normatiivsete eesmärkidega, peamine, et tehakse õiget asja, millega inimesed tunnevad heaolu suurenemist. Lisaks tutvustab artikel järeldusi, arutades teoreetilisi ja praktilisi tagajärgesid ning tutvustavad olulisi teemasid edasisteks uuringuteks. Esimene võimalus, kuidas julgustada keskkonnasõbraliku käitumist on vähendada või isegi kõrvaldada vastuolulised normatiivsed eesmärgid. Niiviisi inimesed käituvad keskkonnasõbralikult isegi siis kui hedoonilised või kasu eesmärgid jäävad tahaplaanile. Ainuüksi vähendades kulusid, mis tagavad keskkonnasõbraliku käitumise on tõenäoline, et see on alus edendamaks keskkonnasõbraliku käitumist, sest need võivad mõjutada otsuste tegemisel. Inimesed, kes on hedoonilised ja töötavad kasu eesmärgil võivad tegutseda ka keskkonnasõbralikumalt, kui see tundub nende jaoks hea või kui seda on kasulik teha. Teine üldine strateegia, et soodustada keskkonnasõbralikust on suunatud tugevdamaks
tähelepanu ja vastupidi. Alalävine reklaam Alalävine taju meeleelundeile mõjuvate ärritajate ja ärritajate komplekside psühholoogiline töötlus inimese poolt selliselt, et inimene ise sellest teadlik ei ole. Derren Brown Subliminal Advertising Reklaamitavate markide suhtes kujudevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1. Utilitaarsed emotsioonid tulenevad sellest ,kas reklaamitav toode tundub kasulik 2. Hedoonilised emotsioonid tulenevad sellest et kas reklaamitav toode tundub meeldiv Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. IMIDZ (Eristamise võimalus reklaamis) Imidz kujutluspilt või kuvand, moodustuv alaläviste aistiliste assotsiatsioonide kombineerumisel ( isetekkeline kuvand) või konstrueerimise tulemusena ( turunduses nt reklaamitegevuse toel). Imidzi kujundamise aluseks on objektiivne reaalsus, kuid tegelikkust
ÜLLATUS/avastus – sageli seotud huumoriga. („Midagi suurt on tulemas“ – lahtistireklaam) Huumor tingib tugeva emotsionaalse toime, seega võimaldab rakendada madala osalusmääraga reklaamide alateadvuslikku toimet. Utilitaarsed emotsioonid – baseeruvad toote või teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte-tunnustamisele, füüsiliste või praktiliste omaduste poolt esile kutsutud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad. Hedoonilised emotsioonid – toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad. Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. Hoiaku muutmine Hoiakuid saab muutma m.h. mõjustamise abil. Carl Hovland (Yale Univ) 1950.60ndate tööd: On oluline mõista, et hoiaku muutumine on kommunikatsiooni tulemus.
ÜLLATUS/avastus sageli seotud huumoriga. (,,Midagi suurt on tulemas" lahtistireklaam) Huumor tingib tugeva emotsionaalse toime, seega võimaldab rakendada madala osalusmääraga reklaamide alateadvuslikku toimet. Utilitaarsed emotsioonid baseeruvad toote või teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte-tunnustamisele, füüsiliste või praktiliste omaduste poolt esile kutsutud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad. Hedoonilised emotsioonid toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad. Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. Hoiaku muutmine Hoiakuid saab muutma m.h. mõjustamise abil. Carl Hovland (Yale Univ) 1950.60ndate tööd: On oluline mõista, et hoiaku muutumine on kommunikatsiooni tulemus.
- Reis jt (2000) tõestas oma töös, et igapäevased iseseisvuse, kompetentsuse ja ühtekuuluvuse tundmused andsid ainulaadse panuse õnne ja vitaalsuse tundmusele. 8 Emotsioonide ja heaolu vaheline seos, nagu ka iseloomuomaduste ja heaolu vahelised seosed, tegeleb teatud määral heaolu kui sellise tähendusega. Sellisena omavad hedoonilised ja õnnistavad (ilmselt pigem õnnelikuks tegevad) väljavaatad üsna erinevaid seisukohti ning on osalenud erinevate teadusuuringutes. Emotsioone ja subjektiivset heaolu käsitlevad uuringud on leidnud, et (a) inimesed tunnetavad mõju järjepidevalt, (b) mõju on kergesti käsitletav positiivse või negatiivsena ja (c) suur osa inimesi tunnetavad enamusel ajast positiivset mõju (Diener & Lucas 2000).Kuna inimesed kogevad rohekem
Vajadused on motivatsiooni määravaks osaks. Vajadus on enne motiivi. Vajaduse rahuldamise skeem: Vajadus > Motiiv > Motiveeritud tegevus > Eesmärk vajaduse rahuldamiseks 2.3. Motiivide liigid ja ergutid x Liigitused:emotsionaalsed (ego, staatus, prestiiz, mugavus, moevärv, lõbu, armastus) vs x ratsionaalsed (ökonoomsus, toote omaduses, töökindlus, usaldusväärsus, kestvus) x psühholoogilised vs funktsionaalsed x positiivsed vs negatiivsed x hedoonilised vs utilitaarsed Hedoonilised ostumotiivid: x Seikluslik ostmine x Väärtuspõhine ostmine x Lohutuslik/stressi maandav ostmine x Sotsialiseeruv ostmine x Ostmine kellelegi teisele x Ideeline ostmine Motiivide ergutid. Motiivid sõltuvad tavaliselt: x Psühholoogilistest ergutitest x Kognitiivsetest ergutitest
- Reklaam tuleb “läbi kaaluda” erinevaist hoiakutasandeist lähtudes - Kulumise vältimine (kui ma tajun, et mul on reklaamist kõrini. Tekitab negatiivseid hoiakuid) Utilitaarsed emotsioonid/hoiakud – baseeruvad toote või teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte-tunnustamisele, füüsiliste v praktiliste omaduste poolt esile kutsustud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad (kõrge osalusmäär) Hedoonilised emotsioonid/hoiakud – toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad (madal osalusmäär) Võimalik meetod hedoonilise ja utilitaarse hoiakukomponendi eeltestimiseks (Batra, Ray. 1985): Lihtsaim viis saada esialgne ettekujutus utilitaarse ja hedoonilise hoiakukomponendi väärtustest on esitada reklaami (ja/või toote) kohta 2 küsimust: 1. Kas see meeldib või ei meeldi? 2. Kas see tundub kasulik või kasutu?
kutsuva objektiga käib ajas ja/või ruumis pidevalt kaasas mingi kindel teine objekt, siis omandab ka see võime iseseisvalt sedasama elamust esile kutsuda. 3) Huumor. 4) Hirmuappeleeringud. 5) Tunnetusprotsesside vahendusel saadud teabe mõjud. 9 Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas põhiliigid: 1) Utilitaarsed emotsioonid. 2) Hedoonilised emotsioonid. - Ekstreemumite seadus - seaduspärasus, mille kohaselt pikema ajavahemiku tagant jäävad paremini meelde nii tugevalt psotiivseid kui ka negatiivseid emotsioone / tundmusi esile kutsunud reklaamteated või nende momendid, mitte aga neutraalsed. Reklaamitavasse soodsa suhtumise kujundamisel on reeglina efektiivsem positiivne emotsioon. Emotsioonide põhiliigid: Aktivatsioon, pingulolek, skeptilisus, enesekindlus, viha, allasurutus / alluvus, rahulikkus,
• ...maitse- või haistmiselamustega. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1 Utilitaarsed emotsioonid – baseeruvad toote v teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele või mitte- tunnustamisele, füüsiliste või praktiliste omaduste pooolt esile kutsustud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad 2 Hedoonilised emotsioonid – toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. Kõige ebaefektiivsemad on emotsionaalselt neutraalsed sõnumid. Ka negatiivse emotsionaalse mõjuga (samas dramaatilised, afektiivsed) reklaamid võivad osutuda efektiivseks. Siiski on positiivse alatooniga reklaamid reeglina efektiivsemad
mõistusele, heale reklaami mäletamisele, toote omadusi kirjeldavatele asjalikele argumentidele vms ,,mõistlikele" alustele , on kõigi eelduste kohaselt tegemist emotsionaalse apellatsiooniga ja lootusega, et toote reklaami poolt esitatud kutsutud tundeelamus kantakse üle sellele tootele. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kate põhiliiki: 1. utilitaarsed emotsioonid 2. hedoonilised emotsioonid Reklaamitavad kaubad evivad enamasti võimet käivitada nii ühtselt kui teie emotsionaalseid reaktsioone, kuid utilitaarse ja hedonistliku elamuste vahekord on erinevatel toodetel siiski erinev. Laialdaselt on levinud ühekülgne arvamus sellest, et üksnes emotsionaalse mõjuga reklaam suudab teete suhtes luua positiivseid hoiakuid. Reklaami vastuvõtja meeleolu ja tujumuutused reklaami tajumise ajal
· maitse- või haistmiselamustega. Reklaamitavate markide suhtes kujunevate emotsionaalsete reaktsioonide ja afektiivsete eelsoodumuste vallas eristatakse kahte põhiliiki: 1 Utilitaarsed emotsioonid baseeruvad toote v teenuse instrumentaalsete külgede tunnustamisele v mitte- tunnustamisele, füüsiliste v praktiliste omaduste pooolt esile kutsustud meeleoludele; on teadvustatumad ja ratsionaalsele kontrollile alluvamad 2 Hedoonilised emotsioonid toetuvad mõnu- ja naudingutundele; on pigem intuitiivselt tajutavad Tavapärane on, et ühes reklaamis esinevad mõlemad liigid, üks võib olla siiski domineerivam. Võimalik meetod hedoonilise ja utilitaarse hoiakukomponendi eeltestimiseks (Batra, Ray. 1985) - Lihtsaim viis saada esialgne ettekujutus utilitaarse ja hedoonilise hoiakukomponendi väärtustest on esitada reklaami (ja/või toote) kohta 2 küsimust: 1. Kas see meeldib või ei meeldi? 2
annaabi.ee 
