,,Põrgu" on Viiralti üks kuulsamaid maale. 6) ISIKLIK VAATENURK Minu isiklik arvamus on, et maal on väga juhitav ning esimese pilguga jääb väga segaseks, miks teos nii tunnustatud on. Lähemal uurimisel leidsin, et iga viimne detail on niivõrd põnev ja paneb mõtlema, miks on see seal ja mis sellega öelda tahetakse. Samuti kujude seotus annab tõesti kokku ühe loo ning mõistatus on see, millest see lugu algab, kes on see kõige kurjem ja kes on kõige heatahtlikum. Raske on aimata, mis peitub nende deemonite taga ja uuesti vaadates tekib aina rohkem mõtteid. Teose mõistmiseks kuluks kindlasti väga kaua aega ja ma olen enam kui veendunud, et reaalselt polegi võimalik seda mõista ja ehk oligi see ainult üks kunstniku veidratest unenägudest või hallutsinatsioonidest moodustunud pilt, millel mõte puudub. Kuigi pilt kujutab halba ja kurjust, siis minus ei tekita see üldse negatiivseid tundeid, vaid pigem uudishimulikke. KASUTATUD KIRJANDUS 1
" Mina arvan, et ta oli südames hea inimene, mis ka mõneljuhul välja tulid, eriti purjus peaga ja kurbade sündmuste juures. Aga tal oli vaja lihtsalt oma elu Vargamäel sisukaks muuta.Pearu öeldu peale Krõõda matuseid ,,Kuule, sina naabrimees! Veart eit oli sul ! Niisukest änam ei tehta! Vargamäe silmad ei sua änam niisukest nähja. Hallelooja! Sinu kadunud eide terviseks! Issand olgu meile armuline!" 4.Mina eelistan Andrest kuna ta oli töökas ja heatahtlikum kui Pearu. Ta polnud nii kiuslik ja suutis andestada, ka Pearule. Ja ta ei peksnud oma naist.Ma arvan, et Tammsaare eelistas samuti Andrest kuna raamatus jääb mulje selline. 5.Krõõt oli naisena väga teotahteline ja heasüdamlik. Emana tundis ta pisut süütunnet kuna ei olnud oma esimesi lapsi sünnitanud poistena.Kuid armastas sellegipoolest oma lapsi. Abikaasana oli ta väga truu ja kohusetundlik, kui Andres midagi ütles siis ta ka seda tegi. Oli hea ja kannatlik .Talle oli
Tegelikult , on see vägivald üks kohutav asi , vahet ju pole kas on see siis füüsiline vöi vaimne , mölemad ju möjuvad ühtemoodi halvasti . Iga inimene meie keskelt vöib üksköik millal ka selle ohvriks langeda , kunagi ei või ju teada , kus kohas sul vaenlasi võib olla . Kuid inimene saab ise vägivalla ära hoidmiseks väga palju teha , tegelikult , inimene ise ju saabki seda ainult ära hoida . Võiks olla ainult veidi mõistlikum ja heatahtlikum iseenda ja teiste suhtes . Kui mötlema hakata , siis see ei tee ju kellegile head , kui sa teisele jalaga kõhtu vöi rusikaga näkku lööd ning veel paar head roppu sõna ja veel kuhu iganes saatmised . Õudne on ju isegi sellele mõelda , et ka meie endi ümber ja kindlasti ka meie endi sõpradest ja muudest tuttavatest vöib olla vägivalla ohver , kas tulevikus , vöi siis minevikus .
Põhjenda. Issand + Mefistofeles Mõlemad kui inimeste saatuse üle otsustajad kõrgemad jõud. Issand – Mefistofeles Issand usub inimestesse, aga Mefistofeles peab inimesi vaid põlastusväärseteks ussikesteks. Margarita + Faust Armastasid üksteist. Margita - Faust Naine pidas Mefistofeles halvaks ja nägi teda läbi, Faust mitte. Margarita + Mefistofeles Mõlemale meeldis Faust. Margarita - Mefistofeles Margarita oli heatahtlikum, õrnem. Mefistofeles pahatahtlik, õel. Issand + Faust Mõlemad targad, kuigi erinevat moodi. Issand - Faust Issand oskas inimesi läbi näha, head ja halba eraldada. Faust väga mitte. Wagner + Faust Olid mõlemad targad, või vähemalt teel sinna suunas. Wagner - Faust Wagnerile ei meeldinud rahvarohked kohad, Faust tundis end nendes hästi. Faust pidas Wagnerit ahneks, kes elab ilma vaevata. Mefistofeles + Wagner Mõlemad veidi pahatahtlikud Fausti suhtes
stressi, olid terve mad ja rikkusid vähe m rezii mi (Ruback et.al, 1987) ·Töötajatel, kellel on või malus iseseisvalt otsustada, on efektiivse mad ja pare ma m oraalse seisundiga (Miller & Monge, 1986) ·Varjupaikade asukad, kellel pole v õi malust valikuks millal süüa, magada ja või malust kontrollida o ma isiklikku elu väliste sekku miste osas, on passiivse mad elukoha ja töö otsingul (Burn, 1992) Eneseesituse hälve · O ma käitumise teiste o mast heatahtlikum hindamine p õhiliselt fundamentaalse o mistusvea tõttu · Positiivsete ja negatiivsete sünd muste seletamine Sportlaste hinnangud tulemustele (Grove et al., 1991) Autojuhtide seletuskirjad liiklusavariide puhul Poliitikute selgitused valimistulemustele (Kington, 1967) Abielupaaride selgitused koduste tööde mahu kohta (Fiebert, 1990) Üliõpilaste hinnangud eksami adekvaatsusele (Griffin et al, 1983) Õpetajate hinnang oma osale üliõpilaste tulemustes (Arkin et al, 1980)
inimesed ka nii teevad), järjekindlust (kas inimene teeb alati nii) ja eristavust (kas sarnastel asjaoludel toimib ta samaviisi). - Õpitud abitus - ebameeldivas olukorras enda aitamiseks pingutustest loobumine isegi siis, kui sellest abi oleks, kuna ühes olukorras passiivse ohvri rolli sunnitud indiviid on oma kogemuse üldistanud teistele olukordadele. 5 - Eneseesituse hälve - oma käitumise teiste omast heatahtlikum hindamine põhiliselt fundamentaalse omistusvea tõttu. - Sotsiaalsete esituste teooria (- Moscovici) - teooria, mis käsitleb seda, kuidas ühised uskumused arenevad ja kuidas neid sotsiaalsetesse gruppidesse ning ühiskonda tervikuna edasi kantakse. Ühistel uskumustel on oluline tegelikkuse seletamise ja ühiskondlike ettevõtmiste õigustamise funktsioon. - Tavaelu tunnetusteooria - käsitus igapäevaelu uskumuste ja sotsiaalsete esituste
Hobbes- peaaegu absoluutne loovutamine (valitsejale absoluutne võim), maksude kehtestamise õigus. Locke usaldatakse valitsejatele kindlate eesmärkide täitmiseks ja piiratud kujul (liberaal). 18.-19. sajandi monarhiaideed. Loobumine Jumaliku võimu ideest rõhuasetus alamate (enamasti vaikivale) nõusolekule. Praktilised argumendid monarhia kasuks- ülivooruslik valitseja, ühiste huvede kaitse. 19.sajandi algul pettuti Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad : monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. Kuni I MS liberaalse monarhia idee vs vabariiklikud, sotsiaalsed ideed. Alternatiiv I : rahvavalitsus Keskajal olematu ideoloogia, hakkas laiemalt levima 17. sajandil seoses Inglise kodusõjaga. Sõjaväe radikaalsem nõusoleks alamate nõusolek on fundamentaalne ; universaalne valimisõigus (s.t. Kõikidele meestele valimisõigus, kui seda pole siis tegu orjandusega).
nõusolekule (consent) · Praktilised argumendid monarhia kasuks. 18. saj: "valgustatud despootia" idee (Preisi Friedrich II, Venemaa Katariina). Ülivooruslik valitseja, ühiste huvide kaitse · Romantikud: Monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet stimuleerib alamate kuulekust ja vooruslikkust. Orgaanilise kogukonna kese. Paternalism · 19. saj. algul pettumus Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad: monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. · Kuni I MS:"Liberaalse monarhia" idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed 6. Segavalitsuse teooria ja praktika varauusajal · Segavalitsus -> Võimude lahusus · John Locke (1632-1704): · Türannia vältimiseks: "piirajad ja tasakaalustajad" (checks and balances). · 3 eri tüüpi võimu: o Seadusandlik (kõrgeim) o Täidesaatev
paternalism kodanike assamblee 19. sajandi monarhiaideed Kaasajal Veneetsia: 19. saj. algul pettumine Prantsuse rev-s Doodž, Kümne Nõukogu, Suur Nõukogu Monarhismi taastajad: monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui Stabiilsus: 1310-1797 rahvavõimu vormid. Segavalitsus -> Võimude lahusus Kuni I MS:“Liberaalse monarhia” idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed John Locke (1632-1704): Alternatiiv I: rahvavalitsus Türannia vältimiseks: “piirajad ja tasakaalustajad” (checks and balances).
kaitse. Monarhile tulebki rohkem vabadust anda, sest valgustatud monarhid näevad ühishuve paremini ja kaitsevad lihtrahvast aadlike jt võimsate isikute vastu. · Romantikud: monarhia esteetiline ja poeetiline kvaliteet stimuleerib alamate kuulekust ja vooruslikkust. Orgaanilise kogukonna kese, mille keskmeks on monarh. Paternalism · 19. sajandi algul pettumus Prantsuse revolutsioonis. Monarhismi taastajad: monarhia on heatahtlikum ja vähem vägivaldne kui rahvavõimu vormid. Demokraate võidi süüdistada selles, et üritatakse luua midagi Jakobiinide diktatuuride taolist võimu. · Kuni I MS:"Liberaalse monarhia" idee vs vabariiklikud, sotsialistlikud ideed. Monarhia pooldajad väitsid, et monarh suudab seaduste valitsemist ja liberaalselt isikute kaitset tagada. Alternatiiv I: rahvavalitsus · Varauusajal marginaalne suund. Levis 17. sajandil
annaabi.ee 
