Valli ülemise serva põlised hobukastanid ja valli jalamil kasvavad hõberemmelgad on pärit 20. sajandi algusest. Suurimate hobukastanite ümbermõõt on vahemikus 190 ja 220 cm. Puittaimede hulgas on oluline põõsaste osakaal, mis moodustavad umbes poole puittaimede arvust. Enamik rühmiti istutatud põõsaid on õisdekoratiivsed: ebajasmiinid, sirelid, deutsiad, enelad, kuslapuud, kibuvitsad, kuldsõstrad. Haljasmassi tekitamiseks (ka varjulistes pargiosades) on kasutatud lumimarja. Hekkideks on kasutatud kas läikivat tuhkpuud või ungari sirelit, Toompea nõlval kõrgete hekkide moodustamiseks ka viirpuid. Esiletoomist väärivad puude hulgas on kirjulehine pensilvaania saar(üks viiest teadaolevast vanast puust Tallinnas) , kolmehõlmeliste lehtedega hariliku vahtra kultivar, (tõenäoliselt on küll seemik, Toompuiestee 22 krundi lõunaservas), ploomilehise õunapuu roosade õitega teisend(Toompuiestee ääres ja puud on mitemharulised), "leinasaared"(Shnelli tiigi
HEKID Teele Sukk · Hekkideks nimetatakse tihedalt kasvavate ning maapinnani ulatuvate okstega põõsaste ja puude rida. · Hekke nimetatakse ka põõsastaradeks. · Hästi hooldatud hekk on aiale tõeliseks ehteks. · Hekk raamib aeda ja loob ruumimulje, pakub kaitset tuulte ning võõraste pilkude eest. Hekiga piiratud aed kannatab vähem öökülmade all. · Hekid sobivad piirdetarana või tehistara kattena. · Hekid jaotatakse kahte rühma: · pügatud hekid · vabakujulised hekid. · Pügatud hekk on kõige tugevam piire, kuid nõuab päris palju tööd. · Eeliseks on aga see, et selline hekk ei võta palju ruumi, on vastupidav ja hea alternatiiv puidust tarale. Pügatud hekk Vabakujuline hekk kasvab kiiresti ja pakub juba lühikese aja järel rohelust ning kaitset. · Paljud vabakujulistes hekkides kasvavd põõsad õitsevad rikkalikult ja hekk on kergesti hooldatav, kuna seda pole vaja pidevalt lõigata. · Hooldustööde ajal lõigatakse va...
Õied on roosad, punased valkjasroosad või valged ning asetsevad paarikaupa lehe kaenlas. Marjad erepunased, harvem kollased, mõnikord kasvavad kokku, maitselt mõrud, läbimõõt 0,6-0,7 cm, seemneid 1-8. Viljad valmivad juulis, augustis. [6] Kuslapuudest kindlasti enim kasutatud liike, nii vanade mõisaparkide haljastuses kui ka tänapäeva linnahaljastuses. Vähenõudlik kasvutingimuste suhtes, kuid eelistades siiski päikeselist kasvukohta. Sobib nii vabakujulisteks kui pügatavateks hekkideks, lausistutusteks ja üksikpõõsastena kasutamiseks.. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile vastupidav, talub kloriide. [9] Paljundatakse seemnetega ja võrsikutega, annab vigastuste korral ka juurevõsu. Põõsaste dekoratiivsust vähendab suve teisel poolel lehtede nakatumine jahukastesse, samuti haigestuvad põõsad mõningatesse viirushaigusesse, mille tagajärjel kuivavad ja kõverduvad võrsete tipud. [9] Rikkalik sordivalik: · 'Alba' - õied puhasvalged;
-sept. Vili lihakas must, kahe luuseemnega. Külmakindel. Mullastiku suhtes vähenõudlik – levinud paljudes metsades alusmetsana. Mage sõstar Ribes alpinum Kuni 1,5 m kõrge rohkesti hargnevate võrsetega põõsas. Lehed 3(5)-hõlmised 1,5-4 cm pikad. Õied ühesugulised, väikesed, rohekad, püstistes kobarates. Kahekojaline, õitseb mais, viljad punased marjad. Külmakindel, varjutaluv, vähenõudlik mullastiku suhtes. Talub hästi kärpimist - sobiv hekkideks. Paljundatakse seemnest ja pistokstest. Harilik sarapuu Corylus avellana 5-8 m kõrgune põõsas, hargnev, tüveharude läbimõõt kuni 25 cm. Lehed südaja alusega, tipuosas nõrgalt hõlmised, alt rood karvased, külgroodusid 8-10 paari. Õitseb märtsis-aprillis. Viljad ümbritsetud kellukesetaolise narmasja karvase kuupulaga. Pähklid ümmargused-piklikud (hinnatavamad piklikud), valmivad septembris. Küllalt varjutaluv. Kasvab hästi ja kannab rikkalikult vilja raiestikel ja harvikutes.
Et esineb nii püstja kui laiuva võralisi ning ka okaste ja võrsete värvus varieerub väga laiades piirides, on jugapuudest võimalik kujundada väga huvitavaid taimekompositsioone, mis õigetes proportsioonides sobivad peaaegu kõikjale. Jugapuud taluvad suhteliselt hästi ka linnatingimusi. Et jugapuud taluvad väga hästi kärpimist, muutudes sellest veelgi tihedamaks, võiks jugapuid (eriti püstja kasvukujuga sorte) senisest enam kasutada erinevatesse profiilidesse pöetud hekkideks, aga ka täiesti tavaliseks pöetud piirdehekiks asulaaedades (kuid mitte seal, kus teda ohustab tänavasool). Sageli on raske leida kärpimist taluvat, tihedat madalat liiki barokkaedadesse jugapuu on ka selleks igati sobiv. Jugapuuhekkide rajamist on seni pärssinud tema vähene tuntus hekitaimena, istikute suhteliselt kõrge hind ning teda ei ole peetud piisavalt talvekindlaks. Tuleb tõdeda, et väga karmidel talvedel võibki jugapuu saada külmakahjustusi, nii nagu see juhtus ka 2003.a
Pöörise läbimõõt on 3-7 cm. Õitseb aprilli lõpus ja mais Liigi eritunnused: meile kodumaine. Erakordselt kiirekasvuline ja külmakindel. Kasvukoha nõuded: kasvavad nii päikeselises, poolvarjulises kui ka varjulises kohas. Eelistavad huumusrikkamaid ja niiskemaid muldi, siiski kasvavad hästi ka igasugusel tavalisel aiamullal, mis pole liiga kuiv. Kasutamine haljastuses: üksiku efektipõõsana, haljasaladele ja parkidesse ka rühmiti, kiirekasvulisteks vabakujulisteks hekkideks. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/leeder2.htm http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/punane_leeder.html http://herba.folklore.ee/pildid/punane%20leeder%202.jpg 3.10 Enelas (Spiraea) Konkreetne liik: Kaselehine enelas( Spiraea betulifolia) Taime kõrgus ja läbimõõt: kuni 0,8m Taime välislaadi kirjeldus: kompaktse võraga põõsas Lehed: Lehed elliptilised kuni äraspidimunajad.
Pöörise läbimõõt on 3-7 cm. Õitseb aprilli lõpus ja mais. Liigi eritunnused: meile kodumaine. Erakordselt kiirekasvuline ja külmakindel. Kasvukoha nõuded: kasvavad nii päikeselises, poolvarjulises kui ka varjulises kohas. Eelistavad huumusrikkamaid ja niiskemaid muldi, siiski kasvavad hästi ka igasugusel tavalisel aiamullal, mis pole liiga kuiv. Kasutamine haljastuses: üksiku efektipõõsana, haljasaladele ja parkidesse ka rühmiti, kiirekasvulisteks vabakujulisteks hekkideks. Joonis 83. Punane leeder (http://et.wikipedia.org/wiki/Punane_leeder) Joonis 83. Punane leeder Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=161&art=123. 24.09.2013. Tartu Ülikool LO Loodusteadusliku hariduse keskus. Kättesaadav http://bio.edu.ee/taimed/oistaim/leeder2.htm. 24.09.2013. 3.10 Enelas (Spiraea) Konkreetne liik: tuhkur enelas 'Grefsheim' (Spiraea x cinerea 'Grefsheim') (joon. 85, joon.86)
Õied: paarikaupa 1...2 cm pikkustel õisikuraagudel lehtede kaenaldes, kuni 2 cm laiad, valged kuni tumeroosad, V-VI. Viljad: kahekaupa, kerajad, helepunased kuni harva kollased, tihti omavahel kokkukasvanud, nõrgalt mürgised, VII-VIII. Kuslapuudest kindlasti üks enamkasutatud liike, alates vanade mõisaparkide haljastuses kuni linnade haljasaladeni. Vähenõudlik kasvutingimuste suhtes, eelistades siiski päikeselist kasvukohta. Sobib nii vabakujulisteks kui pügatavateks hekkideks, lausistutusteks ja üksikpõõsastena. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile resistentne, talub kloriide. 32. Perekond leeder ja must leeder Perekond Leeder (Sambucus L.) [sambúkus] Nimetus taimedele on antud vanade roomlaste poolt. Perekonda kuuluvad suvehaljad paaritusulgjate kuni kolmetiste liitlehtedega nii abilehtedega kui ka ilma nendeta põõsad, madalad puud ja ka rohttaimed
Väike läätspuu: Caragana frutex Pärit Aasiast ja Lääne-Siberi lõunaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 1,5m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, kõlmakindel. Valguslembene, talub kärpimist. Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidised, paljad, 1,5-4cm pikad. Õied erekollased, 2cm pikad, üksikult või 3 kaupa, õitseb juunis. Viljadeks 1-4 seemnelised kuni 4cm pikkused paljad kaunad, piklike pruunikate seemnetega, valmivad augustis. Kasutatakse haljastuses, sobib hekkideks. Eristamise tunnused: Kõrgus, leht, õis, astlad, puit 47. Harilik ebajasmiin ja mage sõstar Harilik ebajasmiin: Philadelphus coronarius Pärit Lõuna-Euroopast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 2-3m. Kasvukoha suhtes vähenõudlik, külma ja linnatingimusi taluv. Küllaltki valgusnõudlik. Lehed munajad või elliptilised, jämesaagja servaga, allküljel roodudel karvad, 5-10cm pikad. Õied suured, valged, lõhnavad, kobarates, õitseb juunis. Viljaks paljude väikeste seemnetega kupar
Peale nende esineb madakasvulisi vorme: P. a. Nana - lamekerajas, P.a. Compacta - laikoonusjas jt. Puidul on suur majanduslik tähtsus ja lai kasutusala. Peamiselt kasutatakse ehitusmaterjalina, paberitööstuses, mööblitööstuses, pakendid jne. Resonantspinnad klaverile ja keelpillidele. Koorest saadakse parkainet. Jõulukuuskede kasvatamine. Kasutatakse haljastuses, eriti hekkideks, kuna talub hästi kärpimist. Tundlik suitsu ja gaaside vastu, mistõttu linnades on kasutamine piiratud. Harilik kadakas (Juniperus communis) 10-15 m kõrgune puu või puukujuline põõsas. Eesti kõrgeim kadakas 13,5 m kasvas Järvseljal, Ahunapalu kalmistul, kuid on nüüdseks hukkunud. Võrumaal (Lasva vald, Tsolgo küla) kasvab 11,8 m kõrgune kadakas, mis on kindlasti üks Eesti kõrgemaid
..2 cm pikkustel õisikuraagudel lehtede kaenaldes, kuni 2 cm laiad, valged kuni tumeroosad, V-VI. Viljad: kahekaupa, kerajad, helepunased kuni harva kollased, tihti omavahel kokkukasvanud, nõrgalt mürgised, VII-VIII. Kuslapuudest kindlasti üks enamkasutatud liike, alates vanade mõisaparkide haljastuses kuni linnade haljasaladeni. Vähenõudlik kasvutingimuste suhtes, eelistades siiski päikeselist kasvukohta. Sobib nii vabakujulisteks kui pügatavateks hekkideks, lausistutusteks ja üksikpõõsastena. Talub hästi linnatingimusi, on tolmule ja gaasile resistentne, talub kloriide. Paljundatakse seemnetega ja võrsikutega, annab põõsaid vigastades ka juurevõsu. Põõsaste dekoratiivsust vähendab suve teisel poolel lehtede nakatumine jahukastesse ja samuti haigestuvad põõsad teatud viirushaigusesse, mille tagajärjel kuivavad ja kõverduvad võrsete tipud. Rikkalik sordivalik: 'Alba'; 'Alborosea'; 'Angustifolia'; 'Arnold Red'; 'Discolor';
Caragana frutex - Lääne-Siberi lõunaosa, Kesk-Aasia, Kirde-Hiina, Kaukaasia, kasvades steppides, mäenõlvadel ja orgudes ning valgusküllaste puistute alusrindes ja metsaservades, moodustades koos teist põõsaliikidega läbipääsmatuid tihnikuid. Külmakindel ja vähenõudlik ilutaim. Kõrgus alla 1,5 m. · Leht koosneb neljast sõrmjast lehekesest, mis on äraspidimunajad, paljad, 1,5...4 cm pikad. · Sobib samuti hekkideks, nõlvade kinnitamiseks, talub kärpimist, vajaks julgemalt haljastuses kasutamist · Kodumaal võrsed, õied ja lehed lammaste toit, võrsetest valmisttakse luudasid, juuri, võrseid ja koort kasutatakse punumiseks. 47. Harilik ebajasmiin (Philadelphus coronarius) ja mage sõstar (Ribes alpinum) Ribes alpinum - Euroopa, Ees-Aasia; Eestis sage. Meil kohtab magedat sõstart kasvamas enam Lääne- ja Põhja-Eestis koos kadakatega või männikute alusmetsarindes
3) inglise parteris (parterre l'anglais) kasutatakse muru mustrite tekitamiseks 4) Parterre à pieces coupés, väikesteks tükkideks lõigatud parter, kasutusel eriti Hollandis lillede ja sibullille-kollektsioonide demonstreerimiseks. 5) Parterre d'Orangerie, kasvuhoone-parter, pukspuuhekkidega raamitud kruusapinnad, kuhu suvel paigutati kasvuhoonest toodud apelsini ja sidrunipuid koos pottidega (Hellström 1997). Boskettide (bosquet - väike mets) hekkideks kasutati palju valgepööki. Suuremat puudeistandust kutsuti metsaks (bois). Alleedes kasvatati tavaliselt pärna, hobukastanit ja plataani. Alleed võisid olla ühe- või mitmerealised, puud mitut moodi pügatud - poolkeradeks, koonusteks, või võlvidena. Allee pikkus ja laiuse suhe oli tähtis, samuti puude omavaheline kaugus (Hellström 1997). Varem polnud prantsuse aias märkimisväärselt terrasse. Nüüd võeti need teemana kasutusele
annaabi.ee 
