigivalitsusorganiteni. OSCE Gruusia missioon OSCE Gruusia missiooni juht oli Terhi Hakala ning rahvusvahelise vaatlusmissiooni raames osales 2008
Inimesed peavad olema võrdsed igal religioosse, poliitilise ja avaliku elu tasandil. Parlamendis peaks olema palju parteisid, kelle kaudu erinevad rahvakihid leiavad oma probleemidele lahenduse. (R. Västrik. Kõige tähtsam on peatada vägivald. Postimees 23. november 1995, lk. 9.) "Serblased alustasid oma sõjakäiku 1992. aasta aprilli esimestel päevadel Põhja-Bosnias. 1993. aastaks olid nad enda kätte haaranud umbes 65% Bosnia-Hertsegoviina territooriumist, ehkki enne sõda oli nende osakaal elanikkonnast 31%. [---] Vallutatud aladel aeti moslemitest elanikud koonduslaagritesse. Loodi Bosnia-Hertsegoviina Serbia Vabariik, mille pealinnaks nimetati Sarajevo lähedal asuv Pale linn. Uue riigi esimeseks presidendiks sai endine psühhiaater Radovan Karadzic. [---] Serblaste eesmärk oli luua võimalikult lai koridor läbi Ida- ja Põhja-Bosnia, mille ühes otsas oleks Belgrad ja teises Krajina
Rahvusvahelised suhted maailmasõja teel Bosnia kriis- 1908. Bosnia ja Hertsegoviina jäid Türgile, provints allutati AustriaUngarile. Tagajärjeks okupatsioon ja anneksioon. Olemus: kuulutati Bosnia ja Hertsegoviina liidetuks AustriaUngariga, välispoliitiline kriis. Maroko kriis 1905-1906. Maroko iseseisvus ja territoriaalne tulevik säilis. Osalejad: Saksamaa ja Prantsusmaa. Teine Maroko kriis 1911. Osalejad: Prantsusmaa ja Saksamaa. Saab protektoraat. Pingestas rahvusvahelisi suhteid ning ka tülisid. Maroko kriisi kasutas ära Itaalia, viis ellu oma valutusplaani, hõivas Aafrika põhjaosa. Atentaat- tapmiskaitse või tapmine, peamiselt poliitilistel motiividel. Kolmikliit (keisririigid)
Põhirahvused on horvaadid. Muud tähtsamad etnilised grupid on serblased, bosnialased, ungarlased, sloveenid, tsehhid ja mustlased. 1. aprillil 2009 sai Horvaatia NATO täisliikmeks. Pilt 1 Horvaatia lipp Pilt 2 Horvaatia vapp 3 Riigi geograafiline asukoht Horvaatia on riik Euroopas Balkani poolsaare loodeosas. Tema naaberriigid on: Bosnia ja Hertsegoviina, Sloveenia, Jugoslaavia ja Ungari. Põhjast piirneb Horvaatia Sloveenia ja Ungariga . Idapiiri Serbiaga moodustab osaliselt Doonau jõgi . Suurimad veekogud riigi ümbruses on Venezia laht ja Aadria meri. Ookeanile Horvaatiast väljapääsu pole, hea väljapääs on aga Vahemerele. 4 Riigi pinnamood Pealinnast Zagrebist põhjas asuv Zagorje piirkond on mägine maa.
Eesti Euroopa Liidus Keily Türnpu 12b 25. november 1995, Tiit Vähi 2004 töö-, õppimis- ja reisimisvõimalused teistes liidu riikides eeltoetus 3,9 miljardit krooni 12,6 miljardit krooni Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas kuus esindajat: Ivari Padar, Vilja Savisaar ja Siiri Oviir; Kristiina Ojuland, Tunne Kelam ning Indrek Tarand. Eesti osalus EL tsiviilmissioonides Afganistani Kosovo Iraak Gruusia Moldova Bosnia ja Hertsegoviina Euroopa Liidu Põhjala lahingugrupp Eesti liitumine eurotsooniga 1999. aastal võeti kasutusele euro Eesti on 17 riik 13. juulil 2010 lõplik liitumine
EL NATO Schengen Euro 12 Albaania - + - - 3 Andorra - - - - 20 Austria + - + + 25 Belgia + + + + 17 Bosnia ja - - - - Hertsegoviina 13 Bulgaaria + + - - 34 Eesti + + + - 2 Hispaania + + + + 26 Holland + + + + 18 Horvaatia - + - - 28 Iirimaa + - - + 29 Island - + + - 6 Itaalia + + + + 15 Kosova - - - - 10 Kreeka + + + + 46 Küpros + - - + 36 Leedu + + + - 21 Lichtenstein - - - -
Läti- Riia Aserbaidzaan- Bakuu Leedu- Vilnius Kasahstan- Astana Valgevene- Minsk Poola- Varssavi Saksamaa- Berliin Prantsusmaa- Pariis Iirimaa- Dublin Suurbritannia- London Hispaania- Madrid Portugal- Lissabon Ukraina- Kiiev Tsehhi- Praha Slovakkia- Bratislava Austria- Viin Sveits- Bern Itaalia- Rooma Malta- Valletta Ungari- Budapest Sloveenia- Ljubljana Horvaatia- Zagreb Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Serbia- Belgrad Montenegro- Podgorica Albaania- Tirana Makedoonia- Skopie Kreeka- Ateena Türgi- Ankara Bulgaaria- Sofia Küpros- Nikosia Holland- Amsterdam Andorra- Andorra la Vella Belgia- Brüssel Liechtenstein- Vaduz Moldova- Chidinau
1. Portugal - Lissabon 2. Hispaania - Madrid 3. Andorra - Andorra la Vella 4. Prantsusmaa - Pariis 5. Monaco - Monaco 6. Itaalia - Rooma 7. San Marino - San Marino 8. Vatikan 9. Malta - Valletta 10. Kreeka - Ateena 11. Albaania - Tirana 12. Makedoonia - Skopje 13. Bulgaaria - Sofia 14. Montenegro - Podgorica 15. Kosovo - Priština 16. Serbia - Belgrad 17. Bosnia ja Hertsegoviina - Sarajevo 18. Horvaatia - Zagreb 19. Sloveenia - Ljubljana 20. Austria - Viin 21. Liechtenstein 22. Šveits - Bern 23. Saksamaa - Berliin 24. Luksemburg - Luxembourg 25. Belgia - Brüssel 26. Holland - Amsterdam 27. Ühendkuningriik - London 28. Iirimaa - Dublin 29. Island - Reykjavik 30. Norra - Oslo 31. Rootsi - Stockholm 32. Soome - Helsingi 33. Venemaa - Moskva 34. Eesti - Tallinn 35. Läti - Riia 36. Leedu - Vilnius 37. Poola - Varssav 38. Valgevene - Minsk 39. Tšehhi - Praha 40
Euroopa 1. Island- Reykjavik 2. Suurbritannia- London 3. Iirimaa- Dublin 4. Portugal- Lissabon 5. Hispaania- Madrid 6. Prantsusmaa- Pariis 7. Belgia- Brüssel 8. Holland- Amsterdam 9. Saksamaa- Berliin 10. Sveits- Bern 11. Itaalia- Rooma 12. Austria- Viin 13. Tsehhi Vabariik- Praha 14. Poola- Varssavi 15. Slovakkia- Bratislava 16. Ungari- Budapest 17. Sloveenia- Ljubljana 18. Horvaatia- Zagreb 19. Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo 20. Serbia- Belgrad 21. Rumeenia- Bukarest 22. Bulgaaria- Sofia 23. Makedoonia - Skopje 24. Albaania- Tirana 25. Montenegro- Podgorica 26. Andorra- Andorra la Vella 27. Kreeka- Ateena 28. Ukraina- Kiiev 29. Moldova- Chiþinu 30. Valgevene- Minsk 31. Leedu- Vilnius 32. Vatikan- Vatikan 33. Läti- Riia 34. Eesti- Tallinn 35. Soome- Helsingi 36. Rootsi- Stockholm 37. Norra- Oslo 38. Taani- Kopenhaagen 39. Monaco- Monaco 40. Luksemburg- Luxembourg 41. Malta- Valletta 42
Albaania Pealinn: Tirana Andorra Vürstiriik Pealinn: Andorra la Vella Austria Pealinn: Viin Belgia Pealinn: Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina Pealinn: Sarajevo Bulgaaria Pealinn: Sofia Eesti Pealinn: Tallinn Hispaania Pealinn: Madrid Holland Pealinn: Amsterdam Horvaatia Pealinn: Zagreb Iirimaa Pealinn: Dublin Island Pealinn: Reykjavik Itaalia Pealinn: Rooma Kasahstan Pealinn: Astana Kosovo Pealinn: Pristina Kreeka Pealinn: Ateena Leedu Pealinn: Vilnius Liechtenstein Pealinn: Vaduz Luksemburg Pealinn: Luxembourg Läti Pealinn: Riia Makedoonia Pealinn: Skopje Malta Pealinn: Valletta Moldova Pealinn: Chiþinu
EUROOPA POLIITILINE KAART 1. Albaania Tirana 2. Andorra Andorra la Vella 3. Austria Viin 4. Belgia Brüssel 5. Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo 6. Bulgaaria Sofia 7. Eesti Tallinn 8. Hispaania Madrid 9. Holland Amsterdam (valitsus Haag´s) 10.Horvaatia Zagreb 11.Iirimaa Dublin 12.Island Reykjavik 13.Itaalia Rooma 14.Kosovo Pristina 15.Kreeka Ateena 16.Leedu Vilnius 17.Liechtenstein Vaduz 18.Luksemburg Luxembourg 19.Läti Riia 20.Makedoonia Skopje 21.Malta Valletta 22.Moldova Chiþinu 23.Monaco Monaco 24.Montenegro (Tsernogooria) Podgorica 25.Norra Oslo 26
Andorra Andorra la Vella Vürstiriik Armeenia Jerevan Vabariik Aserbaidzaan Bakuu Vabariik Austria Viin (Föderaalne) Vabariik Belgia Brüssel Kuningriik (konstitut. monarhia) Bosnia Hertsegoviina Sarajevo (Liit)Vabariik Bulgaaria Sofia Vabariik Eesti Tallinn Vabariik Gruusia Thbilisi Vabariik Hispaania Madrid Kuningriik (konstitut. monarhia)
· Sloveenia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 10-päevane sõda Suutis iseseisvust kaitsta o Hukkunuid alla 100 · Horvaatia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.06.1991 o Järgnes 1991-1995 kestnud sõda horvaatide ja serblaste vahel Horvaadid said võidu Suur osa serblasi lahkus Horvaatiast Tekkis etniliselt puhas Horvaatia riik · Bosnia ja Hertsegoviina: o Kuulutas end iseseisvaks 03.03.1992 o Algas 1992-1995 kestnud sõda bosnia moslemite, horvaatide ja serblaste vahel o 1995 Srebrenica massimõrv, suurim massimörv pärast IIMS o 1995 Daytoni rahuleping lõpetas sõja. Bosnia sõda on läbi, jagati ära rahvuse järgi, 5 presidenti. · Makedoonia: o Kuulutas end iseseisvaks 25.09.1991 Kulges veretult
Prantsusmaa soovis tagasi saada Elsass ja Lotring. Serbia tahtis saada juurdepääsu merele. Itaalja tahab kolooniaid. Venemaa tahab tugevneda. 10. Millised olid vastuolud, mis tegid Balkani poolsaarest püssirohutünni? Põhjendage iga oma vastust. Serbia soovis sõtta astuda Austria-Ungariga. Serbia oli liidus venemaaga, kellele ei meeldinud Austria kasvav mõjuvõim balkanil. Teravnesid vastuseisud, kui Austria liitis endaga bosnia ja Hertsegoviina. Saksamaa sekkus ja venemaa taandus. 1912 kuulutas Serbia, bulgaaria ja Makedoonia Türgile sõja. See võideti kuid hiljem võeti Türgile kuulunud territoorium tagasi. Teravnenud meeleolud riikide vahel tegid balkanist ohtliku piirkonna. 11.Miks USA sattus järk-järgult Euroopa poliitikasse? Põhjendage oma vastust Järk-järgult tõmmati Ühendriigid Euroopa sündmuste keerisesse. Peamiseks partneriks oli Inglismaa(sidus tihe kaubavahetus)
TagaEuroopa TagaEuroopa ...riigid on Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Rumeenia ja Serbia ja Montenegro. ...on valdavalt mägise pinnamoe ja kireva rahvastikuga piirkond, mis hõlmab Balkani poolsaart ja selle kirdepoolseid servaalasid. Tänapäeval on ta majanduslikus arengus läänepoolsest Euroopast selgelt maha jäänud, erandiks on Horvaatia. Oluline osa põllumajandusel Enamikes riikides hõivatud põllumajandusega rohkem kui 10% tööjõust. Rumeenias ligi 40% Albaanias isegi üle 70%
VENEMAA- kapitali,Prantsusmaa rikkad Prantsuse-Vene liit tähendas PRANTSUSMAA otsisid võimalusi Saksamaa jäämist nö kahe tule investeerimiseks. vahele. Austria-Ungari toetab 1908 Bosnia kriis ,mille VENEMAA-AUSTRIA- Saksamaad tema püüdlustest tulemusena Bosnia ja UNGARI koloniaalvalduste laiendamisel Hertsegoviina liideti Austria- ja ülemvõimu lõpetamiseks. Ungariga. Venemaa oli huvitatud oma VENEMAA- mõju tugevdamisest Mustal 1907 Venemaa ja Inglismaa INGLISMAA merel (väljapääs läbi leppisid kokku mõjusfäärides Vahemere Atlandile) Kesk-Aasias (Afganistan,Pärsia) 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa
Euroopa 1.)Albaania 2.)Andorra 3.)Armeenia 4.)Aserbaidzaan 5.)Austria 6.)Belgia 7.)Bosnia ja Hertsegoviina 8.)Bulgaaria 9.)Eesti 10.)Hispaania 11.)Holland 12.)Horvaatia 13.)Gruusia 14.)Iirimaa 15.)Island 16.)Itaalia 17.)Kasahstan 18.)Kreeka 19.)Küpros 20.)Leedu 21.)Liechtenstein 22.)Luksemburg 23.)Läti 24.)Makedoonia 25.)Malta 26.)Moldova 27.)Monaco 28.)Montenegro 29.)Norra 30.)Poola 31.)Portugal 32.)Prantsusmaa 33.)Rootsi 34.)Rumeenia 35.)Saksamaa 36.)San Marino 37.)Serbia 38.)Slovakkia 39.)Sloveenia 40.)Soome 41.)Suurbritannia 42.)Sveits 43.)Taani 44.)Tsehhi 45.)Türgi 46.)Ukraina 47.)Ungari 48
Majandus Geograafia KT Vastused. Euroopa riigid ja pealinnad (- kuulub Euroopa Liitu ) Andorra-Andorra la Vella Albaania-Tirana Austria-Viin Belgia-Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina-Sarajevo Bulgaaria-Sofia Eesti-Tallinn Hispaania-Madrid Holland-Amsterdam Horvaatia-Zagreb Iirimaa-Dublin Island-Reykjavík Itaalia-Rooma Kreeka-Ateena Küpros-Nikosia Leedu-Vilnius Liechtenstein-Vaduz Luksemburg-Luxembourg Läti-Riia Makedoonia-Skopje Malta-Valletta Moldova-Chiþinu Montenegro-Podgorica Norra-Oslo Poola-Varssavi Portugal-Lissabon Prantsusmaa-Pariis Rootsi-Stockholm Rumeenia-Bukarest Saksamaa-Berliin Serbia-Belgrad Slovakkia-Bratislava Sloveenia-Ljubljana Soome-Helsingi
Kanada- Ottawa Tsehhi- Praha El Salvador- San Salvador Türgi- Ankara Guatemala- Guatemala Ukraina- Kiiev Honduras- Tegucigalpa Ungari- Budapest Valgevene- Minsk Vatikan- Vatican EUROOPA Venemaa- Moskva Albaania- Tirana Andorra- Andorra la Vella Armeenia- Jerevan Aserbaidzaan- Bakuu Austria- Viin Belgia- Brüssel Bosnia ja Hertsegoviina- Sarajevo Bulgaaria- Sofia AASIA Eesti- Tallinn Araabia Ühendemiraadid- Abu Dhabi Gruusia- Thbilisi Armeenia- Jerevan Hispaania- Madrid Gruusia- Thbilisi Holland- Amsterdam Jeemen- San 'a' Horvaatia- Zagreb Katar- Ad- Dawhah Iirimaa- Dublin Saudi Araabia- Ar- Riyad Island- Reykjavik Süüria- Damaskus
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis Jugoslaavia: · Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. · Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) · Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. · Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. · Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade
.............. ... 38)Luksemburg 25)Sloveenia ................................................ ................................................... 39)Malta 26)Horvaatia ...................................................... ................................................... ...... 27)Bosnia ja Hertsegoviina 40)Vatikan ........................... ...................................................... ... 41)San Marino 43)Türgi ................................................... ...................................................... 42)Monaco ......... ..................................
I Maailmasõja algus Saksa okupatsioon Vabadussõda Päästekomitee loomine Bolševike oktoobripööre Venemaal 9. Territoriaalsed muutused Euroopas peale I Maailmasõda: (märgi kaardile: Elsass-Lotring, Galiitsia, Transilvaania, Poznan ja Ida-Pommer, Bosnia-Hertsegoviina – millistele riikidele need territooriumid läksid (näita noolega) Maailm XX saj. algul , I MS ja selle tulemused A rida 1. Nimeta 1900-1913. aastatel toimunud sõjalisi konflikte: …………………………………………………………………………………………………………………………
1. AJALUGU Horvaatia märgiti ajalukku juba 3. saj eKr, kui roomlased käisid vallutamas Horvaatia maid. Kuna sel ajal rajati paljusid kindlusi ja ehitisi, siis 285 a. pKr loobus Diocletianus ehk ,,Cæsar Caius Marcus Aurelius Numerius Diocletianus Augustus" oma kindlusest Horvaatias ning seetõttu on see praeguseni suurim rooma varemete paik Ida-Euroopas. 110 a. hiljem impeerium jagunes ning jäid praegused Sloveenia, Horvaatia ning Bosnia ja Hertsegoviina. Juba 9. sajandi alguses võttis Horvaatia omaks kristluse. 11. sajandi lõpupoole jäi troon vabaks ning toimusid seepärast toimus sel ajal riigis võimurüselusi, mis nõrgestas riigi keskvõimu ja kuningriiki. 1242. aastal laastasid tatarlased Horvaatiat ning 1392. aastal hakkasid Horvaatiat laastama türklased. Sel ajal oli ainuke hea otsus anda Põhja-Horvaatia Austriale, et vältida türklasi. 1527-1918 a
25. Slovakkia V Bratislava Gotland 26. Ungari V Budapest Öland 27. Rumeenia V Bukarest Suurbritannia Iirimaa 28. Bulgaaria V Sofia Korsika 29. Sloveenia V Ljubljana Sardiinia 30. Horvaatia V Zagreb Sitsiilia 31. Bosnia ja Hertsegoviina V Sarajevo Kreeta 32. Serbia V Belgrad Küpros 33. Montenegro V - Podgorica Baleaarid (Mallorca) 34. Makedoonia V - Skopje 35. Albaania V Tirana Mäestikud Skandinaavia 36. Kosovo V - Pristina Alpi Lõuna- Euroopa Karpaadid 37
esindaja, siis NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja määravad aga Ameerika Ühendriigid. NATO ja Eesti • 29.märts 2004 • Osalemise eelduseks relvajõudude pidev arendamine, rahuoperatsioonidel osalemine • NATO liikmesriigina on Eesti julgeolek tagatud kollektiivkaitse põhimõttega, mille kohaselt rünnak ühe liikmesriigi vastu tähendab kogu alliansi ründamist. (Põhja-Atlandi lepingu artikkel 5) • Sõjaväelised operatsioonid: Bosnia ja Hertsegoviina (1996- 2003), hiljem EL-i juhitud; Kosovo (1999-...); Afganistan (2003-...); (Iraak 2003-2008, koalitsiooniväed) • Eesti on NATO reageerimisjõudude (NRF) koosseisus osalenud 2005. aastast. • Kokku on erinevates sõjaväelistel ja rahuvalve missioonidel osalenud ligi 2000 Eesti sõjaväelast Miks Eesti kuulub NATO-sse? • Eestile on NATO peamine välise Võimaldab tulemuslikult julgeoleku tagatis. osaleda rahvusvahelises
NR RIIK PEALINN NR RIIK PEALINN 1. Norra Oslo 32. Kreeka Ateena 2. Soome Helsingi 33. Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo 3. Rootsi Stockholm 34. Türgi Ankara 4. Eesti Tallinn 35. Küpros Nikosia 5. Läti Riia 36. Malta Valletta 6. Leedu Vilnius 37. Venemaa Moskva 7. Island Reykjavik 38. Ukraina Kiiev 8. Suurbritannia London 39. Valgevene Minsk 9
-1980 sureb Josip Broz Tito, kes suutis mitmerahvuselist Jugoslaaviat oskuslikult koos hoida. -1980. aastate majanduslangus teravdab rahvussuhteid. Haldusjaotus Seespidiselt oli riik jaotatud kuueks Sotsialistlikuks Vabariigiks ja kaks Sotsialistlikku Autonoomset Vabariiki olid Serbia Sotsialistliku Vabariigi osad. Föderaalne pealinn oli Belgrad. Vabariigid ja autonoomsed vabariigid olid: 1.Bosnia ja Hertsegoviina Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Sarajevo) 2.Horvaatia Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Zagreb) 3.Makedoonia Sotsialistlik Vabariik (pealinn: Skopje) 4.Montenegro Sotsialistlik
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis http://www.ciee.org/highschool/host-schools/lessonplans/images/mapyugoslavia479x484.gif Jugoslaavia Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid
ja Taani 1952 Kreeka ja Türgi 1955 Saksamaa LV 1982 Hispaania 1990 laienemine endise Saksa DV alale 1999 Poola, Tsehhi ja Ungari 2004 Eesti, Bulgaaria, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia 2009 Albaania ja Horvaatia kollektiivkaitse PõhjaAtlandi pakti viienda artikli kohaselt võetakse ühe liikmesriigi vastast rünnakut kui kallaletungi kogu ühenduse vastu. Eesti NATO sõjalistes operatsioonides Bosnia ja Hertsegoviina Eesti kaitsevägi on erinevatel missioonidel Bosnias ja Hertsegoviinas osalenud juba alates 1996. aastast, mil seal alustas tegevust ESTPLA3 NATO rahutagamisjõudude IFOR koosseisus. Kosovo Eesti kaitsevägi on erinevatel missioonidel Kosovos osalenud juba alates 1999. aastast, mil seal alustas tegevust ESTPATROL1 (KFOR MSU allüksusena). Viimane ESTPATROLi üksus ESTPATROL14 lõpetas Kosovos teenistuse 2006. aasta detsembris.
Küprose Vabariik Nikosia Malaisia Kuala Lumpur Albaania Vabariik Tirana Brunei Darussalami Riik Bandar Seri Begawan Makedoonia Vabariik Skopje Indoneesia Vabariik Jakarta Serbia Vabariik Belgrad Filipiini Vabariik Manila Bosnia-Hertsegoviina Sarajevo Hiina Rahvavabariik Peking Sloveenia Vabariik Ljubljana Mongoolia Ulaanbaatar Ungari Vabariik Budapest Korea Rahvademokraatlik Vabariik e. Põhja Korea Austria Vabariik Viin P'yõngyang Sveitsi Konföderatsioon Bern Korea Vabariik e. Lõuna-Korea Seoul
sajandil katkestasid ühenduse Rooma kirkuga. Õigeusklike peaks on Konstantinoopoli patriarh. Õigeusklike jumalateenistus on keerulise ülesehitusega, iga õigeusklik tohib tunnistada tõde, mida Jumal talle ilmutab. Õigeusu alla kuuluvad: Bütsantsi õigeusk, Kreeka õigeusk, Vene õigeusk, vanausk, võlglased, filipplased, Protestantlus levib järgmistes Euroopa riikides: Venemaa, Valgevene, Ukraina, Moldova, Rumeenia, Jugoslaavia, Bulgaaria, Makedoonia, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Gruusia. Maailmas on umbes 150 miljonit usklikku
2010. aasta taliolümpiamängud on XXI taliolümpiamängud, mis toimuvad 12. veebruarist 28. veebruarini Vancouveri linnas Kanadas. Vancouver kinnitati olümpialinnaks ROKi poolt 2. juulil 2003. aastal Prahas. Olümpialinn selgus teises hääletusvoorus, kus Vancouver sai 56 häält ja Pyeongchang (LõunaKorea) 53 häält. Teised kandideerinud linnad olid Andorra la Vella (Andorra), Bern (Sveits), Harbin (Hiina), Salzburg (Austria), Sarajevo (Bosnia ja Hertsegoviina). Taliolümpiamängud Esimesed taliolümpiamängud 1924 Chamonixis Prantsusmaal Sel aastal toimuvad taliolümpiamängud 21st korda. 2010. aasta taliolümpiamängude ning paraolümpiamängude maskotid Sumi on loomade vaim, kes elab Briti Columbia mägedes. Quatchi on noor lumeinimene, kes pärineb müstilistest Kanada metsadest. Miga on noor merikaru, kelle lemmiktegevusteks on surfamine ja lumelauasõit.
Sündmused *Kolmikliit 1882 sõjaline liit Saksamaa, Austria-Ungari ja Itaalia vahel *Antant 1907 Venemaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia liit (vastukaaluks kolmikliidule) *Vene-Jaapani sõda 1904 tülist Mandzuuria, Korea pärast,Jaapani võit *Inglise-Buuri sõda 18991901 SB ja Aafrika kolonialistide järglaste buuride vahel peetud sõda(kullavarud), SB võit, loodi buuride omavaitsus, *Bosnia kriis 1908 A-U liidab Bosnia ja Hertsegoviina®kolmikriik. Terav vastasseis Serbiaga. *I Balkani Sõda 1912 kuulutasid Serbia, Bulgaaria ja Montenegro nõrgestatud Türgile sõja, Türgi kaotas enamiku valdustest Balkani poolsaarel. *II Balkani Sõda - 1913 ründasid Serbia, Makedoonia, Türgi, Kreeka ja Rumeenia Bulgaaria alasid(A-U, Saksa toetus), mis võitnud Türgilt I BalSõjas *I Maroko kriis (1905-1906) Saksa püüdis pidurdada Pr ekspansiooni Marok
Horvaatia põllumajanduse iseloomustus 1. Horvaatia asub Kesk-Euroopas, Balkoni poolsaarel. Aadria mererannikul asub Horvaatia, mis on Euroopa ilusamaid ja looduskaunimaid riike. Ta asub Kesk-Euroopa ajast ühe tunni ees ning Eesti ajast ühe tunni taga. Naaberriigid põhja poolt on Sloveenia, Ungari, ida ja lõuna poolt on Bosnia & Hertsegoviina, Serbia, Montenegro, lääne poolt on Aadria meri. Horvaatia põhijõed on Drava ja Sava, mis voolavad kokku Danube jões. Horvaatia pealinn Zagreb asub enda põhiosaga 45 ja 49 põhjalaiuskraadi vahel ja 15 kuni 59 idalaiuskraadil. Kõige haritavamad põllukultuuri liigid on nisu, mais ja riis.Püsikultuuridest on kõige haritavamad sitrus, lateks ja kohvi. Horvaatias on põllumajanduslikult haritavat maad 25,82% ning püsikultuure 2.19%. Niisutatavat maad on 2008
aastal. Selle alusel asutati Euroopa Inimõiguste Kohus. EN asub Prantsusmaal Strasbourgis ja katab oma 47 liikmesriigiga nüüdseks praktiliselt kogu Euroopa mandri – Soomest kuni Türgini ja Portugalist Venemaani. Organisatsiooni liikmesriigid on (ingliskeelse tähestiku järjekorras) Albaania, Andorra, Armeenia, Austria, Aserbaidžaan, Belgia, Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Gruusia, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Island, Iirimaa, Itaalia, Läti, Liechtenstein, Leedu, Luksemburg, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Venemaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Makedoonia, Türgi, Ukraina ja Ühendkuningriik. Viimati sai ENi liikmeks Montenegro (11. mail 2007).
Konstantin Vassiljev Ründajad: Tarmo Kink Ats Purje Kaimar Saag Kristen Viikmäe Vladimir Voskoboinikov [2] Eesti koondise mängud alates 2005 aastast 2005 10.02.2005 Maracaibos, Venetsueela - Eesti 3 : 0 26.03.2005 Tallinnas, Eesti - Slovakkia 1 : 2 MM 30.03.2005 Tallinnas, Eesti - Venemaa 1 : 1 MM 20.04.2005 Tallinnas, Eesti - Norra 1 : 2 04.06.2005 Tallinnas, Eesti - Liechtentein 2 : 0 MM 08.06.2005 Tallinnas, Eesti - Portugal 0 : 1 MM 17.08.2005 Tallinnas, Eesti - Bosnia ja Hertsegoviina 1 : 0 03.09.2005 Tallinnas, Eesti - Läti 2 : 1 MM 08.10.2005 Bratislavas, Slovakkia - Eesti 1 : 0 MM 12.10.2005 Luxembourgis, Lukesmburg - Eesti 0 : 2 MM 12.11.2005 Helsingis, Soome - Eesti 2 : 2 16.11.2005 Ostrowiecis, Poola - Eesti 3 : 1 2006 Rahvusvaheline A-maavõistlus, 1. märts 2006 Windsor Park, Belfastis PÕHJA-IIRIMAA - EESTI 1 : 0 (1 : 0) Rahvusvaheline A-maavõistlus 28. mail 2006 Millerntor Stadium, Hamburgis EESTI - TÜRGI 1 : 1 (0 : 0)
SAKSA DV Ulatuslik massiliikumine. 1989.a. Honeckeri tagasiastumine ja Berliini müüri lõhkumine. Kahe Saksamaa ühinemine. S. Milosevic tahtis luua SuurSerbia riiki. 1990.a. JUGOSLAAVIA Lagunes Jugoslaavia: iseseisvusid Sloveenia, Horvaatia, 1991. Makedoonia, Bosnia ja Hertsegoviina. 1992.a. Jugoslaavia koosseisu jäid vaid Serbia ja Montenegro. a) Rahvamasside osa sündmustes oli kõige aktiivsem Poolas ( ja Saksa DVs). b) Muudatused ei toimunud rahumeelselt Rumeenias. c) Terviklik riik lagunes Jugoslaavias ja Tsehhoslovakkias. 7. Berliini müür ehitati peale Berliini kriisi 1961. aastal. See sümboliseeris jagatud Euroopat ja külma sõda. Berliini müür püsis 28 aastat 1961. kuni 1989. a.
Island Reykjavik Venemaa Moskva Iirimaa Dublin Suurbritannia London Portugal Lissabon Prantsusmaa Pariis Hispaania Madrid Belgia Brssel Holland Amsterdam Luksemburg Luxembourg veits Bern Liechtenstein Vaduz Austria Viin Itaalia Rooma Sloveenia Ljubljana Horvaatia Zagreb Bosnia ja Hertsegoviina Sarajevo Serbia Belgrad Albaania Tirana Makedoonia Skopje Bulgaaria Sofia Kreeka Ateena Trgi Ankara Rumeenia Bukarest Ungari Budapest Slovakkia Bratislava Tehhi Praha Saksamaa Berliin Vatikan Vatikan Poola Varssavi Ukraina Kiiev Moldova Chişinău Valgevene Minsk
1. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 12% Ladina-Ameerika 8% Põhja-Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o, suur 49%o b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 3%o, suur 22%o c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, teligioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, võimalused ja vabadus elu korraldusel, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, eba...
Antonio Tajani; Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. Euroopa Liidu laienemine on üks ELi võtmepoliitikatest, mis aitab kaasa rahu, demokraatia, heaolu, julgeoleku ja stabiilsuse tagamisele Euroopas. Hetkel hõlmab laienemispoliitika seitset riiki, kellest viis on kandidaatriigid (Türgi, Montenegro, Serbia, Makedoonia ja Albaania) ning kaks on potentsiaalsed kandidaadid (Bosnia ja Hertsegoviina ning Kosovo). Laienemisprotsessi keskmes reformid põhivaldkondades, nagu õigusriik, põhiõigused, majandusareng ja konkurentsivõime ning demokraatlikud institutsioonid ja avalik haldus. Samuti on olulised heanaaberlikud suhted ja regionaalne koostöö. EL toetab laienemispoliitika elluviimist ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kaudu (IPA II), mille eelarve kogumahuks perioodil 20142020 on 11,7 miljardit eurot. Eesti on jätkuvalt laienemispoliitika toetaja ja seisab selle eest, et
Venemaa ja slaavi riigid referaat Venemaa ja slaavi riigid Slaavi riigid on: Bosnia ja Hertsegoviina, Bulgaaria, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Poola, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Tsehhi, Ukraina, Valgevene ja Venemaa. Sarnasused: Nende keel ja kultuur on sarnased. Kõik nad asuvad Venemaa külje all. Venemaa rahvastiku tihedus on 8,5 inimest/km² (kohta). Venemaa pindala on 17 075 200 km². Venemaa president on Dmitri Medvedev. Venemaa pealinn on Moskva. Rahva arv on Venemaa Statistikaameti juuli 2007 andmetel 141,3 miljonit inimest.
Juhtumi lahendamine Kus Montenegro asub? Mis riigid on tema naabriteks? Kas Eesti kodanikul on võimalus reisida sinna ID-kaardiga või on vajalik passi olemasolu? Kas Eesti kodanikult nõutakse Montenegrosse reisimisel viisat? Montenegro on väikse mägise riigi Balkani poolsaarel Aadria mere ääres. Naaberriikideks on Horvaatia, Bosnia ja Hertsegoviina, Serbia, Kosovo ja Albaania. Eesti kodanikul on võimalus sinna reisida ID kaardiga. Montenegros kus võib kehtiva ID-kaardi alusel viibida kuni 30 päeva, siis ei nõuta viisat. 2. Mis valuuta kehtib Montenegros? Kas Eestist sinna reisides on vajalik valuutavahetus? Euro, seega pole vaja valuutavahetust teha. Milliste riskidega tuleb arvestada Montenegrosse reisimisel? Uurige selleks riigi infot näiteks www.reisiguru.ee lehelt. Montenegros reisimine on üsna turvaline
Euroopa poliitiline kaart pärast Viini kongressi Kongressi otsused soosisid võitjariigid Inglismaa, Prantsusmaa, Austria, Preisimaa. Piiride määramisel jäeti rahvusprintsiip tähelepanuta. 1. Prantsusmaa taastati 1790nda aasta piirides. 2. Belgia + Holland ühendati Madalmaade kuningriigiks. Kuni 1830 aastani, mil loodi Belgia kuningriik 3. Saksamaal ei taastatud 1806ndal aastal Napoleoni poolt likvideeritud Saksa-Rooma keisririiki. Loodi 39 Saksa riigist koosnenud Saksa Liit, kus domineerisid Preisimaa (kuningriik) ja Austria (keisririik). 4. Itaalia jäi kindlustatuks kuni 1870 aastani. Itaalia ühendamise viis läbi Sardiinia kuningriik. 5. Poola 18.saj. lakkas olemast, kolme Poola jagamise tagajärjel (1772, 1783, 1795): 2/3 liideti Venemaaga, 1/3 jagatud Austria ja Preisimaa vahel. 6. Soome alad läksid Rootsilt Venemaale 1808-09 Vene-Rootsi sõja tagajärjel. ...
TÜRGI 2 1. Osmanite riigi (Osmanite Impeeriumi) alla kuullusid tänapäeva Türgi, Kreeka, Bosnia ja Hertsegoviina, Küpros, Bulgaaria, Rumeenia, Albaania, Montenegro, Kosovo, Makedoonia, Serbia, Süüra, Iraak, Lõuna-Ukraina, Moldova, Lõuna-Horvaatia ja Aafrika Vahemere rannikud, Loode-Iraan. Ilmselt elab veel tänapäevalgi Osmanite riigi kodanike järeltulijaid kõikides riikides, mille aladel impeerium kunagi asus. Impeerium sai endale nime Osman I järgi, kes kuulutas ennast Seldžukkide riigi valitsejaks. 2
aga kõik nim. Riigid olid liidus kas Austria-Ungari või Venemaaga, võis iga vastasseis Balkanil kergesti üle kasvada kogu Eur. Hõlmavaks kokkupõrkeks. Vastuolu 2: Serbia agressiivne poliitika- toimus sõjaväeline riigipööre, mille käigus kuningas koos perega mõrvati ja venemeelse valitsejaga asendati. Nüüdesest tähendas konflkit Serbiaga konflikti Venemaaga. Vastuolu 3: Vene- Serbia ambitsioonidega põrkusid Austria- ungari plaanid. 1908a. Liitis A-U endale ametlikult Bosnia ja Hertsegoviina. See otsus viis A-U teravasse vastasseisu Serbia ja Venemaaga. Saksamaa tungis A-U poolele ja sundis Venemaad taanduma.
I maailmasõda Esimene maailmasõda toimus 1914. 28.juuli 1918. 11. november kell 11:00 Esimese maailmasõja põhjused: 1) Imperialism suurriikide soov domineerida väikerahvaste (ja väikeriikide) üle. Venemaa domineeris Läänemereäärsete väikerahvaste üle. 1908. aastal liitis Austri Ungari kaksikmonarhia oma valdustega Bosnia ja Hertsegoviina. Türgi huvi Balkani piirkonnas. 2) Suurbritannia ja Saksamaa rivaliteet koloniaalvalduste ja laevastiku osas. Suurbritannial oli kõige rohkem kolooniaid ehk asumaid. Saksamaa soovis oma kolooniate arvu suurendada. 3) Puudus rahvusvaheline organisatsioon, mis oleks suutnud konflikte rahumeelselt lahendada ja sõdu ära hoida. 4) Sõda oli romantiseerunud. Viimane sõda oli Euroopas aset leidnud 1870 1871
I maailmasõda Rahvusvahelised suhted enne I maailmasõda · 1882 - liitus Itaalia -> Kolmikliit e Keskriigid · 1904 Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid Entante Cordiate'i (südamilik kokkulepe) o Prantsusmaa saab endale Maroko o Inglismaa saab vabalt Egiptuses tegutseda o Osa Marokost antakse Hispaaniale · 20. Saj alguses kujunes välja nn Balkani püssirohukelder. o 1908 aastal Austria Ungari annekteeris Bosnia-Hertsegoviina o Bosnias ja Serbias tekivad Austria vastased organisatsioonid sh Must Kõri · 1914 aastaks planeeriti Austria ertshertsog Franz Ferdinandi atendaati. · 28. Juuni toimusid Sarajevos sõjaväe manöövrid -> Serbia tudeng Gavrillo Princip tappis Franz Ferdinandi ja tema naise (Sophia). Suurriikide sekkumine ja sõja algus · Ungari venitab sõja alustamisega -> 23.07.1914 esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi -> võeti vastu -> 28
november 1918 Antant : Keskriigid: Venemaa Saksamaa Prantsusmaa Austria-Ungari Suurbritannia Türgi Itaalia (1915) Bulgaaria Sõja põhjus: suurriikide vastuolud: võitlus turgude, tooraineallikate, kapitali ekspordi võimaluste, mõjupiirkondade ja asumaade pärast Soodustavad tegurid: Saksa-Prantsuse vastuolude suurenemine Maroko pärast Venemaa ja Austria-Ungari vastuolude suurenemine seoses sellega, et viimane annekteeris Bosnia ja Hertsegoviina Balkani sõjad Riikide eesmärgid: Saksamaa: kaotada Suurbritannia ülekaal merel, võtta endale Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi asumaad ning vallutada Baltimaad, Poola ja Ukraina Austria-Ungari: tahtis endale Serbiat ja Tsernogooriat Türgi: tahtis endale Taga-Kaukaasiat Suurbritannia: tahtis lüüa Saksamaad ja vallutada Türgilt Mesopotaamia Prantsusmaa: tahtis tagasi saada Elsass-Lotringi ja vallutada Saarimaa Venemaa: tahtis omada Galiitsiat ja kontrollida Musta mere väinasid ning
sai Eesti taasiseseisvuda Lahesõda199091 tungib Iraak Kuveiti, ÜRO mõistis hukka, Liitlasvägede sõjaplaan Kõrbetorm, Iraagi vastu võitlesid koalitsiooniväed Srebrenica massimõrv1995, enam kui 8000 bosniaki mehe ja poisi tapmine ja etniline puhastus Bosnia ja Hertsegoviinas Daytoni rahuleping1995, Leping, millega loodi siiani kehtiv raamistik Bosnia ja Hertsegoviina valitsemise korraldamiseks esimene Tšetšeenia sõda199496 Tšetšeeni ja Venemaa vaheline relvakonflikt, seal elevate kommunistide ja tšetšeenlaste vahel puhkes kodusõda, kus Tšetšeenia kuulutas ennast iseseisvaks teine Tšetšeenia sõda19992009, Venemaa poolt alustatud sõjakäik, millega vallutati tagasi Tšetšeenia fosforiidikampaania1987, keskvõimud tahtis Virumaal hakata kaevandama fosforiiti, mis oleks
aastal toodeti seal 45 miljonit tonni naftat. Keskmine aser saab kuus palka 3000-4000 krooni, kuid kahetoalise korteri üüri eest tuleb kuus välja käia 10 000krooni. Austria Austria on tuntud suusakuurort. Austerlased on väga punktuaalsed. Näiteks kui rong hilineb 5 minutit teavitatakse sellest platvormidel viisaka vabandusega. Belgia Belgias on ruutkilomeetri kohta rohkem losse, kui kuskil mujal maailmas. Belgias elab äärmiselt palju tumedanahalisi sisserännanuid. Bosnia&Hertsegoviina Bosnia pealinnas Sarajevos tapeti 28.juunil 1914 Austria-Ungari troonipärija Franz Ferdinand ja see oli üks suurimaid esimese maailmasõja põhjuseid. Bulgaaria Bulgaaria inimestega suhtlemisel peab teadma seda, et kui nemad noogutavad siis on see eitus ja kui raputavad pead siis tähendab see jaatust. Bulgaaria on üks Euroopa juhtivatest turismiriikidest. Eesti Lõuna-Eestis räägitakse võru keelt, mida vahel peetakse iseseisvaks keeleks ja vahel eesti keele murdeks
annaabi.ee 
