vaid laulust laulu toimub erinev situatsioon, kus kirjeldatakse armastusest pettunud noormeest. Pettumuses kogeb ta mitmeid erinevaid negatiivseid emotsioone. „Võõrana ma tulin ja võõrana lähen taas.“- nende värssidega algab „Talvine teekond“, üks tuntumaid romantismiajastu laulutsükkleid, millega Schubertil õnnestus inimese valu väljendada. 1. Head ööd Laulutsükli esimene pala on moll-helilaadis, mis teeb üldmulje kurvameelseks. Bass laulab saksa keeles kõiki laule. Meloodiat saab kirjeldada voolava ja nukrana. Pala on madalas helistikus. Keskmises osas muutub meloodia veidi helgemaks ja hakkab toimuma sünge ja hea emotsiooniga meloodia vastandumine, mida märkasin ka mitmetes järgnevates palades. Vokaali dünaamika on muutuv olenevalt pala osa olulisusest. Tempo ei olnud liiga kiire ega aeglane, vaid keskmine ja muutumatu. 2
Maailma rahvaste muusika Juudid Muusika õp. 7.kl Maylen Väits Reelika Jõuram Margus pärtelpoeg Juutidest v Tänaseks ligi 13,8 milj juuti v Juudid usuvad judaismi v Juudid elavad teiste rahvaste hulgas? v Rahvusriigiks Iisrael v Nende käsuõpetus on Toora v Tooras on juttu ka muusikast Iisrael Juutide muusika v Enamik laule moll-helilaadis v Juudi rahvamuusika on saanud mõjutusi rahvastelt, kelle hulgas nad on elanud v Tuntumad pillid : sofar, halil v Laulu saateks mängisid mitmesugused pillid Klezmer v Sõna"Klezmer" tähendas algselt muusika-instrumenti. Hiljem tähistas see nii muusikuid kui muusikastiile v Klezmer- muusikas on aluseks harmoonilise molli 4.astmelt ehitatav helilaad v Pillidest kasutatakse: viiul, tsimbel, klarnet, tromboon, akordion Muusika kuulamine v http://www
Across Taavet? 3. Mis on kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill? 2. Taavet lõi juutide templimuusikutest ..... 5. Mille saatel laulis kuningas taavet? 4. Araabia erilised meloodiamudelid. 8. Mis oli juutide käsiõpetus? 6. Kes esitasid Sefardi laule? 11. Roopitaoline instrument. 7. Enamik rahvamuusikast oli ...... helilaadis. 12. Laulu saateks mängisid ....... pillid. 9. Jumalateenistusel lauldi ....häälselt. 10. Flöödilaadne roopill.
Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp Ül on hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniaid Klaver Kontrabass Löökpillid Bandžo Kitarr Rütm Iseloomulikud elemendid: Sünkoop – rütmikuj muus Meetrum – neljaosaline, rõhutatakse 2. ja 4. lööki Meloodia Voolavad Duur-helilaadis Sageli 3., 5. ja 7. aste madaldatud http://www.youtube.com/watch?v= E2VCwBzGdPM TÄNAN KUULAMAST !
analüüs Arvo Pärdi muusikapalas on tempo suhteliselt aeglane. Tempo jääb ka natuke venivaks. Pala rütm on korduv ja kõikuv. Kordab pidevalt ühte ja samat kohta. Muusikateos on päris meloodiline, pidevalt helid kõiguvad alt üles ja ülalt alla. Selle teose dünaamika on tugev ja pikk. Muusikapala on väga harmooniline ,helide kooskõla ja laul on ideaalne. Pala helilaad on duur helilaadis. On hästi madal ja tõsine. Teose tämber on hästi tõsine, kurb ,meeleolukas ja madal. Teos on sümfooniline ning põnev. Minu arvamus Teos meenutab pimedat ja tumedat sügis- või talveöhtut, kus üks naine või tütarlaps on kurb ning jutustab oma kurva lugu edasi. See on üpris tõsise sisuga ,kuid samas see on vägagi meeldiv. Tekitab minus päris imelikku kõhedust. Miski muudab muusikapala väga eriliseks.
JUUTIDE MUUSIKA Anette Mägi 7.c klass 2016 Juutide Muusika o Vaimulik muusika o Levis kristlaste hulka o On saanud mõjutusi teistelt rahvastelt o Alates 16. saj. enamik muusikast moll-helilaadis o Klezmer · Tähendas muusikainstrumenti, hiljem tähendus laienes · Viiul, klarnet, tromboon, akordion · https:// www.youtube.com/watch?v=9IOQ9ARwj38 Juutide muusika (2) o Sefardi · Ladino keeles · Esitajaks naised · Balkani poolsaare ja Araabia muusikale iseloomulikud · https:// www.youtube.com/watch?v=ZCgZnn0ud xw Tuntumad pillid o Sofar - Kõverast oinasarvest valmistatud sarvepill
Hümn Pidulik ülistuslaul Kristuse kannatusest. Intermezzo Vahemäng Pentatoonika 5 astmest koosnev helirida Intervall Kahe helikõrguse suhe (JO-LE-MI-SO-RA) Juhtmotiiv - Muusikaline motiiv, mis Pizzicato Keelpilli mängimine näppides iseloomustab mõnd tegelast Renessaans 14-16.saj stiiliperiood Juhttoon Toonikale eelnev aste helilaadis Neumad Esialgse noodikirja märgid Kammermuusika Ansamblile loodud Sonaat Kammermuusika zanr muusika Tokaata J.S.Bachi oreliteoste sissejuhatav Koraal Kirikulaul osa Kvartett 4.mängijast või lauljast koosnev Organum Keskaja 2-he häälne laulu zanr ansambel Kevad A.Vivaldi conceto grosso Kvintett 5
2) Cantus in Memory of Benjamin Britten Kestvus: 7. 26 Esitaja: Westminster Chamber okester Brandon Derfleri juhatamisel Anaüüs: Lugu algab kella helinaga ning tegu on Pärdi 'tintinnabuli' sarjast looga. Lisaks on esitajaks keelpilliorester. Peamiselt domineerib ainult üks meloodia ning see nii algab kui ka lõpeb väga vaiksete helidega. Tagaplaanil on kuulda kella löömist, mis annab märku seotusest kirikuga. Muusiga on väga voogav ja küllaltki kurva meeleoluga(moll helilaadis). Loo tempo muutub lõpule lähenedes aegalasemaks. 3) Silhouette, Hommage à Gustave Eiffel Kestvus: 9. 02 Esitaja: Pariisi orkester Neeme Järvi juhatamisel Analüüs: muusika pole enam nii rahutu ja otsiv kui see oli olid Pärdi varasemates palades. Loo algus on kaasaharav. Enne 2 minutit on lühike paus ja lugu saab kui uue mõtte. Saateks kordub sama meloodia, millele aeg-ajalt lisanduvad kellade helid. Vahepeal saateks kostuv heli vaibub ja kaasa mängib kogu orkester
elanud. Üks juutidele omane muusika on KLEZMER. Klezmer-muusika omapärase kõlapidi aluseks on harmoonilise molli neljandalt astmelt ehitatav hellilaad.Pillidest kasutatakse viiulit, tsimblit, klarnetit, trombooni ja akordioni. Juutidel on ka teine omapärane muusika mida tuntakse SEFRADI nime all.Sefradi laulud on tavaliselt ilma saateta ning esitajateks on naised, kuid nüüd on sefradid ka meeste esitustes. Alates 16.sajandist on enamik juutide folkloorsest muusikas moll-helilaadis isegi kui tekst on rõõmsameelne. Tuntumad pillid on sofar-kõverasr oinasarvest valmistatud sarvepill ja halil- roopillitaoline instrument.
teosed: Orkestrisüit "Tulevärgimuusika" Ooper "Rinaldo" Oratoorium " Messias Johannes BRAHMS ( 1833 1897 ) Loomingus domineerivad sümfoonilised teosed Kuulsamad teosed: "Viiulikontsert D-duur" "Klaverikontsert nr.2" Ludwig van BEETHOVEN ( 1770 1827 ) Loomingus põhirõhk sümfooniatel Looming: 9 sümfooniat Ooper "Fidelio" 30 klaverisonaati SAKSA RAHVALAUL ÜHEHÄÄLNE Sageli IMPROVISEERITAKSE viisile juurde LISAHÄÄLI Enamik kirjutatud DUUR helilaadis Tüüpiline Saksa rahvalaul on RÜHMALAUL Tekstides esineb sageli MEIEVORMI 19. sajandil tekkis UUEM RAHVALAUL SAKSA RAHVATANTSUD ALLEMANDE ,LENDLER,VALSS,POLKA SAKSA RAHVAPILLID DULCIMER ,VIIUL , AKORDION, SUUPILL Saksa firmad HOHNER ja WELTMEISTER valmistavad muusikainstrumente SAKSAMAA HÜMN Haydn kirjutas Saksa-Rooma ja hiljem Austria keisrite hümni "Jumal, kaitse keiser Franzi" ("Gott erhalte Franz den
spirituaal, bluus), mis oli kujunenud 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikides Aafrka ja Euroopa muusikapärismuse vastastikul mõjul. 2. Jazz - muusikas on väga suur osa improvisatsioonil, seetõtu ei saa jazzi noodistada. Enamasti on madaldatud III ja VII aste. Kaks iseloomulikku rütmilist elementi jazz - muusikas on sünkoop ja kiikumine, enamasti rõhutatakse teist ja neljandat lööki. Meloodia on sama paindlik kui rütm, meloodiad on voolavad, duur- helilaadis kasutatakse sageli III, V ja VII astet, 3. Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Pemisteks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon ning tromboon.
eluga toimetulek)-Iseseisev vabakunstniku elu oli keeruline, müüs ühel õhtul kirjutatud noodid kohe maha ja teenis head raha, aga ei osanud ikka ringi käia vaid laristas. LOOMING: Vokaalmuusika (žanrid ja näited )-ooperid(“Figaro pulm”), missad, Instrumentaalmuusika (žanrid ja näited)-Klaverikontsert, flöödikontsert, sümfooniad(41), orkestriserenaadid, Uuendused muusikas a), b), c), d)harjumatu harmoonia Muusika üldiseloomustus-enamik teoseid Duur-helilaadis Huvitavaid fakte-Fenomenaalne mälu ja absoluutne kuulmine-ehk oskab ära öelda, et mis noot. Erakordne mälu, Rooma paavst pani ta proovile, andes suvalise loo ja Mozart pani nootidel kõik kirja, peale ühte korda kuulamist. Keelte peal oli andekas. Mozarti muusikalised eeskujud ja mõjutajad-Itaalia Vivaldi ja teised heliloojad, Haydn ka veidi mõjutas teda. Millised olid kaasaegsete hinnangud W.A.Mozarti muusika kohta? V:Väga kõrge mainega helilooja
Georg- Eric Kurus Andreas Õun Saksamaa Saksamaa Liitvabariik on üks Kesk- Euroopa suurriike, mida piirab Lääne- ja Põhjameri. Saksamaa pealinn on Berliin. Saksamaa kultuur Saksamaa kultuur on mõjutanud kogu Euroopa kultuure. Sakslaste keel ja kultuur on jätnud jälje ka Eesti muusika- ja kultuurilukku. Laul ,,Mu isamaa armas'' on üle võetud sakslastelt. Saksa rahvalaul Saksa rahvalaul on ühehäälne ja duur- helilaadis. Rahvalaulud on enamasti rahulikus tempos. Lauldi mitmekesi ja improviseeriti viisihäälele juurde lisahääli. Tantsu- ja pillimuusika 16. sajandist hakkas üha rohkem populaarsust võitma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti viiulit, lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ning tantsudest said populaarseks naabermaadest pärit polka, lendler ja valss. On ka levinud joodeldamine. Väike lõõtspill concertina
Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õõnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval kasutatakse niisuguseid harfe Birmas. Teadmata ajal paigaldati Euroopas harfi loogaotste vahele tugipuu, mis aitas keelte pinget tasakaalustada. Nii oli siis lõpuks välja kujunenud kolmnurkne raamharf. Keldi hõimudel sai seesugune pill rahvapilliks. Sellega mängiti ainult kindlas helilaadis pillilugusid. Mängu ajal pillikeelte helikõrgust muuta ei saanud. Kaasaegse pedaalharfi esimesed eksemplarid valmistas Pariisi pillimeister P. J. Cousineau 1782. aastal. Tema ametikaaslane S. Erard täiustas pilli ja 1820. aastal oli igasugustes helilaadides mängimiseks kõlblik harf valmis. Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt. Neid saab harfimängija pingutada - nende helikõrgust muuta - 7 pedaaliga. Harfi alumisel küljel on kõlakast
Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õõnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval kasutatakse niisuguseid harfe Birmas. Teadmata ajal paigaldati Euroopas harfi loogaotste vahele tugipuu, mis aitas keelte pinget tasakaalustada. Nii oli siis lõpuks välja kujunenud kolmnurkne raamharf. Keldi hõimudel sai seesugune pill rahvapilliks. Sellega mängiti ainult kindlas helilaadis pillilugusid. Mängu ajal pillikeelte helikõrgust muuta ei saanud. Kaasaegse pedaalharfi esimesed eksemplarid valmistas Pariisi pillimeister P. J. Cousineau 1782. aastal. Tema ametikaaslane S. Erard täiustas pilli ja 1820. aastal oli igasugustes helilaadides mängimiseks kõlblik harf valmis. Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt. Neid saab harfimängija pingutada - nende helikõrgust muuta - 7 pedaaliga. Harfi alumisel küljel on kõlakast
Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval kasutatakse niisuguseid harfe Birmas. Teadmata ajal paigaldati Euroopas harfi loogaotste vahele tugipuu, mis aitas keelte pinget tasakaalustada. Nii oli siis lõpuks välja kujunenud kolmnurkne raamharf. Keldi hõimudel sai seesugune pill rahvapilliks. Sellega mängiti ainult kindlas helilaadis pillilugusid. Mängu ajal pillikeelte helikrgust muuta ei saanud. Kaasaegse pedaalharfi esimesed eksemplarid valmistas Pariisi pillimeister P. J. Cousineau 1782. aastal. Tema ametikaaslane S. Erard täiustas pilli ja 1820. aastal oli igasugustes helilaadides mängimiseks kõlblik harf valmis. Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt. Neid saab harfimängija pingutada - nende helikrgust muuta - 7 pedaaliga. Harfi alumisel
näideteks. Orkestrisüidid (5) need on täienduseks Brandenburgi kontsertidele. Bach ise nimetas neid uvertüürideks (avamäng). Need koosnesid rahvatantsudest, kontsertpaladest. HTK I ja II vihik hästi tempereeritud klaviir (tempereerima üks oktaav on jagatud võrdseteks pooltoonideks). Need teosed on loodud klaverile. Kumbki vihik sisaldab 24 prelüüdi ja fuugat. Igalt klahvilt üles ehitatud duur ja moll helilaadis prelüüd ja fuuga (klaviatuuri ühes oktaavis on 12 klahvi 7 valget ja 5 musta). Näiteks: 1) C-duur prelüüd ja fuuga 2) c-moll prelüüd ja fuuga 3) D-duur prelüüd ja fuuga 4) d-moll prelüüd ja fuuga 5) jne Kantor suure kiriku muusikaelu juht. Bach töötas selles ametis Leipzigis Thomase kirikus, olles ka kogu linna muusikaelu eest vastutaja. Sel perioodil kirjutas palju vaimulikku muusikat
Arvatakse, et Alpides tekkis eriline laulmisviis ehk joodeldamine, mida mägikarjused kasutasid omavaheliseks suhtlemiseks. Teiseks sidepidamiseks oli alpisarv, mis on kuni 4 meetrit pikk ja mängides toetatakse maha. SAKSAMAA Saksa kultuur on pikkade traditsioonidega ja mõjutanud kogu Euroopa kultuuri arengut. Mitemed Eestile omaseks saanud laulud ja tantsud on üle võetud saksalstelt. Tüüpiline saksa rahvalaul oli ühehäälne ja duur-helilaadis. Meloodiad enamasti rahulikus tempos. Tavaliselt lauldi mitmehäälselt, kuhu improviseerit juurde lisahääli. Alates 16. sajandist hakkas polulaarsemaks muutuma tantsu- ja pillimuusika. Tantsude saateks mängiti lõõtspilli ja suupilli. 19. sajand tõi muusikasse uuema rahvalaulu ja tantsudest said populaarsemaks lendler, valss ja polka. Austriaga piirneval Baierimaal levis joodeldamine. Tuntumad Saksa heliloojad on Johann Sebastian Bach, Georg Friedrich Händel, Ludvig van
Kärdla Ühisgümnaasium Eesti rahvapillid Referaat Gerli Enula XII a 2008 2 Sisukord Sisukord lk 2 Sissejuhatus lk 3 Kannel lk 4 Torupill lk 5 Viiul lk 6 Lõõts lk 7 3 Sissejuhatus Rahvapillid rahva kollektiivne looming või ka professionaalse päritoluga pillid, kus rahvas kasutab viimaseid traditsiooniliselt ning ühtaegu arendab neid spontaanselt edasi. Vanad rahvapillid olid lihtsad puhkpillid (sokusarv, karjapasun, vilepill, roopill) ning 67 keeleline puust õõnestatud kannel. 13.14, sajandist alates hakkas levima torupill, 19. sajandil said tuntuks viiul ning uut tüüpi kandled. LääneEestile olid iseloomulikud hiiu ehk rootsi kannel ja moldpill. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku omandas tähtsa ko...
ülesse ehitatud veidi aeglasemalt ja vaiksemalt. Teine osa ei olnud nii põnev ning pani vahepeal teose minu jaoks ununema. Meloodia oli vahelduv. Enim meeldis mulle keskmises registris aset leidnud Timpani soolo. 3. Setu Tants Uut algust võiks kirjeldada sõnadega äkiline, jõuline, valju ja kiire. Esines palju tõusva helikõrgusega kohti ning siis hetkelisi pause. Tempo oli kiire ning helistik duur helilaadis. See osa meeldis mulle enim, sest tõi palju esile muinasjutulisust, kuid oli ka kiire ning sündmused justkui muutusid. Pillid vaheldusid järgimööda niimodi, et enamasti juhtis üks pillirühm ning teised olid saatehääled. Lõppes jälle valjenedes (Crescendo). Kogu pala tekitas minus muinasjutulisi ning romantilisi mõtteid ja tundeid. Silmis esines pilt võlumetsast, milles valitses täielik harmoonia ja ilu.
Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õõnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval kasutatakse niisuguseid harfe Birmas. Teadmata ajal paigaldati Euroopas harfi loogaotste vahele tugipuu, mis aitas keelte pinget tasakaalustada. Nii oli siis lõpuks välja kujunenud kolmnurkne raamharf. Keldi hõimudel sai seesugune pill rahvapilliks. Sellega mängiti ainult kindlas helilaadis pillilugusid. Mängu ajal pillikeelte helikõrgust muuta ei saanud. Kaasaegse pedaalharfi esimesed eksemplarid valmistas Pariisi pillimeister P. J. Cousineau 1782. aastal. Tema ametikaaslane S. Erard täiustas pilli ja 1820. aastal oli igasugustes helilaadides mängimiseks kõlblik harf valmis. Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt. Neid saab harfimängija pingutada - nende helikõrgust muuta - 7 pedaaliga. Harfi alumisel küljel on kõlakast
Üle kultuuride ulatuv, universaalne rütm on väidetavasti hällilauludel. Laulude tempo võib kultuuriti muutbda, kuid metronoomiline regulaarsus, monotoonsus on sarnased, nii et iga inimene võib hallilaulu lauldes magama uinutada mistahes lapse, sõltumata tema rahvusest ja kultuurilisest taustast. (A. Pehk 1996: 33-35) Harmoonia muusika elemendina mõjutab peamiselt inimese tundeelu ning emotsioone. Üldised euroopalikud tõekspidamised seoses harmooniaga on järgmised: mazoorne e. Duur.helilaadis muusika mõjub julgustavalt, jõudu andvalt, stimuleerivalt; minoorne e. Moll-helilaadis muusika võib olla inimesele abiks mures ja kurbuses. Harmoonia muutused, pinged ja vabanemised muusikas mõjutavad suuresti meie emotsioone. (A. Pehk 1996: 35-37) Meloodia mõjutab meie mõttetegevust. Meloodia on see, mille järgi tunneme ära muusikapala ning enamusele inimestele on meloodia tähtsam muusika iseloomust. (A. Pehk 1996: 37) Helikõrgus on muusika mõju seisukohalt väga oluline
Looga üks haru oli peenem ja teine haru laiem ning seest õõnes. Harude vahele olid tõmmatud keeled. Sellist tüüpi harf levis üle maailma kuni Hiinani ja Jaapanini välja. Veel tänapäeval kasutatakse niisuguseid harfe Birmas.Teadmata ajal paigaldati Euroopas harfi loogaotste vahele tugipuu, mis aitas keelte pinget tasakaalustada. Nii oli siis lõpuks välja kujunenud kolmnurkne raamharf. Keldi hõimudel sai seesugune pill rahvapilliks. Sellega mängiti ainult kindlas helilaadis pillilugusid. Mängu ajal pillikeelte helikõrgust muuta ei saanud. Kaasaegse pedaalharfi esimesed eksemplarid valmistas Pariisi pillimeister P. J. Cousineau 1782. aastal. Tema ametikaaslane S. Erard täiustas pilli ja 1820. aastal oli igasugustes helilaadides mängimiseks kõlblik harf valmis. Kaasaegsel kaksikpedaalharfil on kolmnurksele raamile tõmmatud 46-47 keelt. Neid saab harfimängija pingutada - nende helikõrgust muuta - 7 pedaaliga. Harfi alumisel küljel on kõlakast
Samas ka dirigeeris. Õppis Moskva konservatooriumis klaverit ja kompositsiooni. I loominguperiood Venemaal, kuid suutmatuse tõttu mõista revolutsiooni ning luua revo- lutsionistlikku muusikat, lahkus ta 1918. aastal Venemaalt. Elas valdavalt USA-s, on maetud New Yorki. Hingelt jäi venelaseks. Tema muusikas on vene rahvalaulu ja vene kirikumuusika mõjutusi. Rahmaninovi muusikas on palju nukrust ja kurbi lüürilisi viise. Enamik teoseid moll helilaadis. Iseloomult olevat olnud väga kinnine ja nukker. Isiksus avaldub Rahmaninovil pigem muusikas kui sõnades. Rahmaninovil oli eriti pikk käeula- tus kvart üle oktavi. Väga palju mängitakse Rahmaninovi teist klaverikontserti. Seda iseloomustavad tunde- küllased voolavad meloodiad, klassikaline ülesehitus, imiteeritakse vene kirikukelli. Ma- hukama osa moodustavad loomingus klaveriteosed, Rahmaninov kuulub suurimate klave-rikomponistide hulka
annaabi.ee 
