KULTUURROHUMAA D Koostasid: Alice-Heleen Ainsalu Elis Heidemann Marija Panfilova Rauno Kaldma Kultuurrohumaad on tekkinud külvamise tagajärjel.Niisugune rohumaa püsib kasutamiskõlblikuna paarkümmend aastat, kuid nad vajavad hooldust ja väetamist. Seal kasvatatakse monokultuure (lutsern, paari heinaseemne segu, ristik, timut). Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level RISTIK TIMUT LUTSERN Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi, mida seal tehakse: Kultuurrohumaad jaotatakse selle järgi,
Karjamaid rullitakse pinna tasandamiseks.Eriti on see vajalik turvasmuldadel. Umbrohutõrje 1.loomade tervist või toodangut kahjustavad 2. halva söödavusega 3. madalasaagilisusega 4. Takistavad kultuurliikide kasvu Tõrjet tehakse 2el printsiibil 1. Profulaktiline ehk kaudne umbrohtude niitmine ennem õitsemist karjamaalt kui ka teepervedelt. Umbrohu puhta seemne kasutamine.umbrohu seemnetest puhta sõnniku kasutamine ja rajamine.sobivad heinaseemne segud. 2. Otsene Mehhaaniline umbrohud kitkutakse välja( murud), mullaharimine Keemiline- effektiivne, kontsentreeritud vesiniklämmastiklahuse vesilahusega Bioloogiline kahjurid mis hävitavad umbrohud Rohumaade väetamine KÕIGE TUGEVAMAT MÕJU ANNAVAD LÄMMASTIK JA ORGAANILISED VÄETISED. VÄETISE LIIGILE TÄHTSUSELE MÕJUB ROHUKAMARA SUURUS , NT LIBLIKÕIELISTE ÜLEKAALUGA.
Miks ja millal peaks rohumaid uuendama? Kui karjamaad on hõredad, väike saak Ebatasased Umbrohtude osakaal 30% Kuidas uuendada? Pealtparandamine ehk renoveerimine – uus seeme külvatakse vana taimiku sisse Uuskülv – vana rohukamar eemdaltatakse Mullaharimine Orgaaniliste väetiste laotamine Künd Libistamine Mineraalväetised Kultiveerimine 1-2 korda Kivide korjamine Rullimine Külvamine Rullimine Külv Heinaseemne külvamiseks sobivad varakevad ja juuli teine pool kuni augusti lagus Külvijärgne hooldamine 1. Mullakooriku purustamine peale vihmasadu 2. Mehaaniline umbrohutõrje= umbrohtude pealtniitmine, kõrgelt 3. Karjatamine, kui ilmastik ei soodusta karjatamist, siis saak siloks või loomasöödaks 4. Lupjamine 5. Väetamine Rohusöödad Märgsilo – puuduseks eralduv mahl, millega kaasneb toitainete kadu
Rohumaal säilitatakse vana rohukamar. Rohumaa uuskülv – Vana rohukamar hävitatakse ennem uue rohumaa rajamist. Võidakse kasvatada ka vahekultuurina teravilja 1-2 aastat (nt. nisu, oder või kaer). Selleks, et rohumaal kulutusi kokku hoida tuleks vähem külvata. Mullaharimise vajalikud töökäigud: Orgaaniliste väetiste laotamine, kündmine, libistamine, mineraalväetiste laotamine, kultiveerimine (1-2 korda), kivide korjamine, rullimine, külvamine, rullimine. Külviaeg - Heinaseemne külviks on kaks perioodi - varakevad ja juuli teine pool kuni augusti algus. Külvisügavus - Heinataimedel peaks olema külvisügavus 1-2cm. Liblikõieliste puhul tuleb heiataimede seemnete inokuleerimine liigiomase mügarbakteriga. Külvijärgne hooldamine: • Mullakooriku purustamine peale vihmasadu; • Mehaaniline umbrohu tõrje - Umbrohtude pealtniitmine. Esimest korda niidetakse, kui umbrohu kõrgus on üle 20 cm. Teist korda niidetakse juba madalamalt, 5-10cm kõrguselt;
paisualust filtratsiooni tõkestava diafragmaga pais; 1 paisu pinnas, 2 nõlvakindlustis, 3 geotekstiil, 4 drenaazprisma, 5 pöördfilter, 6 ekraani kattepinnas, 7 tehismaterjalist ekraan, 8 saviekraan, 9 paisu tuum, 10 vahekiht, 11 diafragma, 12 ponuur Paisu harja laius: ·Kui paisu harjale teed ei kavandata, on selle laius 34 meetrit. Paisu hari profileeritakse teljest mõlemale poole kaldega 35 kraadi ning kaetakse heinaseemne- ja kasvumullaseguga. Kui paisu harja pidi kulgeb tee, valitakse harja laius tee kategooria järgi (nt majandisisese tee muldkeha laius on 6,5 m, millest sõiduosa on 3,5 m). Paisu harja kõrgus: ·Paisu harja kõrgus üle normaalpaisutustaseme oleneb veehoidla pikkusest ning sellest sõltuvast laine ülesjooksukõrgusest ning tuuleaju kõrgusest. ·Kõrguse saab määrata valemiga: Hpais=H+hl+dH+a, kus H on kõrgeim paisutustase hl on
Looduslik niit ja karjamaa. 2) Kultuurrohumaa – külviga rajatud. Kultuurniit ja -karjamaa. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Lisaks võib rohumaade hulka arvata põldheinaga kaetud põlde ja murusid. Parandatud rohumaa - on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest. Karjamaa - rohumaa, kus karjatatakse kariloomi. Puudega karjamaid nimetatakse puiskarjamaadeks. Eristatakse looduslikke karjamaid, mis on pärandkooslused, ning kultuurkarjamaid, mis on külvatud rohustuga. Niit e heinamaa - ökosüsteem, milles taimkatte moodustavad peamiselt tihedalt
- Hormoonpreparaate loomade kasvu ja toodangu suurendamiseks ning sünteetilisi ravimeid (nt antibiootikume haiguste ennetamiseks ei kasutata. - Mahepõllumajanduses ei kasvatata ega kasutata muundkultuure (GMOsid), maheloomi ei söödeta neid sisaldava söödaga. 52. Toetused (millised ja mille jaoks) Ühtne pindalatoetus (kr/ha), Põllumajanduskultuuri täiendav otsetoetus (kr/ha), Ute täiendav otsetoetus (kr/utt), Piima turutoetus (kr/kg), Heinaseemne täiendav otsetoetus (kr/ha), Mahepõllumajandustoetus, Investeeringutoetus, Põllumajanduslik keskkonnatoetus, Põllumajandusmaa lupjamise toetus.
kulu.Karjamaid rullitakse pinna tasandamiseks.Eriti on see vajalik turvasmuldadel. Umbrohutõrje 1.loomade tervist või toodangut kahjustavad 2. halva söödavusega 3. madalasaagilisusega 4. Takistavad kultuurliikide kasvu Tõrjet tehakse 2el printsiibil 1. Profülaktiline ehk kaudne umbrohtude niitmine ennem õitsemist karjamaalt kui ka teepervedelt. Umbrohu puhta seemne kasutamine.umbrohu seemnetest puhta sõnniku kasutamine ja rajamine.sobivad heinaseemne segud. 2. Otsene Mehhaaniline umbrohud kitkutakse välja( murud), mullaharimine Keemiline- effektiivne, kontsentreeritud vesiniklämmastiklahuse vesilahusega Bioloogiline kahjurid mis hävitavad umbrohud Rohumaade väetamine Kõige tugevamat mõju annavad lämmastik ja orgaanilised väetised. Väetise liigile tähtsusele mõjub rohukamara suurus , nt liblikõieliste ülekaaluga. Teraviljad. Teraviljad majanduslik tähtsus.
mesofüütidest(parasniiskete kasvukohtade taim) koosnevat taimekooslust. Põllumajanduses ja maade arvestuses kasutatav mõiste looduslik rohumaa ühtib enamasti pärandkoosluse mõistega. Niit ja karjamaa tähistavad erineva kasutusviisiga kooslusi. Enamasti on üksnes taimkatte järgi võimalik öelda, kas ala kasutatakse heina- või karjamaana. Parandatud rohumaa on põllumajanduslik termin ja tähistab sellist pool-looduslikku kooslust, kus inimtegevusega (väetamine, heinaseemne täiendav külv jms.) on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid seejuures säilib rohukamaras enamik varem kasvanud taimedest. Kasvukoht (laiemas kontekstis ka elupaik, biotoop, ökotoop) on keskkonnategurite kliima, pinnamoe, mulla, veereziimi jm. suhteliselt püsivate omadustega kompleks. Kasvukohatüübi mõiste hõlmab erinevates paikades korduvaid suhteliselt sarnaseid keskkonnategurite komplekse. Taimekooslus on koos kasvavate taimede kogum
luuakse elu ja pesitsuspaiku lindudele, siilidele, karihiirtele, ämblikele jt putukatest toitujateleViik Luuakse ja hoitakse alles elupaigad taimekahjustajate looduslikele vaenlastele sh antagonistlikele mikroorganismidele, konkurentidele, lülijalgsetest parasitoididele ja röövtoidulistele organismidele. Tolmeldajatel toidubaas, sel ajal kui kultuurtaimed ei õitse Mitmeaastase taimestikuga põlluservade Heinaseemne segu peaks koosnema: ( Eesti taimede seemnetest ja olema võimalikult paljuliigiline ( Üheliigiline külv annab vähe kasu nii põllumehele kui ka loodusele ( Mitut liiki kõrrelisi ( Vähemalt 1 õistaime liik ( Eelistada madala- või keskmisekasvulisi liike ( Olemasolul oma seemet kasutada ( Aja jooksul lisanduvad muud looduslikud liigid (
ole nii domineerivad, kuid üksikuid probleemalasid leidub. Ebasobivad hooldusvõtted on suuremaks probleemiks ranna- ja luhaniitude (aga ka nõmmeniitude) puhul. Hoolduses tuleb arvestada liikide erinevast nõudlusest tulenevaid hooldusvajadusi. Mõnikord on ohuteguriks ka hoolduse puudumine taastamisjärgselt. · Poollooduslike koosluste kultuuristamine Kultuuristamine võib seisneda nii liigilise koosseisu muutmises (heinaseemne külvamine) kui väetamises ja on probleemiks eelkõige väljaspool kaitstavaid alasid. Kultuuristamine ohustab (ja on ajalooliselt mõjutanud) eelkõige aruniite. 9 · Killustamine Killustamine tähendab poollooduslike koosluste tükeldamist, mida võib põhjustada mitmesugune inimtegevus, millest sagedasem on teede ja ehitiste rajamine. Killustamise tulemusel tekivad endise tervikliku niiduala asemele mitu üksteisest eraldatud ja algsest
Profülaktiline ehk kaudne - Kaudsed võtted: Umbrohtude niitmine enne õitsemist, aga niita ka karjateedelt ja aia alt. Umbrohupuhta seemne kasutamine rohumaade rajamisel, umbrohupuhta sõnniku kasutamine, külvikordade kasutamine, katteviljata karjamaade rajamine. Rasketehnika tõttu tekkinud tühikute täitmine heinaseemnetega. Otsene tõrje: Mehaaniline umbrohtude välja kitkumine, torkimine. Efektiivne, aga töökulu nõudev. Seda tehakse heinaseemne põllul. Luhtkastevarre mättaid võib väikesel pinnal kodutalus võib välja lüüa labida või kirvega. Keemiline väga efektiivne, luhtkastevarre mätta tõrjeks(konts lämmastikväetise vesilahus1:1), mõne aja pärast mätas kuivab ja tegutsema hakkavad tselluloosi lagundavad mikroorganismid, teikib kunstlik rammutukk, mille rohi on hästi söödav. Bioloogiline kasutatakse elusaid putukaid Hein loomasöödana
3. Belarus MTZ 4. New Holland 5. CaselH · · Traktorite ost aastal 2011 1. John Deere 2. Valtra 3. New Holland 4. Dong Feng 5. Fendt 6. Belarus MTZ · Kulude arvestamine üldmasinatel tundide järgi · Kulude arvestamine erimasinatel tooteühikute järgi · 2007. aasta uuringu alusel pidas 51% ettevõtetest traktorite optimaalseks veojõuklassiks 180hj. Aastane töömaht 1200-1500 tundi. · Teraviljakombainide ost Eestis · Teraviljakombain on võtmesõnaks teravilja, rapsi ja heinaseemne tootmisel. (Arvi Kallas) · Registreeritud kombainide (sh uute) ost: · 2007.a. 92(84) · 2008.a. 153(147) · 2009.a. 71(66) · 2010.a. 57(49) · 2011.a. 67(66) · Alates aastast 2002 on väikesevõimsuseliste (allaa 170hj) kombainide ost peaaegu olematu. Keskmised (171- 290hj) kombainid koristavad aastas 400-800 hektarit, suured (üle 290hj) 600-1000 hektarit. · 31.12.2011 seisuga on liiklisregistris arvel 1025 kombaini. ·
annaabi.ee 
