kohal. Kirjaoskust õpiti nii palju, et tulevane sõdur oskaks käsku lugeda ja sellele vastata lühisõnaliselt e. lakooniliselt. Lisaks sellele õpiti ka laulu ja tantsu, sest laul oli Kreekas olulisel kohal ja lauldi ka üritustel nt. usuüritustel. Poisid õppisid sõjasalme ja sõjalaule. Laulu juurde käis ka tants. See tähendas, et laulmise ajal tehti kaasa rütmilisi liigutusi. Kakluses oli lubatud kõik (nt. hammustamine, juustest kiskumine jmt). Poisid harjutasid kaklust helootide peal. Sõjakoolis oli kord karm. Poisse õpetati taluma külma, märga, valu, nälga, väsimust, janu, magamatust ja piina. Juba väiksena õpetas ema neid nii, et nad ei kardaks ega tunneks hirmu, vastukust ega nutaks. Poisid pidid endale ise pilliroogudest aseme tegema. Nuga pilliroo lõikamiseks ei antud. Pilliroog tuli oma kätega ära murda. Söögiks oli leem, kuid seda oli nii vähe, et kooliõpetajad õhutasid ja õpetasid poisse toitu juurde varastama. Kes vahele
New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 161 11 Pomeroy, S. jt., A brief history of ancient Greece : politics, society, and culture. New York; Oxford: Oxford University Press, 2004, lk 97- 98 3 7aastaselt(agoge)12. Hea näide spartiaadi mentaliteedi vormimisest annab ka krüpteia13, mille käigus ei toimu ainult militaar-füüsiline kujunemine, vaid sugesteeritakse subjekti üleolekut helootide üle. Viimane on huvitav näide sots. "ajupesust", sedalaadi programmeerimine on modernistile võõras, kuid iseloomustab markantselt, millistele alustele tugineb Sparta linnriiklik korraldus. Selge kontrast, mis lõhestas Kreekalikud sugupooled lõplikult lahku, ilmneb meeste ühispidustuste raames, milleks on Syssitionid Spartas ja Symposionid mujal kreekas.14Taoliste ettevõtmiste ülesanne on ilmselge hariva/programmeeriva eesmärgiga luua maskuliinne võrgustik, mis vormib
10 strateegi (väejuht) valiti Alates 7 eluaastast pandi poisid rühmiti kodust rahvakoosolekul. Kõigil eelpool mainitud ametnikel eemale elama, kus nad pidid ise hakkama saama ning oli väike sissetulek. pidevalt end treenima. Peale 10 aastat sõjamehena Valitses otsene demokraatia: endi seast ei valitud loeti 30-selt sind täieõiguslikuks kodanikuks ning riigijuhti, vaid juhiti seda ise. soetada ka helootide poolt haritava maatüki ning Ateena kodanike hulka ei kuulunud naised, orjad abielluda. ja metoigid-võõramaalased, kes vaatamata õiguste Riigid huvid ületasid üksikisiku omad. puudumisele pidid makse maksma ja sõjaväes Hinnati vaprust ja distsipliini, argust tauniti. teenima. Riik püsis stabiilsena tänu karmile korrale. Nende Kodanike arvukus oli orjade ja metoikidega
Nad juhtisid sõjaväge ja täitsid preestrikohuseid. *Muus osas juhtis riiki üle 60-aastaste suursuguste spartiaatide nõukogu geruusia. *Igal aastal valiti kõrgemate riigiametnikena 5 efoori, kes pidid kontrollima kuningate ja teiste võimukandjate tegevust. *Lõplikud otsused langetati kõigi spartiaatide koosolekul. *Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. *Et helootide suurt hulka kindlalt kuuletuma panna pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise ülekohtu eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mis oli riigi range kontrolli all ja mille peamine siht oli arendada sõjamehe omadusi. Alates 7. eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal. 20 aastaselt loeti spartiaate täisväärtuslikeks sõjameesteks ja kolmekümneselt said neist täieõiguslikud kodanikud. *Abielutust loeti häbiväärseks.
rahvakoosoleku suguvõsajärgse ülesehitusega territoriaalsega, seega nõrgenes sugukonna mõju. Ta rajas ka killukohtu ehk ostrakismi. Klassikaline demokraatia: regulaarne Aristokraatlik: kaks eri suguvõsadest pärit rahvakoosolek. Õpik 2006: 107. kuningat; geruusia, 5 efoori Orjanduslik nagu ka Sparta. Spartalased olid tootvast tööst vabad elukutselised sõjamehed. Helootide haritav maa tagas neile võimaluse relvastada end hopliidina. 7-aastaselt saadeti posid kooli, kus õpitu lugema Riiklik kasvatus sünnist: ellu jäeti terved. ja kirjutama, muusikat, luuleteoseid. Rikkamates 7-aastaselt riiklik kasvatus. 20-aastaselt õigus peredes pedagoogid. 18-20 veetsid Ateena osaleda rahvakoosolekul ja teenida armees. noormehed riiklikus teenistuses.
Ateenas olid orjad eraomanduses vallasvaraga võrdsustatud objektid, kes olid enamasti võõrad, mittekreeklased. Heloodid olid reeglina kohalikud maaelanikud ning nad ei olnud eraomandis, vaid olid riigi omanduses. Orjade funktsionaalsusest on ka ateenalaste puhul räägitud. Väidetavalt demokraatia arenes tänu orjusele, kus ateenalased ei pidanud tegelema igapäevaste töödega, vaid said arendada poliitikat ja religiossete toimingutega. Helootide õiguslikolukord segane. Ateenlasi ajas segadusse see, kuid orjad said olla kreeklased ( heloodid olid koralikud mittevõõrad) ning ka see kui Messenia orjad vabanesid massiliselt. Heloodid jäid täielikult kohalikuks elanikkonnaks. Neid ei tohtinud müüa või vahetada vaid võis loovutada vaid koos maaga, eraldi maast ei tohtinud heloote müüa. Vabastada võis heloote, kuid sellele pidi samuti eelnema rahvakoosolek. Ükski spartalane ise ei võinud heloote tappa, kuiig neid võis anda
Liidu linnades käibis Ateena raha ja mõõdusüsteem. Ateenlaste domineerimine suurendas liitlaslinnade aristokraatia vastuseisu Ateena ülemvõimule. Sparta võimu kriis Peloponnesosel 470datel 460datel aastatlel Pärslaste Kreekast väljatõrjumise järel lõi suur osa Peloponnesose liitlastest, Argose õhutusel, Spartast lahku. Spartalased suutsid neid kahes lahingus võita ja hegemoonia taastada. Peagi seejärel (või umbes samal ajal) tabas Spartat ränk maavärin, millele järgnes helootide ülestõus. Spartalased piirasid heloote u 10 aastat Messeenias Ithome mäel ja olid sunnitud siis lubama paljudel neil vabalt emigreeruda (550datel). Sparta ülemvõim Messeenias taastati. Radikaalse demokraatia tõus Ateenas ja esimene Peloponnesose sõda u 460 445 470datel 460datel aastatle oli Ateena juhtiv riigimees aristokraatlikult ja Sparta- sõbralikult meelestatud Kimon. Tema eestvõttel ja juhtimisel saadeti Spartalastele abi
ajal või vahetult pärast seda. Umbes samal ajal olevat hakatud igal aastal valima ka viit kõrgemat riigiametnikku efoori (ephoros järelevaataja). Erinevalt geruusiast võis efooriametisse kandideerida iga spartiaat. Klassikalisel perioodil olid efooridel riigiasjades väge suured volitused. Kõigil Sparta kodanikel ehk spartiaatidel oli õigus osaleda rahvakoosolekul. Spartiaadid olid tootvast tööst vabad elukutselised sõjamehed. Neil kõigil oli helootide poolt haritud jaosmaa klaros (jagu). Osa klarostest paiknes Lakoonikas, osa Messeenias. Klaros tagas piisava sissetuleku, et relvastada end hopliidina, nagu sellekski, et anda oma panus väeosana toimiva seltskonna syssitioni (koossöögigrupi) ühissöömingute varustamiseks. Klarose kaotusega (mida klassikalisel perioodil küllalt sageli ette tuli) kaasnes kodanikuõiguste minetamine. Kõik spartiaadid peale kuningate pidid läbi tegema riikliku kasvatuse
Rikkusega hooplemist peeti taunitavaks. Kuid sellegipoolest tekkisid ka spartiaatide seas suured varanduslikud erinevused. Riigi juhtimises osalesid eelkõige suursuguste perekondade liikmed, vaesemaid spartiaate aga ähvardas oht laostuda ja kodanike seast välja langeda. Spartas oli teiste riikidega võrreldes erakordselt palju mittekodanikke: spartiaadid moodustasid siin tühise vähemuse elanikkonnast, arvukad heloodid aga suhtusid neisse vaenulikult. Et helootide suurt hulka kindlalt kuuletuma sundida, pidid spartiaadid hoolitsema oma sõjalise üleoleku eest. See tingis spartiaatide kasvatussüsteemi, mis oli riigi range kontrolli all ja mille peamine siht oli arendada sõjameheomadusi. Alates seitsmendast eluaastast elasid poisid eakaaslastega koos rühmades kodust eemal, pidid oma elu korraldamisega ise toime tulema ja tegelesid pideva füüsilise treeninguga.
Sõjaliselt hästi valmistatud kodanikkond, elukutselised sõjamehed.neil olid ka need noored poisid oma hoole all.Hiljemalt 6 saj alates oli sparta hopliidi faalanks nii tugev et mille vastu minek pidi tooma vastasele kindla kaotuse , seal oli rõhutatud aukoodeks, olid taktikaliselt väga hästi välja õppinud, oskus ümbergrupeerida lahinguväljal teised ei suutnud seda nii hästi teha, neil oli punased rõivad, kilbi peal L täht (nagu a ilma kriipsuta).Sparta sõjamehed elasid helootide tööst, polnud neil head finantsi tegelt. Sparta naised, oldi käest ära, kreeklaste meelest sparta naistel oli nende meelest üle aru suured õigused, mis neil reaalselt oli seda me ei tea. Mõni asi on teada Lygyrgos oli sätestanud et naisi ei tohi väga varalt mehele panna , spartalannad läksid u 18 aastaselt, (mujal läks varem), sparta ühiskonnas oli vanuse vahe väike esmastel abieludel, kuna kidnlalt nõuti abielu.Teine asi mis pidi
annaabi.ee 
