Muusika VanaKreekas. Antiikmuusika hiilgeaeg oli 5.4.ndal sajandil e.Kr VanaKreekas Kreeklaste arvates oli muusika jumalatega seotud (nt. Valguse ja tõejumal Apollon). Apollon oli muusade kaitsja ja tema pilliks oli lüüra. Kreeklased õppisid kõik muusikat ja mängisid pille. Oli välja kujunenud muusika teadus (noodinimed ja heliread). Muusika tähendas Kreeka keeles muusika kunst ja muusika siis tähendas lauldes ette kantud luulet. · Forminks * Kitara * Lüüra * Barbiton * Harf * Aulas * Poonivile ehk süürinks Igal aastal korraldati VanaKreekas suuri pidustusi jumalate auks. Eriti suur pidu oli igal kevadel, veinija viljakuse jumal Dionysose auks. Peokäigus korraldati rongkäike, kontserte ja etendusi jne.
oli tehtud kilpkonnakilbist. KITARA- Suuremõõduline näpitav keelpill, mida mängisid peamiselt mehed. 7. Tegemist oli veinijumal Dionysose pidustustega. 8. Ainult muusikat peeti tõeliseks kunstiks, kus ühinesid kõrgeimad esteetilised ja eetilised väärtused. 9. Vana-Kreeka kõige iseloomulikumaks kunstiliigiks on skulptuur. 10.Kreekas võeti varasema pentatoonika asemel kasutusele 7-helilised heliread, mis nimetati Vana-Kreeka maakondade järgi dooria, früügia ja lüüdia.
stohhastiliseks printsiibiks (kr.k. vastupandamatult eesmärgi poole püüdlev). Komponeerimisel kasutab millimeetripaberit! Samas, Xenakise enda sõnul püüdleb tema muusika meta-kunsti poole, st tahab ületada komp.tehnilise ja ka muusikalise tasandi, soovides muutuda pigem poeesiaks. Märksõnad: sageli hiigelsuured orkestrikoosseisud, palju teoseid orkestrile, koorile ja ansamblile, sh palju löökpillidele ja klavessiinile; ülikeerukad rütmistruktuurid, mitte-oktavilised heliread (vanakreeka ja mitte-euroopa muusika eeskujul), erilised mänguvõtted, mikrointervallika, kõla ruumilisus; teosed on pisimate detailideni välja arvutatud, kuid kõik allub ühele tervikideele; huvi antiik-kreeka loodusfilosoofia, kirjanduse ja muusika vastu sellest tuleneb tema muusika ürgne impulss ja rütmi tähtsustamine. Pidas loova inimese ideaaliks renessanss-inimest, kes täiustub, tegeldes harmooniliselt mitme erineva kunstivaldkonnaga.
• Kaskadöör-asendab näitlejaid ohtlikes olukordades.Riskivad oma eluga. • Filminäitlejad-peavad nad suutma steene mis tahes järjestuses mängima. • Peooperaatorid ja assistendid-aitavad kaamerad laadida ja teravustavad ning töötavad duublinäitlejaga. • Abitöölised-lükkavad kaamerat rööbastel, et see liguks stseenis sujuvalt. • Valgustaja-tekitavad tugevate valgustitega võimalikult loomuliku valguse. • HelireZisöörid- vastutab filmi heli eest.Viivad heliread tasakaalu ja ühendavad põhilindiks. • Helitehnikud(oskutöölise)-jälgivad filmi ja ajastavad ning tasakaalustavad heliu.Paigutavad mikrofoone. Äitah teile tähelepanu eest!!!
Nii tekibki võnkumine, mis ahelreaktsioonina levib keskkonnas - õhus või vees. Kui õhuosakeste võnkumine meie kõrvani jõuab, kandub võnkumine meie trumminahale, sealt läbi luukeste süsteemi sisekõrva. Seal võtavad meelerakud võnkumise vastu ja tõlgivad meie ajule arusaadavasse elektriliste impulsside keelde. Sellest keelest saame ka meie aru - see annab meile teada, kas heli oli vali, tasane, kõrge või madal, kas heliread moodustasid kõne, muusika või linnulaulu. Helikõrgust mõõdetakse hertsides, mis sisuliselt näitab, mitu korda sekundis helilaine võngub. 20 000 hertsi (Hz) ehk 20 kilohertsi (kHz) näitab, et helilaine võngub 20 000 korda sekundis. KUIDAS LOOMAD HELI TEKITAVAD? Nagu öeldud, on heli tekitamiseks vaja võnkuvat objekti. Seda võnkumist võib eluslooduses tekitada viiel erineval moel: 1. Lihasjõul pannakse võnkuma mingi kile või kotike
1) Helikõrgus ja sagedus a.) kuuldav sagedusdiapasoon Helikõrgus on tajutav heli omadus, mis seostub tihedalt sageduse kui füüsikalise kategooriaga. Põhiliselt määrab helikõrguse ära sagedus: mida kõrgem sagedus, seda kõrgem heli. Nagu öeldud, võib terava kuulmisega inimene kõrvaga tajuda helisid sagedusvahemikus 20 kuni 20 000 Hz. See vahemik on sõltuv inimese vanusest ning muutub aastatega kitsamaks. Muusikalised heliread kasutavad vaid üht osa kuuldavast sagedusvahemikust, mis ligikaudu piirneb 30 ja 4000 hertsiga. b.) Helikõrgus ja helitugevus Eriti puhastoonide puhul ei sõltu helikõrgus ainuüksi sagedusest. Oluline on ka helitugevus. Helitugevuse mõju –kõrgusele on eri sageduste puhul erinev. Valjemate helide puhul madalate helide kõrgus kahaneb ning kõrgemate helide kõrgus kasvab. Lähemal vaatlusel osutub see järeldus petlikuks. Madala
Keerulisemad laulud on kaunistatud stiilis responsooriumid, mis on algselt olnud koorirefrääniga ekstaatilised soololaulud.(solisti ja koori vaheldumine) Kõik eelnimetatud laulutüübid liigituvad kolme laulmisstiili alla: silbiline stiil, rühmaline stiil ja kaunistatud stiil. Keskaegse muusika helilaadid kujunesid mitme sajandi jooksul 8-laadisüsteemiks, kus laadide nimed langevad küll ühte vanakreeka omadega, kuid nende vastavad heliread on täiesti erinevad.4 põhilaadi ja igal laadil on kaks tugiheli: finalis ja tenor. Pole loomulikku mazoori ja minoori, ei tunne ka helide kõrgendusi ja madaldusi. Vajadus noodikirja järele tekkis alles 8 sajandil. Noodimärkidena kasutati neumasid, mis ei tähista mitte üksikut heli, vaid 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. Troop-traditsiooniliste tekstide vaba laiendamine. Liturgiline draama -teatraalne stseen
1931.a. alates töötas Messiaen organistina Pariisi Püha Kolmainu kirikus. 1942.a.alates oli Messiaen Pariisi konservatooriumi professor. Tema kuulsamad õpilased on P.Boulez, K.- H.Stockhausen, I.Xenakis jt. Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid. Heliread ja rütmivõtted on talle omase tehnika abil ühendatud keeruliseks konstrukt- siooniks. Seda on ta selgitanud raamatus "Minu helikeele tehnika" 1944. Messiaeni helikeel on täielikult väljenduslikkuse teenistuses: ta muusika tugineb sageli religioossetele kujutluspiltidele ja sümbolitele. Üle 40 aasta jäädvustas ja uuris ta linnulaulu ning kasutas seda oma teostes. Erinevalt "konkreetsest muusikast" kasutas ta seda materjali mitte otse tsiteerides, vaid nn. moduste e
kolmandad. Kuna kõrgematesse kastidesse kuuluvatel inimestel oli keelatud kokkupuutumine loomanahaga, siis ei tohtinud nad ka trumme mängida ning seetõttu peeti kõige alamateks trummimängijaid. 10. Iseloomusta India helisüsteemi. Muusika on ühehäälne, seda improviseeritakse noodikirja kasutamata. Oktaav on jaotatud 22-ks veerandtooniks ehk shruktiks (meil jaguneb oktaav 12 pooltooniks), mis on hindudele algmaterjaliks ning millest hiljem on kujundatud 7-astmelised heliread ehk põhilaadid. 11. Missugune oli Egiptuse riigis muusika (kunsti) seos religiooniga? Vanaaja Egiptuses ei olnud rangelt piiritletud riigiusundit ega müütide süsteemi. Tunnustati mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid loomi, nagu iibist, pistrikku, kassi, šaakalit ja krokodilli. Kogu maal kummardati Apist - valge lauguga musta härga. Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati
Kuna kõrgematesse kastidesse kuuluvatel inimestel oli keelatud kokkupuutumine loomanahaga, siis ei tohtinud nad ka trumme mängida ning seetõttu peeti kõige alamateks trummimängijaid. 10. Iseloomusta India helisüsteemi. Muusika on ühehäälne, seda improviseeritakse noodikirja kasutamata. Oktaav on jaotatud 22-ks veerandtooniks ehk shruktiks (meil jaguneb oktaav 12 pooltooniks), mis on hindudele algmaterjaliks ning millest hiljem on kujundatud 7-astmelised heliread ehk põhilaadid. 11. Missugune oli Egiptuse riigis muusika (kunsti) seos religiooniga? Vanaaja Egiptuses ei olnud rangelt piiritletud riigiusundit ega müütide süsteemi. Tunnustati mitmesuguseid eri aegadest ja eri maakondadest pärinevaid uskumusi ja müüte. Pühaks peeti paljusid loomi, nagu iibist, pistrikku, kassi, saakalit ja krokodilli. Kogu maal kummardati Apist - valge lauguga musta härga. Jumalaid kujutati inimestena, aga enamasti püha looma peaga. Igas maakonnas austati oma
1931.a. alates töötas Messiaen organistina Pariisi Püha Kolmainu kirikus. 1942.a.alates oli Messiaen Pariisi konservatooriumi professor. Tema kuulsamad õpilased on P.Boulez, K.- H.Stockhausen, I.Xenakis jt. Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid. Heliread ja rütmivõtted on talle omase tehnika abil ühendatud keeruliseks konstrukt- siooniks. Seda on ta selgitanud raamatus "Minu helikeele tehnika" 1944. Messiaeni helikeel on täielikult väljenduslikkuse teenistuses: ta muusika tugineb sageli religioossetele kujutluspiltidele ja sümbolitele. Üle 40 aasta jäädvustas ja uuris ta linnulaulu ning kasutas seda oma teostes. Erinevalt "konkreetsest muusikast" kasutas ta seda materjali mitte otse tsiteerides, vaid nn. moduste e
skulptuur jne). Hellenism ja Rooma võimu ajajärk instrumentaalmuusika iseseisvumine, noodikiri 6. sajandist eKr on hakanud moodi minema soolopillimäng (varem oli pillimäng alati koos lauluga). Moodi lähevad ka pillimeeste võistumängimised Apolloni auks korraldatavad nn Püütia mängud. Vana-Roomas on muusika osa pidustustest, gladiaatorite võistlustel. jne. Noodinäited vt. õpik Muusikateooria 7-astmelised heliread, vt. õpik Pythagoras (6./5. saj. vahetus eKr) muusika matemaatilise olemuse avastaja oktav e ½ konsoneerivad ja dissoneerivad intervallid. Arv kui asjade tõelise olemuse kehastaja. Kogu maailm on arvulistes suhetes. Heli võnkumine. Planeetide, tähtede liikumine oma orbiitidel samuti võnkumine idee ,,sfääride harmooniast". Muusikateooria ja -praktika teineteist kuigivõrd ei mõjuta. Muusikaesteetika
muusikalistele põhimõistetele seletused: Aaria- saatega vokaalmuusika zanr. A cappella- esitamise viis, mille puhul instrumentaalsaade puudub Diatooniline helirida- helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mazoor ja loomulik minoor. Dissonants- kahe või enama heli kooskõla, mis tunnetuslikult mõjub pingestatuna, rahutuna. dodekafoonia- muusika kompositsioonimeetod, mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne võrdtempereeritud häälestuses heli võrdne kasutamine. Folkloor- traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta.
harjutus, kuid tavainimesed ei pruugi sellega kunagi kokku puutuda. Seega võib järeldada, et intervallide ja helikõrguse täpset kuulmist ning tabamist on võimalik parandada harjutades. (Morrison; Fyk 2002: 187) 1.2 Helirida Helireaks nimetatakse helisid, mis järgnevad üksteisele astmeliselt kõrgenedes või liikudes madalamale. Diatoonilises helireas on kõik sellised helid, mis kuuluvad ditoonikasse. Diatoonika on helisüsteem, mille moodustavad ainult alushelid. Diatoonilised heliread on näiteks loomulik moll ja duur. (Muusikateooria algteadmised, vaadatud 07.12.15) Võrdtempereeritud häälestus jagab oktaavi kaheteistkümneks võrdseks pooltooniks, kus oktaavi piires ei ole ühtegi „ideaalset” ehk puhast intervalli. Tänapäeval on võrdtempereeritud häälestus muusikapraktikas üldiselt aktsepteeritav. (Goldbach 2007: 47) 1.3 Intonatsioon „Intonatsioon on helisuhete täpsus helitöö esitamisel ning meloodia kõige väiksem iseseisev väljenduslik osa
Teoses valitseb rütmipinge ja ekspressiivselt lõhestatud meloodika Olivier Messiaen 1908-92 Messiaeni võib nimetada XX sajandi üheks tähtsamaks muusikuks. Ta oli silmapaistev helilooja, organist ja õpetaja. sündis Avignonis, Messiaeni muusika kolm allikat on religioossus, eksootika ja panteism. Tema muusikat iseloomustab modaalsus st. muusika aluseks on tema enda loodud helilaadid ja rütmid, millede eeskujuks on gregooriuse koraalid, antiik-kreeka luulerütmid ja india rütmid. Heliread ja rütmivõtted on talle omase tehnika abil ühendatud keeruliseks konstrukt- siooniks. Seda on ta selgitanud raamatus "Minu helikeele tehnika" 1944. Messiaeni helikeel on täielikult väljenduslikkuse teenistuses: ta muusika tugineb sageli religioossetele kujutluspiltidele ja sümbolitele. Üle 40 aasta jäädvustas ja uuris ta linnulaulu ning kasutas seda oma teostes. Erinevalt "konkreetsest muusikast" kasutas ta seda materjali mitte otse tsiteerides, vaid nn. moduste e.
annaabi.ee 
