Vedeliku või gaasi rõhu suurenemine sügavuse kasvades põhjustab kehadele mõjuva üleslükkejõu olemasolu. Üleslükkejõud ehk Archimedese jõud mõjub igale vedelikus või gaasis paiknevale kehale. Sealjuures võrdub üleslükkejõud selle keha poolt väljatõrjutud vedeliku või gaasi kaaluga: Fa = m g = V g, kus on vedeliku või gaasi tihedus, V keha ruumala ja gvaba langemise kiirendus. Archimedese jõud on raskusjõule vastassuunaline. Helirõhk Helirõhk on rõhk, mis tekib helilaine levimisel gaasis või vedelikus. See on akustiliste võnkumiste poolt tekitatud rõhk p pinnale. Inimkõrvas kuulmisaistinguttekitav minimaalne rõhk on 10-5 Pa. See on 1010 korda väiksem atmosfäärirõhust. Valuaistingut tekitab helirõhk ligikaudu 100 Pa. Tähis: p, mõõtühik paskal (Pa) Õhurõhk Õhurõhk on õhu rõhk mingis kindlas kohas Maa atmosfääris.
· juriidilise isiku tegevuse alustamisest · tööõnnetusest · esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohutegurite ning kantserogeensete ja mutageensete ainetega · tööinspektsioonile tuleb saata eelteade ehitustööde ja asbestitööde alustamise kohta 13. heli rõhu (deformatsiooni) lained keskkonnas 14. müra töötaja tervist kahjustav heli; 15. infraheli heli sagedusega alla 20 Hz; 16. ultraheli heli sagedusega üle 20 kHz; 17. helirõhk heli lisarõhk gaasis või vedelikus, ühik paskal (Pa); 18. helirõhutase (müratase) suhteline helirõhk, määratakse detsibellides (dB) kuuldeläve helirõhu suhtes; 19. ekvivalentne müratase mingi aja jooksul toimiva heli (heli ekspositsiooni) energeetiline ekvivalent, ühik dB(A); 20. müra taandatud ekspositsioonitaseLEX (edaspidi müraga kokkupuute tase)
..85 dB Raadiotehniliste vahenditega on võimatu nii suurt dünaamikat edastada kuna nõrgematele helidele panevad piirid mürad ja tugevamatele saatja väljundvõimsus. RAADIOTEHNILISED SEADMED: Saatjad, vastuvõtjad D = 40...60 dB Dünaamika laiendid ekspanderlaiendid D 10...15 dB IB 0 UB Dünaamika ahendid kompressorvõimendid D 10...15 dB 3) Helirõhk p [Pa] lisarõhk, mis helilaine läbimisel keskkonnast liitub keskkonna rõhule. Kuuldelävi p0 = 2*10-5 Pa Valulävi pmax =20 Pa PdB = 20 log p/p0 Helitugevus ja helirõhk on omavahel ruutsõltuvuses, st 4-ja kordne heli tugevdamine suurendamine põhjustab 2-e kordse helirõhu suurendamise. p= I =p2 4) Heli valjus helitugevuse subjektiivne tajumine inimkõrva poolt ja on võrdeline logaritmiga helirõhust. Helitugevuse tajumine oleneb heli sagedusest ja heli
mida tajutakse inimkõrvaga. Müra- inimest häiriv või tema tervist ja healolu kahjustav heli. Heliintensiivsus- helitugevus on energiahulk, mis kaasneb helilaine levikuga ajaühiku jooksul läbi ühikpinna, mis on risti laine levimissuunaga.(Tähiseks I ja mõõdetakse W) Helirõhu tase ehk müratase- kuna inimese kõrv tajub suurt helirõhkude vahekorda, siis kasutatakse helirõhu hindamiseks suhtelist mõõteskaalat ning ühikut detsibell (dB). Valulävi, suurim helirõhk, mida inimene kuuleb on 200 Pa ja sellele vastab müratase 140 dB.See on inimesele kahjulik ja tekitab pöördumatuid kahjustusi. Kõige paremini kuulevad inimesed vahemikus 1000...5000Hz. Müra mõõtmiseks kasutatakse müramõõturit. Lubatav ekspositsiooniaeg- on ajavahemik, mil inimene võib viibida müras, ilma et kahjustaks kuulmiselundeid. Ekvivalentne müratase- on kindlal mõõteperioodil mõõdetud mürataseme energeetiline
2) õhuniiskus; 3) õhu liikumiskiirus; 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk; 6) õhu hapnikusisaldus; 7) õhu ionisatsiooni 41. Mikrokliima optimaalsed väärtused õhuniiskus (40-60%), kliima, soojus (22-24 oC), õhuliikumine (< 0,1 m/s) 42. Müra põhilised mõisted 1) Heli rõhu lained keskkonnas; 2) Müra töötaja tervist kahjustav heli; 3) Infraheli heli sagedusega alla 20 Hz; 4) Ultraheli heli sagedusega üle 20 kHz 5) Helirõhk heli lisarõhk gaasis või vedelikus, ühik Pa 6) Helirõhutase (müratase) suhteline helirõhk, määratakse detsibellidel, (dB) kuulmist kahjustav alates 80 dB. 43. Müra vähendamise teed 1) Uute töövahendite ja töökohtade planeerimisel ette mõelda 2) Müra tuleb vähendada selle tekkekohas 3) Vahetada masinad välja, kasutada teisi tehnoloogiaid N. rihmülekanne, pneumaatika 4) Kõrvade kaitsmine (kõrvaklapid) 44. Vibratsiooni vältimine
Riski- ja ohutusõpetus Müra hajutab tähelepanu ja hajutab reaktsioonikiirust, vähendades sellega töövõimet ja soodustades tööõnnetuste tekkimist. Pidev viibimine mürarohkes ruumis võib tekitada häireid KNS-is ja kutsuda esile kuulmise nõrgenemist kuni kurdistumiseni. Füüsikaliselt kujutab müra endast elastses keskkonnas esinevat võnkumist (heli), mida iseloomustavad: o helirõhk tähis p, SI mõõteühikuks njuuton ruutmeetri kohta [1 N / m 2 ]. Helirõhuks nimetatakse vedela või gaasilise keskkonna võnkumise mehaaniline mõju mingile pinnale; o helirõhutase (müratase) Lp helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg p / p0 , mõõdetakse detsibellides [1 dB];
Televisiooni-, video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks 1. Heli: a. Mis on heli füüsikalised omadused? Sagedus(20-20000Hz umbes), õhurõhu muutumine õhus ehk helirõhk(muutumisel muutub heli), levimiskiirus(Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s) b. Mis sagedustel helisid inimesed kuulevad? 20-20000 Hz c. Mis on heli puhul madalad, keskmised ja kõrged sagedused? 20-200 Hz madalad, 200-4000 Hz keskmised, 4000-20000 Hz kõrged d. Kuidas nimetatakse inimesele mitte kuuldavaid helisid ja kus/milleks neid helisid kasutatakse? Infraheli on alla 20 Hz, ultraheli on üle 20000 Hz;Infraheli – seismoloogia;Ultraheli – ultraheli uuringutes(meditsiin) 2. Heli levimine: a. Kuidas heli levib? Heli levib lainetena, helina tajub inimene õhurõhu muutumist b. Mis kiirusel heli levib? Mis mõjutab heli levimise kiirust? Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s;Heli levimise kiirust mõjutab keskkon...
Kordamisküsimused 1. Riski-ja ohutusõpetuse tähtsus- eesmärk kindlustada spetsialistide toime-tulekut ohtude ja riskidega, mis ümbritsevad neid igapäevaselt, eriti just töökohal 2. Riski-ja ohutusõpetuse seos teiste teaduslike distsipliinidega- .... kasutab teisi distsipliine oma uuringute ja analüüside tegemiseks 3. Riski termin- Võimalus, et õnnetus juhtub mingi aja jooksul koos tagajärgedega, mis tabavad elu ja tervust, elutähtsaid valdkondi, keskkonda või vara 4. Riskide muutumine ajaloo vältel- 5. Riskihindamine töökohal- Tööandja peab korraldama riskianalüüsi, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonna ohutegurid, mõõdetakse vajaduse korral nende parameetrid ning hinnatakse riske töötaja tervisele ja ohutusele, arvestades tema ealisi ja soolisi iseärasusi. Riskianalüüsi tulemused vormistatakse kirjalikult ja neid säilitatakse 55 aastat. 6. Riskimaatriks- Riskimaatriks on risttabel, kus veergudeks mõju...
Laine kiirust tähistatakse tähega v ja mõõdetakse meetrit sekundis m/s. Seega v = /T ehk v = f Lained kannavad edasi energiat. Ruumis levivad lained kõikides suundades, haarates järjest suuremat piirkonda ruumis, mistõttu laineallikast saadud energia jaotub üha suurema võnkuma hakkavate osakeste arvu vahel. Üheks lainetuse liigiks on helilained. Heli on rõhulaine, mis gaasides ja vedelikes levib pikilainena, tahketes kehades aga kombineeritult. Helirõhk (p) on helilaines esineva rõhu ja antud ruumipunktis heli puudumisel eksisteeriva atmosfäärirõhu vahe. Inimkõrv kuuleb helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 ...... 20 000 Hz.Ûlemine piir (20 000 Hz ) on inimestel väga erinev ja väheneb inimese vananemisega. Inimhääle piirid on 64 Hz (madalam, bassi noot) ja 1300 Hz (ülemine, soprani noot ) Klaveri helistik on vahemikus 27,5...... 4096 Hz. Esimese oktavi ,, la " on pillide häälestuse lähteheli sagedusega 440 Hz
Helilained vedelikus kujutavad tihendusi ja hõrendusi, mida tekitab võnkuv allikas. Tihendused ja hõrendused on seotud kohaliku rõhu muutusega. Kui heli puudumisel antud kohas rõhk on P0, siis helilaine läbimise hetkel tõuseb ja omandab väärtuse P1. Rõhkude vahet P0 - P1 nimetatakse heli- ehk akustiliseks rõhuks. Helilaine levimisel rõhk antud punktis muutub sõltuvalt tema kaugusest heliallikast ja ajast. See seos võib eri suundades olla erinev, kuid üldistades võib öelda, et helirõhk on P f1 ( x , y , z , t ) aja ja koordinaatide funktsioon s.t. . Selge on see, et tihendustes on rõhk suurem kui hõrendustes, seega helirõhk võib omada nii positiivset kui negatiivset väärtust. Helirõhu teke helivälja suvalises punktis on seotud keskkonna osakeste liikumisega. Seega helirõhu kõrval on helivälja näitajaks ka keskkonna osakeste nihe u algseisu suhtes ja nende võnkumise kiirus
liitudes, kord neutraliseerides. 10. Selgitada, mis ühik on detsibell; võimsus ja pinge dB-es: mis on dBm, dBV, dBmV. Detsibelli kasutatakse helirõhu väljendamiseks/heli intensiivsuse mõõtmiseks, kusjuures nullnivooks on võetud inimese kuuldelävi, mille juures heli võimsus on 10-12 W/m2,võimsuse suurendamine kümme korda kasvatab heli võnkeenergiat 10 korda ja see toob kaasa helirõhu kasvu 10 dB, suurendades sada korda, suureneb helirõhk 20 dB jne. Võimsuste suhe dB: Pingete suhe dB: dBm võimsuse 1mW suhtes dBV pinge 1 V suhtes, impedantsi arvestamata dBmV pinge 1mV suhtes, impedantsi arvestamata 11. Selgitada, mis on vahe koondatud- ja hajutatud parameetritega süsteemidel raadiotehnikas. Koondatud parameetritega süsteemis on elektriväli koondunud kondensaatori plaatide vahele ja magnetväli väga väikese raadiusega
Intensiivne nõrgenemine algab 10a töötamise järel pideva müra järel. Esmalt kahjustub helisagedustepiirkond 4000 Hz,kõnekuulmisepiirkond 500-2000Hz ei ole kahjustatud,see tekib hiljem.albul on raskused es ja h häälikuid sisaldavate sõnade kuulmisel.infraheli on sagedusega alla 16Hz,ultraheli on sagedusega üle 20 000Hz.Füsioloogiliselt on heli mehhaaniliste võnkumiste poolt inimese kõrvas esile kutsutud haisting.Mida iseloomustavad üks helikõrgus,valjus,toimimise aeg. Helirõhk on see rõhk mis kaasneb helilainetega õhukeskkonnas on väike kui on (alla 0,01 Mpa.). Helitugevuse füsioloogilisteks piirväärtusteks on kuulde ja valu lävi. Kuulde lävest nõrgemat heli inimene ei kuule. Valulävest tugevamat heli tekitab valu tunde kõrvades. Läve olenevalt helisagedusest,inimese vanusest ja individuaalsetest iseärasustest. Näited mürade valjususe kohta:taskukella käik 1m kaugusel-20db,sosin-0,3m kaugusel-40db,vaikne kõne 1m kaugusel- 50db
korrigeeritakse hajutava e negatiivse e nõgusläätsega. HÜPEROOPIA E KAUGNÄGELIKKUS .Kujutis tekib võrkkesta taha (silmamuna liiga lühike), korrigeeritakse koondava e postiivse e kumerläätsega. Kumerlääts teeb silma dioptriad suuremaks. Maali-Liina, jaanuar 2012 44) Heliärritaja füüsikalised omadused ja põhimõisted: helisagedus, helirõhk, toon, kõla, müra. Kuulmisel tajume energiat, mida kannavad helilained. Heli on elastse aine nt õhu molekulide lainena edasikanduv võnkumine ehk siis keskkonna võnkumine, kus laineharjad on keskkonna kokkusurutud piirkonnad. 4 2
Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine), mida on võimalik kuulda. Laiemas tähenduses mõistetakse heli all igasugust elastses keskkonnas levivat lainet. Füüsikaliselt iseloomustab heli võnkesagedus ja lainepikkus, võnkeamplituud ja helirõhk ning kiirus. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid helisid võnkesagedusega 16 kuni 20 000 Hz (väikelapsed isegi kuni 40 000 Hz[1]). Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli. Kuuldelävi (vaikseim heli, mida tajutakse) sõltub sagedusest, aga on umbes 0 dB lähedal; valulävi (millest tugevam heli põhjustab kuuldeelundites valu) on umbes 130 dB lähedal.
Lainearv 68. Faas ja faasivahe mis need on, miks olulised (vt ka harmoonilise liikumise võrrandit eespool kus valemis olid ühel pool cos ja teises sin, ning vt üle samasihiliste võnkumiste liitumine) 69. Lainefront: keralaine, tasalaine 50 51 70. Difraktsioon 71. Detsibellskaala ja inimese kuuldepiirkond 52 72. Helirõhk 73. SEISULAINE- seisulaine korral võngub iga keskkonna punkt temale omase amplituudiga ja võnkumise levimist keskkonnas ei toimu. Tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähnev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil.Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne nim. seisulaine paisudeks, Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nim. seisulaine sõlmedeks. Seisulaine võrrand
http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_konsruktsioonid/ http://www.tud.ttu.ee/material/epi/Hoonete_kontsruktsioonid/ Hoonete konstruktsioonid Iseseisev töö: Ühekorruselise suvemaja eskiisprojekt. Lähtuda väikeehitistele esitatavatest nõuetest: Ehitusalune pind: 60m2 Kõrgus maapinnast katuse kõrgeima punktini kuni viis meetrit Ruumiprogramm: Elutuba koos avatud köögiga 1 magamistuba Pesuruum (duss, WC, kraanikauss, saun) (tuulekoda, varikatus) Joonised Plaan 1:100 või 1:50 Üldmõõtmed, avade sidumine, piirete ja ruumida mõõtmed Mööbel, tubades, köögis, santehnika, kütteseadmed Akende uste asukoht, uste avanemissuunad Ruumide nimetus koos pindalaga. Vaadete suunad ja lõike asukoht. Lõige: Põhilised kõrgusarvud, maapind, sokkel, ukse-akna kõrgused, räästas, parapet, korsten lagi Põranda, välisseina, lae-katuse konstruktsioonides kasutatud materjalid Vaade 2tk Põhilised kõrgu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
