Termini hellenism võttis kasutusele J. G. Droysen XIX sajandi alguses, mis tähendas orjandusliku antiikühiskonnaperioodi. Hellenismiperiood algas Makedoonia kuninga Aleksander Suure vallutusretkega 338. eKr ja lõppes 30. eKr Augustuse ainuvalitsejaks saamisega või Egiptuse kui viimase hellenistliku riigi alistumisega Roomale. Periklese ajal oli olnud Hellase sisemise õitsengu kõrgaeg, hellenismi ajal jõudis Kreeka K. Marxi sõnade järgi suurima välise õitsenguni. See väljendus eripärastes majanduse, ühiskonna ja kultuuri muutustes, mis peale Mandri-Kreeka hõlmasid ka Itaaliat, Egiptust, Nuubiat ja Indiat ning avaldasid mõju isegi Musta mere rannikualadel ja Hiinas. Hellensim hõlmas kogu vanaaja maailma ning tema järelmõjud ilmnesid veel Bütsantsi ajalgi. Hellensimi uurimisaega on tegelenud väga palju silmapaistvaid ajaloolasi sealhulgas J. G. Droysen, U. Wilcken, M. Rostovtsev, W. Tarn, H. Bengtson ja A. Ranovits. Nad kõik on rakendanud ...
VANA-KREEKA KULTUUR Vana- Kreeka ühiskond kujunes pronksiajal, ajavahemikus 3200-1100 a e Kr. Sel ajal hakkasid inimesed valmistama vase ja tina sulamit - pronksi. Küklaadidel (saared) ja Kreetal elasid erinevad saarerahvad, mägisel Kreeka mandrilalal kujunes Mükeene tsivilisatsioon. Esimesed kreeklased olid põlluharijad, kes asustasid kitsaid orge ja rannikuäärseid tasandikke ning harisid maad kõikjal, kus leidus head pinnast ja värskendavat vett. Sajandeid langetasid nad puid, et teha tuld ja ehitada laevu. Laevad olid nende peamised sõiduvahendid. Meritsi sõideti sõtta, kaubareisile ja uusi maid avastama. Nimetuse kreeklased võtsid kasutusele roomlased. Ise kutsusid kreeklased oma maad Hellaseks ja endid helleniteks. 11.-8. sajandil e.m.a. oli kreeklaste elu veel väga looduslähedane. Suureks uuenduseks oli raua kasutuselevõtt nii põllutööriistade kui ka relvade valmistamisel. Kujunesid esimesed riikli...
on 12000 sõlme, see tõttu olid ka vaibad hinnalised. On öeldud, et pärsia vaibad on ühed detailseimad käsitsi tehtud esemed. Pärsia aiad kunjundati, nii et need peegeldaksid maa pealset paradiisi, arvatakse et sõna "paradiis" on tulnud pärsiakeelsest sõnast paradis, mis tähendast just sellist aeda. Kujutav kunst Pärsias oli eklektiline ja oli mõjutatud lääne ja ida riikide kunstist. Pärslased laenasid rohkesti ideid elamiitide tsivilisatsioonidelt, Mesopotaamiast ja hiljem hellenismist (nagu näha hellenismi periooodil loodud skulptuuridest) lisaks selle tulenevalt Pärsia asukohast, ida ja lääne euraasia vahel, on mõjutusi, Kreeka-Rooma ja Hiina-India kultuuride ja tehnikate segu. Pärslased ei ehitanud templeid, sest tulekummardajatena sooritasid oma usulised toimingud altaritel lahtise taeva all. Tõid Mesoptaamiasse suurejoonelise templite ehitamise kombe.
Bütsantsi kunst Bütsants IdaRooma keisririik ehk Bütsants oli riik, mis tekkis Rooma impeerimi jagunemisel, hõlmates viimase idapoolse osa. Bütsants (IdaRooma), pealinn Konstantinopol (tänapäeva Istanbul). Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Oma 1000aastase ajaloo jooksul elas Bütsants üle mitmeid tõuse ka langusi. Koos riigiga tegi need muutused ka kunst, mille esimene õitseaeg oli 6.sajandil keiser Justinianus 1 ajal. Loodi kuulsaim ehitusmälestiHagia Sophia kirik. Peale suuruse ja ilu köidab tähelepanu kupliga kaetud piklik nelianurkne ruum. Hagia Sophia kirik. Click to edit Master text styles Second level
välja Rooma riigist ja kus säilisid selle traditsioonid. Bütsantsi eristatakse tänapäeval Antiik- Roomast eelkõige seetõttu, et riik oli orienteeritud kreeka kultuurile, riigi ametlikuks usundiks oli ristiusk erinevalt Rooma polüteismist ning riigikeeleks oli ladina keele asemel saanud kreeka keel. Bütsantsi riik kestis kuni 1453.aastani, mil türklased vallutasid Konstantinoopoli. Bütsants on mõjutusi saanud hellenismist ja idamaade kunstist, ise on mõjutanud vene ja kreeka kunsti. Bütsantsis oli ilmalik ja vaimulik võim tihedalt seotud. Bütsantsi tarbekunst oli idamaade mõjutustega (metallehistöö, emailimistehnika), kõrgel järjel oli tekstiilikunst (propaatkangas metallniidist mustritega). Bütsantsi kunst on peaaegu täielikult seotud religioosse väljendusega ning veelgi spetsiifilisemalt väljendades kunst on kiriku teoloogia hoolikalt kontrollitud kunstiline väljendus
koopiad on marmorist, on see arusaadav marmor ei püsinud hästi tasakaalus ning oli habras. (Siinkohal mind huvitabki, et kas originaalteosel pronksskulptuuril oli ka toestus olemas? Kui oli, siis mille jaoks? Iseenesest ju pronks seda ei nõua.) Võrreldes omavahel neid kahte Antiik-Kreeka meisterteoseid, võib välja tuua mitmeid erinevusi kui ka sarnasusi. Esiteks kuuluvad mõlemad Antiik-Kreeka kunsti alla, kuid Myroni teos on klassikalisest ajajärgust ning Lysippose oma hellenismist. Originaalteose materjal oli mõlemal juhul pronks, aga kuna kumbki originaal pole säilinud, teame nende kohta läbi roomlaste koopiate, mis on aga üldiselt marmorist tehtud. Mõlemal on kujutatud meisterlikult inimkeha ning need teosed ja skulptorid olid juba omal ajal tuntud. Kuigi Myroni skulptuur ei ole reljeef, on see siiski teos, mida peab vaatama ühest vaatekohast. Lysippos aga ületas Myroni skulptuuri reljeefsuse, tema figuur ulatub üle mitme
Akvarell 1) vesivärv 2)vesivärvimaal 5. Amorfne kujutu, vormitu 6. Apoteoos isiku või sündmuse avalik ülistus, antiikajal esivanemate, kangelaste või valitsejate jumalustamine/ linnale v. riigile teeneid osutanud inimeste kultuslik austamine juba nende eluajal või alles pärast surma. (algselt kreeklaste tava) idee, sündmuse või inimese avalik ülistus. 7. Arabesk stiliseeritud geomeetriline põimitud (taim) ornament, islami dekoratiivkunsti kaunistusmotiive. Pärit hellenismist, omane Rooma arhitektuurile/ keerukalt põimunud stiliseeritud taimornament. 8. Arhailine muistne, vanaaegne, vananenud, vanamoeline, kunstiajaloo vanimasse perioodi kuuluv. 9. Assamblaaz mitmest materjalist või esemest koostatud 3me mõõtmeline kunstiteos. / kolmemõõtmeline kollaaz 10. Avangardism eksperimenteeriv, tavalisi väljendusvahendeid hülgav ja uutele väljendusvormidele teed rajav suund. 11. Biennaal (itaalia k. ,, Kord kahe aasta järel toimuv") iga 2
See mida nad propageerisid ja mida vahel nimetati ka ataraksiaks (oma tunnete väljendamine ja jagamine), hakkas ajapikku mingil määral juurduma ka kaasaegses lääne kultuuris ja see nii nimetatud kaasaegne hellenistlik ajastu väljendus selles, et kuna meie vanemate tänapäevane ühiskond oli muutunud paljude jaoks kurnavaks ja sarnaselt vanale kreekale otsisid inimesed uusi õnnelikkuse vorme. Humanistlik psühholoogia rõhutas kaasaegse skeptilisuse vormi. Tunduvalt märgatavam vorm hellenismist 60ndatel aastatel oli hipitraditsioon, kes sarnaselt vana-kreeka küünikutega eraldusid traditsioonilisest ühiskonnast, mida nad põlgasid ja sarnaselt humanistlike psühholoogidega olid ka hipid sõjajalal oma kultuuriga. Nad ei usaldanud mõistust ja hindasid tundeid. Aga hipide puhul viidi antiintellektualism ja igasuguste maneeride ja kommete põlgus tunduvalt kaugemasse äärmusse. Hipiliikumine tekkis ühendriikides kusagil 64nda aasta paiku ja muutus üsna kiiresti
see, mis meie hinges on. Kõik, mis on tulnud meie teadvusesse, on tulnud sinna läbi meelte. Aristoteles arvas, et kõikide asjadel on oma eesmärk. Näiteks, et apelsinide eesmärk on olla inimestele toiduks. Aristoteles hakkas asju jagama kategooriatesse. Ta jagas asjad elututeks ja elavateks, elavad elukateks ja taimedeks ning elukad inimesteks ja loomadeks. Koolis kasutab Sofie filosoofiga õpitud teadmisi oma religioonifilosoofi kontrolltöös. Uues kirjas kirjutab Alberto hellenismist- perioodist, kus Kreeka kultuur valitses maailma. Alexander Suur lõi suure riigi, mis ulatus Aasiast Lääne-Euroopani. Selles suures riigis hakkasid kultuurid ühte sulanduma. Inimesed hakkasid kahtlema enda kultuuri õigsuses, algas pessimistlik ja kahtlev aeg. Peamine idee oli mõelda välja, kuidas inimene saaks elada tõeliselt õnnelikult. Olid neli peamist mõttevoolu. Küünikud, kellest tuntuim on Diogenes, olid inimesed, kes arvasid, et õnneks pole vaja materiaalset varandust
otstarbelikuses).Voorused: intellektuaalsed-vaimsed ja moraalsed-kasvatatavad.Naine on viivistamata mees.--Aspasia ja Sappho- tuntud naised kultuuris.HELLENISTLIK FIL JA ROOMA FIL (3. saj eKr 2.saj keskpaik eKr 6.saj pKr) Esindajad: küünikud, Epikuros, stoikud, skeptikud. Hellenism tuli J.G.Droysenilt(330-Kreeka läheb Maked. koosseisu, 300 a ja 30-Kreeka Rooma impeeriumi koosseisus) saksa ajalooline(1836) Töö hellenismist.. HELLENISMI TUNNUSED(jooned): 1.Kreeka ja Idamaade kultuuri mõjutasid üksteist, Suur Aleksander austas idamaade kult. 2.Tekkisid uued kultuurid ja teaduskeskused. Al. I tõus. Aleksandria linn Egiptuses. Roodose koloss. 3.Muutub kreeklaste enesemääramine. Kreeklased identifitseerisid ennas ennem oma linna järgi, nüüd helleniidena e kreeklastena. 4.Levib kosmopolitism enda maailma kodanikuna tunnetamine. HEL. KREEKA 3 PÕHILIST VOORU, FIL STRUKTUUR: 1. Skeptisism-kahtlemise fil
Teine suurem kult-keskus oli Pergamon. Antaliidid püüdsid konkureerida Alexandriaga, aga jäid üldjuhul alla. Kuid 2. saj algul keelasid Ptolemaiosed papüürose väljaveo (peamine kirjutusvahend), seega ikka kujutasid ohtu. Selletõttu hakati Pergamonis kasutama spets töödeldud vasikanahka pärgamenti. Kirjandus. Teater. Teater oli jätkuvalt väga populaarne nii kreekas kui idamaades. Teatrid enesestmõistetavad iga vähegi suure linna juures. Tuntuim teater ka hellenismist (see, mis kõige paremini säilinud). Jätkus ka vanades zanrites loometegevus. Tragöödiaid pole aga meieni jõudnud. Ei saavutanud ka ikkagi nii suur populaarsust nagu vanad klassikalised. Nende korduslavastusi tehti. Kujunes lõplikult välja 3 suure tragöödiakirjaniku kaanon (Sophokles, Europides ja ? klassikud). Komöödias teada 1 autor: Menandros kehatab uus-attika komöödiat. Tema näitemängud meieni papüürosleidude kaudu.
Krisluse ja neitsi Maarja kõrval kujutati ka silmapaistvaid isikuid, kes muutusid pühakuteks. 730 keelas keiser leon II ikoonide kummardamise.teda ja tema poldajaid hakati nimetama ikonoklastideks, ikoonide austajaid aga ikonoduulideks. Ikooni austamine võrdub ebajumala kummardamisega ja läheb vastuollu Piibliga. Suur hulk püha pilte hävitati. Kultuur: Bütsants oli vahelüli idamaade ja Lääne-Eurooap vahel. Suur harmooniline terviklikus varakristlusest, hellenismist ja ida-kultuurist. Õitseaeg oli Justinianuse valitsesajal ja 9 saj pärast pilditüli tippu. Kodusõda ikonolistide ja ikonoduutide vahel. Kujutav kunst: mosaiik, hagia Sophia katedraal, tehti ka freskosid. Rõhutati ehituse sisemust. Kuldne taust maalil. Ikoonmaal- puu plaadile maalitud püha pilt 9 saj levis. Kunstkäsitöö tõi suuremat kuulsust Bütsantsisle. Kallihinnalised matejralid olid kuld, hõbe, email. Euroopas hinnati Bütsantsi riiet- kuldniitidega
Ratsionalistid seletasid müüti kui fantaasia vilja või usumeeste vassingut või ajaloo moonutust. Keskajal oli igasugune huvi klassikalise müüdi vastu rüütatud euhemerismi. 14.saj. avaldas Boccaccio kreeka mütoloogia käsitluse, mis sai paariks sajandiks ületamatuks tähtteoseks. Teoreetilisel on see keskaja viimane mütoloogiatähis vähepakkuv, nõjatudes allegooriale ja astroloogilisele müüditõlgendusele, mis oli olnud moes hilisklassika hellenismist saadik. Mütoloogia varjusurm kestis läbi 17.sajandi. meresõitjate ja konkistadooride avastusretked avardasid pikapeale mütoloogia piirimaid. 18.sajandi teisel poolel tekkis järsk ja tundeline müüdilembus. Mütoloogia, luule ja keele sünteesi abil pürgis Herder mõista inimsoo vaimset arengut, kinnitades seega müüdi usulist tähendust ja eelkõige eneseväärtus. Luules kerkis kreeka müüdi-ideaal Fredrich Schelling omistas müüdile märksõna „tautegooriline“. Schellingi
annaabi.ee 
