SIV CAEV (caprine arthritis encephalit) FIV (feline immunodeficiency v) G. spumavirus Tsirkulaarse dsRNA genoomiga viirused: Pararetroviirused Ph: Hepadnaviridae G. Orthohepadnavirus HBV (Hepatiit B) WHV (woodchuck hepatis v) GSHV (ground squirrel hepatis v) G. Avihepadnavirus DHBV (duck hepatis virus) HHBV (heron hepatis virus) Ph:Caulimoviridae G. Caulimovirus CaMV (cauliflower mosaic v) G. Cavemovirus G. Soymovirus G. Petuvirus G. Badnavirus G. Tungrovirus
b) suubumiskoha ja üleminekukoha skeletotoopia suubumiskoht - lülisambast vasakul 11. rinnalüli üleminekukoht - lülisambast paremanl. u. 1 nimmelüli c) mao eespinna süntoopia ülemine osa kontaktis maksa ja diafragmaga, alumine osa jääb vabaks tagumise pinna - puudutab vasakut neeru ja neerupealist, põrna, kõhunääret ja ristikäärsoolt d) suhe peritoneumis suhtes magu paikneb intraperitoneaalselt ! 4. Maks a) mis läbivad maksaväratit (ristivagu)? a. hepatica propria, v. portae hepatis ja ductus hepaticus communis b) mis asub maksasagariku keskel? v.centralis c) mis asub portaalsagariku keskel? portaaltriaad - a. ,v. et ductulus interlobularis d) kuidas paikneb maks peritoneumi suhtes? mesoperitoneaalselt e) mis täidab vasaku sagitaalvao eesosa – lig. teres hepatis, tagaosa – lig. venosum d) mis täidab parema sagotaalvao eesosa - vesica biliaris, tagaosa - v. cava inferior a) milline kest paikneb kõhukelme all - tunica fibrosa
- duodeen on retroperitonaalne, väljaarvatud pars superior paremal ees impressio colica (intraperitonaalne) paremal taga impressio suprarenalis et renalis - jejunoileum on intraperitonaalne Sagarad lobi - lobus hepatis dexter et sinister - piiriks on vasakpoolne sagitaalvagu ja ligamentum falciforme hepatis - sagitaalvagude vahealal 2 lisasagarat (vasakul pool) MAKS HEPAR lobus caudatus (väratist tagapool)
atrium commune, sinus venosus 16) mis moodustavad südame skeleti 1. annuli fibrosi 2. trigonum fibrosum dextrum et sinistrum 3. septum membranaceum 17) milline klapp asub parema koja ja vatsakese vahel, tuua osad valva tricuspidalis (cuspis anterior, posterior et septalis) 18) mida ühendab lootel ductus arteriosus truncus pulmonalis’e alaneva aordi algusosaga ! 2. Veenid, lümfisüsteem ! 1) milliste veenide ühinemisel moodustub v. portae hepatis, kust viib verd (üldnimetus) v. mesenterica sup., v. mesenterica inf., v. lienalis; viib verd paarituist kõhuõõne elundeist (mao- sooltorust, kõhunäärmest, põrnast) 2) ülajäseme pindmised veenid, nimetused, kust algavad, kuhu suubuvad 1. v. cephalica suubub v. axillaris’esse 2. v. basilica suubub v. brachialis’esse või v. axillaris’esse v. cephalica ja v. basilica algavad käeselja nahaalusest võrgustikust
Mis? Dosis Doses Gen. Febris Febrium Kelle? Mille? Dosis Dosium 3. käändkonna i-tüvelised kesksoost sõnad Kesksoost i-tüveliste sõnade tunnuseks on nom.sing. lõpud -e, -al, -ar. Kääne Ainsus Mitmus 3. käändkond Nom. Hepar Hepata Kes? Mis? Animal Animalia Gen. Hepatis Hepatium Kelle? Mille? Animalis Animalium 3. käändkonna segatüüpi sõnad Sellesse käänamistüüpi kuuluvad: a) sõnad, mille nom.sing. lõpp on -is või es ja seejuures nom. ja gen.sing. vormis võrdne arv silpe, näit. Naris gen. Naris f sõõre Fames gen. Famis f nälg b) sõnad, mille gen.sing. lõpu ees on kaks või enam konsonanti, näit. Pars gen. Partis f osa Dens gen. Dentis m Cor gen. Cordis n Os gen. Ossis n luu
Listeeriaid tuntakse listerioosi-nimelise haiguse põhjustajana. Tegemist on zoo- nootilise haigusega, millesse nakatuvad nii loomad kui inimesed. Teaduslikus kirjanduses mainiti listeeriatega sarnast organismi esmakordselt 1891. aastal, mil Hayem Prantsusmaal vaatles inimese koes väikseid grampositiivseid kepikujulisi organisme. 1911. a teatas Hulphers (Rootsi), et avastas väikesed grampositiivsed kepikujulised bakterid küüliku maksast, ning andis neile nime Bacillus hepatis. L. monocytogenes'ena tuntud bakteri täielik iseloomustus avaldati aastal 1926 Murray jt poolt. Nimetatud Cambridge'i Ülikooli teadlased uurisid loomadel esinevat infektsiooni, mille tekitaja kutsus esile ilmse monotsütoosi ning põhjustas küülikutel ja guinea-sigadel maksa kahjustusi. Mikroob sai nimeks Bacterium monocytogenes. 1940. a tegi Pirie ettepaneku määratleda organism nimetuse all L. monocytogenes. Praegu kuuluvad perekond Listeria koosseisu järgmised liigid: L
b)Mürkide lõhustamine – veres ringlevad mürkained kas lõhutakse, muudetakse või eritatakse (sappi). c)Ainete ladustamine – kui veres on vajalikke aineid palju, siis maks ladestab need endasse, kui vähe, siis antakse neid verre. (jne., jne.) Maksa välisehitus: Ülemine pind kumer, alumine siledam, sellel H – tähe kujuline vagude süsteem. Vagudes paiknevad: ees paremal vaos - sapipõis; taga paremal – alumine õõnesveen; keskel, ristivaos on maksavärat (porta hepatis); vasakus vaos sidemed. Maksa siseehitus: 2 sagarat: parem – (suurem) ja vasak (ulatub üle keskjoone vasakule), 4-8 segmenti. Väikseimad ühikud on kas maksasagarikud, portaalsagarikud või aatsinused – oleneb sellest, millist funktsiooni uuritakse! Maksasagariku ehitus: Maksasagarikud on 6 (5)- kandilised, tornikese kujulised rakukogumikud, läbimõõt 1-2 mm, kõrgus 2- 3 mm. Maksasagariku keskel on tsentraalveen, nurkades sagarikevahearter, - veen ja – sapijuha. Maksarakud
Maksa katab pealt serooskest (tunica serosa), selle alla jääb fibrooskest (tunica fibrosa). Fibrooskest ümbritseb maksaväratis paiknevaid veresooni, sapijuhasid. Maksa parenhüüm on jagatud maksa sagarikeks (lobuli). Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad. Maksasagarikes leidub kaks teineteisest eraldatud kapillaaristikku - verekapillaaristik ja sapijuhakeste võrgustik. 56. Maksasagarik Lobuli hepatis. Sagarik on maksa morfofunktsionaalne ühik. Kuusnurkse prismaatilise kujuga, mis on piiritletud sagarikevahelise sidekoega. Maksa strooma moodustab sagarikevaheline retikulaarne sidekoeline toestik, milles paiknevad veresooned ja sapijuhad. Maksasagariku moodustuvad radiaalselt paigutunud hepatotsüütidest maksaplaadid ning rakud on omavahel seotud desmosoomidega. Maksaplaatide vahele jäävad radiaalse asetusega maksasinusoidid (kapillaarsed vereruumid), mis
ruumid. Basaalmembraan on katkendlik. Lisaks endoteelirakkudele esinevad sinusoidide seinas maksa tähtrakud e. Kupfferi rakud, mis kujutavad endast paigalisi makrofaage. Sagarikevahelisesse sidekoesse väljuvad hepatotsüütide vahel kulgevad sapikapillaarid, moodustades interlobulaarseid sapijuhakesi (ductus interlobularis biliferus). Koos interlobulaararteri (a. interlobularis) ning interlobulaarveeniga (v. interlobularis) moodustub maksatriaad (trias hepatis). 14. Alveolaarpuu ehitus Alveolaarpuu osades toimub gaasivahetuse vere ja õhu vahel. Alveolaarpuu seintes paiknevad alveoolid ja läbi nende õhukese seina toimub erütrotsüütide rikastumine ja süsihappegaasi difundeerumine verest alveolaarõhku. Alveolaarpuu osad: 1. Respiratoorne bronhiool 2. Alveolaarjuhad 3. Alveolaarkotikesed 4. Kopsualveoolid 15. Seemnejuha ehitus Seemnejuha (ductus deferens) iseloomulik tunnus on tähekujuline valendik, mis on tingitud
Maksakahjustuse korral moodustub lipiidide oksüdatsiooniprotsessi vaheprodukte ketokehi, tekib ketoneemia. Hepatiitide korral esineb maksakoes: 1. Lipiidinfiltratsioon - lipiidide tungimine maksarakku. 2. Degeneratsioon - e. väärastus. Muutub maksarakkude struktuur ja keemiline koostis, millega koos halveneb ka maksa talitlus. 3. Nekroos on osa surnud maksakude. Maksakoel suur regeneratsiooni- ja kohanemisvõime. Maksapuudulikkus (insufficientia hepatis) maksa võimetus normaalseks ainevahetusreaktsioonideks ja teisteks funktsioonideks. Tekib maksaparenhüümi raskete kahjustuste tagajärjel, mis viivad lõpuks maksa kõigi funktsioonide kokkuvarisemiseni ja areneb maksakooma. Põhjused: · Ainevahetusprotsesside koormamine loomade kõrge toodangu, intensiivse nuumamise, tiinuse ja laktatsiooni korral · Mürgistused (ravimid, taimsed mürgid, alkaloidid) · Puudushaigused (hapnikunälgus verevarustuse vähenemisel)
annaabi.ee 
