Teaduskooli kodune töö Ettekanne RÕHK Õpilane:Tauno Toome Kool: Illuka Kool Klass: 9 2012 Sisukord Rõhk. Rõhk vees. Pascali seadus. Vedeliku samba rõhk. Vedeliku rõhu sõltuvus vedelikusamba kõrgusest. Archimedese jõud. Helirõhk. Õhurõhk. Rõhk Rõhk on füüsikaline suurus, mis võrdub pinnale risti mõjuva jõu ja pindala suhtega. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Pindala on funktsioon, mis seab igale kujundile mingist tasapinnaliste kujundite hulgast (näiteks hulknurkadele) vastavusse arvu kus · p = rõhk · F = jõud
· juriidilise isiku tegevuse alustamisest · tööõnnetusest · esmakordsest töö alustamisest bioloogiliste ohutegurite ning kantserogeensete ja mutageensete ainetega · tööinspektsioonile tuleb saata eelteade ehitustööde ja asbestitööde alustamise kohta 13. heli rõhu (deformatsiooni) lained keskkonnas 14. müra töötaja tervist kahjustav heli; 15. infraheli heli sagedusega alla 20 Hz; 16. ultraheli heli sagedusega üle 20 kHz; 17. helirõhk heli lisarõhk gaasis või vedelikus, ühik paskal (Pa); 18. helirõhutase (müratase) suhteline helirõhk, määratakse detsibellides (dB) kuuldeläve helirõhu suhtes; 19. ekvivalentne müratase mingi aja jooksul toimiva heli (heli ekspositsiooni) energeetiline ekvivalent, ühik dB(A); 20. müra taandatud ekspositsioonitaseLEX (edaspidi müraga kokkupuute tase)
..85 dB Raadiotehniliste vahenditega on võimatu nii suurt dünaamikat edastada kuna nõrgematele helidele panevad piirid mürad ja tugevamatele saatja väljundvõimsus. RAADIOTEHNILISED SEADMED: Saatjad, vastuvõtjad D = 40...60 dB Dünaamika laiendid ekspanderlaiendid D 10...15 dB IB 0 UB Dünaamika ahendid kompressorvõimendid D 10...15 dB 3) Helirõhk p [Pa] lisarõhk, mis helilaine läbimisel keskkonnast liitub keskkonna rõhule. Kuuldelävi p0 = 2*10-5 Pa Valulävi pmax =20 Pa PdB = 20 log p/p0 Helitugevus ja helirõhk on omavahel ruutsõltuvuses, st 4-ja kordne heli tugevdamine suurendamine põhjustab 2-e kordse helirõhu suurendamise. p= I =p2 4) Heli valjus helitugevuse subjektiivne tajumine inimkõrva poolt ja on võrdeline logaritmiga helirõhust. Helitugevuse tajumine oleneb heli sagedusest ja heli
mida tajutakse inimkõrvaga. Müra- inimest häiriv või tema tervist ja healolu kahjustav heli. Heliintensiivsus- helitugevus on energiahulk, mis kaasneb helilaine levikuga ajaühiku jooksul läbi ühikpinna, mis on risti laine levimissuunaga.(Tähiseks I ja mõõdetakse W) Helirõhu tase ehk müratase- kuna inimese kõrv tajub suurt helirõhkude vahekorda, siis kasutatakse helirõhu hindamiseks suhtelist mõõteskaalat ning ühikut detsibell (dB). Valulävi, suurim helirõhk, mida inimene kuuleb on 200 Pa ja sellele vastab müratase 140 dB.See on inimesele kahjulik ja tekitab pöördumatuid kahjustusi. Kõige paremini kuulevad inimesed vahemikus 1000...5000Hz. Müra mõõtmiseks kasutatakse müramõõturit. Lubatav ekspositsiooniaeg- on ajavahemik, mil inimene võib viibida müras, ilma et kahjustaks kuulmiselundeid. Ekvivalentne müratase- on kindlal mõõteperioodil mõõdetud mürataseme energeetiline
2) õhuniiskus; 3) õhu liikumiskiirus; 4) soojusvahetus inimese ja keskkonna vahel. Vähem olulised on: 5) õhurõhk; 6) õhu hapnikusisaldus; 7) õhu ionisatsiooni 41. Mikrokliima optimaalsed väärtused õhuniiskus (40-60%), kliima, soojus (22-24 oC), õhuliikumine (< 0,1 m/s) 42. Müra põhilised mõisted 1) Heli rõhu lained keskkonnas; 2) Müra töötaja tervist kahjustav heli; 3) Infraheli heli sagedusega alla 20 Hz; 4) Ultraheli heli sagedusega üle 20 kHz 5) Helirõhk heli lisarõhk gaasis või vedelikus, ühik Pa 6) Helirõhutase (müratase) suhteline helirõhk, määratakse detsibellidel, (dB) kuulmist kahjustav alates 80 dB. 43. Müra vähendamise teed 1) Uute töövahendite ja töökohtade planeerimisel ette mõelda 2) Müra tuleb vähendada selle tekkekohas 3) Vahetada masinad välja, kasutada teisi tehnoloogiaid N. rihmülekanne, pneumaatika 4) Kõrvade kaitsmine (kõrvaklapid) 44. Vibratsiooni vältimine
Riski- ja ohutusõpetus Müra hajutab tähelepanu ja hajutab reaktsioonikiirust, vähendades sellega töövõimet ja soodustades tööõnnetuste tekkimist. Pidev viibimine mürarohkes ruumis võib tekitada häireid KNS-is ja kutsuda esile kuulmise nõrgenemist kuni kurdistumiseni. Füüsikaliselt kujutab müra endast elastses keskkonnas esinevat võnkumist (heli), mida iseloomustavad: o helirõhk tähis p, SI mõõteühikuks njuuton ruutmeetri kohta [1 N / m 2 ]. Helirõhuks nimetatakse vedela või gaasilise keskkonna võnkumise mehaaniline mõju mingile pinnale; o helirõhutase (müratase) Lp helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm 20 lg p / p0 , mõõdetakse detsibellides [1 dB];
Televisiooni-, video- ja helitehnika I kordamisküsimused eksamiks 1. Heli: a. Mis on heli füüsikalised omadused? Sagedus(20-20000Hz umbes), õhurõhu muutumine õhus ehk helirõhk(muutumisel muutub heli), levimiskiirus(Õhus – 343m/s;Vees – 1482 m/s;Terases – 5960 m/s) b. Mis sagedustel helisid inimesed kuulevad? 20-20000 Hz c. Mis on heli puhul madalad, keskmised ja kõrged sagedused? 20-200 Hz madalad, 200-4000 Hz keskmised, 4000-20000 Hz kõrged d. Kuidas nimetatakse inimesele mitte kuuldavaid helisid ja kus/milleks neid helisid kasutatakse? Infraheli on alla 20 Hz, ultraheli on üle 20000 Hz;Infraheli – seismoloogia;Ultraheli – ultraheli
tegemisel töövaldkonnas. 41. Mis on mikrokliima Mikrokliima on tööruumi füüsikalised ohutegurid: temperatuur, õhuniiskus, õhurõhk, õhu liikumine, soojavahetus inimese ja keskkonna vahel. 42. Mikrokliima optimaalsed väärtused Temperatuur: 22+- 2 ; Suhteline niiskus: 30-70% Õhu liikumine: 0,1-0,4 m/s, istuval tööl 0,1-0,15 m/s külmal aastaajal ning 0,25 m/s soojal aastaajal 43. Müra põhilised mõisted helisagedus-helilainete sagedus helirõhk-akustiliste võnkumiste poolt tekitatud rõhk pinnale helitugevus-energiahulk, mis ajaühiku jooksul kandub läbi helilaine levimissihiga risti asetseva ühikpinna helitugevuse nivoo-helitugevuse suurus kuuldeläve suhtes 44. Müra vähendamise teed 1.mürataseme vähendamine vahetult müraallika juures 2.mürataseme vähendamine müraallika ja kaitstava töökoha vahel 3.neelduvate materjalide kasutmine tööruumi kattepindadel 4.isikukaitsevahendite kasutamine 45
Laine kiirust tähistatakse tähega v ja mõõdetakse meetrit sekundis m/s. Seega v = /T ehk v = f Lained kannavad edasi energiat. Ruumis levivad lained kõikides suundades, haarates järjest suuremat piirkonda ruumis, mistõttu laineallikast saadud energia jaotub üha suurema võnkuma hakkavate osakeste arvu vahel. Üheks lainetuse liigiks on helilained. Heli on rõhulaine, mis gaasides ja vedelikes levib pikilainena, tahketes kehades aga kombineeritult. Helirõhk (p) on helilaines esineva rõhu ja antud ruumipunktis heli puudumisel eksisteeriva atmosfäärirõhu vahe. Inimkõrv kuuleb helina võnkumisi, mille sagedus on vahemikus 16 ...... 20 000 Hz.Ûlemine piir (20 000 Hz ) on inimestel väga erinev ja väheneb inimese vananemisega. Inimhääle piirid on 64 Hz (madalam, bassi noot) ja 1300 Hz (ülemine, soprani noot ) Klaveri helistik on vahemikus 27,5...... 4096 Hz. Esimese oktavi ,, la " on pillide häälestuse lähteheli sagedusega 440 Hz
Helilained vedelikus kujutavad tihendusi ja hõrendusi, mida tekitab võnkuv allikas. Tihendused ja hõrendused on seotud kohaliku rõhu muutusega. Kui heli puudumisel antud kohas rõhk on P0, siis helilaine läbimise hetkel tõuseb ja omandab väärtuse P1. Rõhkude vahet P0 - P1 nimetatakse heli- ehk akustiliseks rõhuks. Helilaine levimisel rõhk antud punktis muutub sõltuvalt tema kaugusest heliallikast ja ajast. See seos võib eri suundades olla erinev, kuid üldistades võib öelda, et helirõhk on P f1 ( x , y , z , t ) aja ja koordinaatide funktsioon s.t. . Selge on see, et tihendustes on rõhk suurem kui hõrendustes, seega helirõhk võib omada nii positiivset kui negatiivset väärtust. Helirõhu teke helivälja suvalises punktis on seotud keskkonna osakeste liikumisega. Seega helirõhu kõrval on helivälja näitajaks ka keskkonna osakeste nihe u algseisu suhtes ja nende võnkumise kiirus
liitudes, kord neutraliseerides. 10. Selgitada, mis ühik on detsibell; võimsus ja pinge dB-es: mis on dBm, dBV, dBmV. Detsibelli kasutatakse helirõhu väljendamiseks/heli intensiivsuse mõõtmiseks, kusjuures nullnivooks on võetud inimese kuuldelävi, mille juures heli võimsus on 10-12 W/m2,võimsuse suurendamine kümme korda kasvatab heli võnkeenergiat 10 korda ja see toob kaasa helirõhu kasvu 10 dB, suurendades sada korda, suureneb helirõhk 20 dB jne. Võimsuste suhe dB: Pingete suhe dB: dBm võimsuse 1mW suhtes dBV pinge 1 V suhtes, impedantsi arvestamata dBmV pinge 1mV suhtes, impedantsi arvestamata 11. Selgitada, mis on vahe koondatud- ja hajutatud parameetritega süsteemidel raadiotehnikas. Koondatud parameetritega süsteemis on elektriväli koondunud kondensaatori plaatide vahele ja magnetväli väga väikese raadiusega
Intensiivne nõrgenemine algab 10a töötamise järel pideva müra järel. Esmalt kahjustub helisagedustepiirkond 4000 Hz,kõnekuulmisepiirkond 500-2000Hz ei ole kahjustatud,see tekib hiljem.albul on raskused es ja h häälikuid sisaldavate sõnade kuulmisel.infraheli on sagedusega alla 16Hz,ultraheli on sagedusega üle 20 000Hz.Füsioloogiliselt on heli mehhaaniliste võnkumiste poolt inimese kõrvas esile kutsutud haisting.Mida iseloomustavad üks helikõrgus,valjus,toimimise aeg. Helirõhk on see rõhk mis kaasneb helilainetega õhukeskkonnas on väike kui on (alla 0,01 Mpa.). Helitugevuse füsioloogilisteks piirväärtusteks on kuulde ja valu lävi. Kuulde lävest nõrgemat heli inimene ei kuule. Valulävest tugevamat heli tekitab valu tunde kõrvades. Läve olenevalt helisagedusest,inimese vanusest ja individuaalsetest iseärasustest. Näited mürade valjususe kohta:taskukella käik 1m kaugusel-20db,sosin-0,3m kaugusel-40db,vaikne kõne 1m kaugusel- 50db
korrigeeritakse hajutava e negatiivse e nõgusläätsega. HÜPEROOPIA E KAUGNÄGELIKKUS .Kujutis tekib võrkkesta taha (silmamuna liiga lühike), korrigeeritakse koondava e postiivse e kumerläätsega. Kumerlääts teeb silma dioptriad suuremaks. Maali-Liina, jaanuar 2012 44) Heliärritaja füüsikalised omadused ja põhimõisted: helisagedus, helirõhk, toon, kõla, müra. Kuulmisel tajume energiat, mida kannavad helilained. Heli on elastse aine nt õhu molekulide lainena edasikanduv võnkumine ehk siis keskkonna võnkumine, kus laineharjad on keskkonna kokkusurutud piirkonnad. 4 2
Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Heli on elastses keskkonnas leviv elastsuslaine (gaasis või vedelikus - pikilaine, tahkes - ka ristlaine), mida on võimalik kuulda. Laiemas tähenduses mõistetakse heli all igasugust elastses keskkonnas levivat lainet. Füüsikaliselt iseloomustab heli võnkesagedus ja lainepikkus, võnkeamplituud ja helirõhk ning kiirus. Füsioloogiliselt suudab normaalse kuulmisega inimene tajuda õhus levivaid helisid võnkesagedusega 16 kuni 20 000 Hz (väikelapsed isegi kuni 40 000 Hz[1]). Tajupiiridest kõrgemad ja madalamad sagedused on vastavalt ultraheli ja infraheli. Kuuldelävi (vaikseim heli, mida tajutakse) sõltub sagedusest, aga on umbes 0 dB lähedal; valulävi (millest tugevam heli põhjustab kuuldeelundites valu) on umbes 130 dB lähedal.
Lainearv 68. Faas ja faasivahe mis need on, miks olulised (vt ka harmoonilise liikumise võrrandit eespool kus valemis olid ühel pool cos ja teises sin, ning vt üle samasihiliste võnkumiste liitumine) 69. Lainefront: keralaine, tasalaine 50 51 70. Difraktsioon 71. Detsibellskaala ja inimese kuuldepiirkond 52 72. Helirõhk 73. SEISULAINE- seisulaine korral võngub iga keskkonna punkt temale omase amplituudiga ja võnkumise levimist keskkonnas ei toimu. Tekib juhul, kui laineid juhtiva keha otsale lähnev laine ning otsalt tagasi peegeldunud laine tugevdavad teineteist interferentsil.Seisulaine iga punkt võngub kindla amplituudiga. Punkte, kus amplituud on maksimaalne nim. seisulaine paisudeks, Punkte, mis ei võngu (amplituud = 0) nim. seisulaine sõlmedeks. Seisulaine võrrand
Soovimatu järelkaja eest Heli keskkonnas levivad mehaanilised võnkumised Müra inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli. Õhumüra õhu vahendusel heliallikast keskkonda leviv müra Strukturaalne müra- piirdekonstruktsioonis või muus tarindis leviv mehaaniline võnkumine, meis tekitab õhumüra. Löögimüra teistesse ruumidesse leviv struktuurne müra, mis tekitab vahelagedel ja treppidel käimisel või muu selletaolise tegevuse tagajärjel Helirõhk heli lisarõhk gaasis või vedelikus mõõdetakse paskalites. Müra taotlustase, müra piirtase ja kriitiline müratase. Õhumüra isolatsiooni indeks R´w arv, mille abil hinnatakse õhumüra isolatsiooni ehitise ruumide vahel, mõõdetakse detsibellides. Õhumüra isolatsiooni hindamisel kasutatakse tähiseid Rw ja R´w. Rw laboris, R´w - tegelik Taandatud löögimürataseme indeks L´n,w Järelkõla kestus T on aeg, mille vältel helienergia tase langeb
annaabi.ee 
