Franz Joseph Haydn Haydn sündis alam Austrias Rohrau külas. Haydni perekond armastas muusikat. Aastal 1740 sai Haydnist püha Stefani toomkiriku kooripoiss. Andeka õpilasena võeti ta ka õukonda musitseerima. Toomkoolist lahkus ta 17.a. Seoses häälemurdega. Vanemad soovisid, et Haydnist saaks vaimulik. Haydni muusikalist tegevust vanemad ei toetanud Haydn elas tagasihoidlikus katuse toas. Ta teenis elatist klaveri õpetaja ja viiuldajana orkestrites ja ansamblites. Tol perioodil kirjutas ta klaveri palasid, kergemat orkestri muusikat ja proovis kätt laulu mänguga. Aastal 1759 sai tast krahv Morini õukonna kapelli juht. Sel perioodil valmis Haydni esimene sümfoonia 1761 saadeti kapell laiali ning Haydni kutsuti kapell meistriks vürst Esterhazy õukonda
1779 aastal võeti Eszterhazy kapelli tööle abielupaar Polzelli. Laurjatar, kellesse Haydn armus, oli vaid 19aastane. Ilmselt Luigia vastas Haydn tunnetele ehk tema suhtumises ilmnes rohkem omakasupüüdlikkust kui siirust. Igaljuhul nõudis ta alatasa ja väga visalt Haydnilt raha. Arvati ka, et Luigia noorema poja isa võib olla Haydn. 1791. Aastal suri vürst Eszterhazy, kui Haydn oli juba ligi 60aastane. Eszterhazy pärija ei pidanud muusikast lugu ja saatis kapelli laiali ent Haydnist siiski ei loobunud. Nii sai Haydnist vaba mees (1). 7 HAYDN VABA MEHENA Pärast orkestri laialisaatmist jäi Haydn küll õukonda palgale, kuid nüüd oli tal seal vähem kohustusi ja tal lubati elada Viinis. Ta sai palju tööpakkumisi. Haydn otsustas sõita Londonisse. Esimene reis toimus 17911792. Haydni saabumine tekitas suurt elevust.
Eszterhazy õukond (1761 1760) 1761. aastal sai Haydn Eszterhazy õukonda (kes kuulusid rikkaimate ja mõjukaimate Ungari aadliperekondade hulka) kapellmeistriks ja see sai arvatavasti tähtsaimaks pöördepunktiks tema elus. Haydn pidi kirjutama muusikat vähemalt kaks korda nädalas toimuvateks ballideks või kontserditeks. Sellega seletubki Haydni tohutu sümfooniate arv. Haydn kirjutas üha enam oli töökoormuse kõrval täiesti isoleeritud päris maailmast. Haydnist sai 1776. aastast tõeline ooperikapellmeister, kelle käe all kanti ette 90 ooperit, neist kuue autor oli tema ise. 1779. aastal hakkas kehtima uus reegel Haydni ja Nikolaus Eszteshazy vahel, mis lubas Haydnil kirjastada oma teoseid müügiks ja täita ka teiste metseenide tellimusi Lahkumine Eszterhazy õukonnast 1779. aastal hakkas kehtima uus reegel Haydni ja Nikolaus Eszteshazy vahel, mis
Ta on kirjutanud üle 600 teose, millest paljud juba varases eas. Klaverimuusikas on kuulsust kogunud Mozarti ,,Kuupaistesonaat". Tema loodud ooperitest on tuntuimad ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Võluflööt". ,,Don Giovanni" on loodud kahe hispaania legendi alusel. ,,Võluflööti on nimetatud ka Mozarti testamendiks. Tema üheks kuulsaimaks vaimulikuks teoseks on Reekviem. Ludwig van Beethovenil oli väga tugev sõltuvus Mozartist ja Haydnist, see väljendus teoste pühendamistega neile. Tema muusikaline mõte jäi klassikaliselt loogiline ja tasakaalustatud. 31-aastaselt elas üle hingelise kriisi, saades teada, et jääb lõplikult kurdiks. Reageeris innukalt uuele heroilise ooperikunsti lainele ja seetõttu lõi oma ainsa ooperi ,,Fidelio". 45-aastaselt mängis viimast korda publiku ees klaverit. Elu lõpus jäi täielikult kurdiks, kuid kirjutas endiselt muusikat edasi.
Mozartit on peetud kõigi aegade geniaalsemaks heliloojaks. Ta oli imelaps. Tema looming on lisanud tõelisi meistriteoseid kõikidesse zanridesse. Mozart sündis Salzburgis, tema isa oli õukonna kapellmeister. Isalt saigi ta oma muusikalise hariduse ja pikka aega oli isa ka poja mänedzer. Mozarti õe nimeks oli Maria Anna ehk Nannerl, kellega ta vahel koos esines. Viinis tegutses Mozart muusikaõpetajana ning andis tihti kontserte. Viinis Mozart abiellus ning tutvus Haydniga. Haydnist sai talle eeskuju kvartetizanris ning Haydnile pühendas ta ka oma esimese kvartetikogu. Mozarti muusika leiti olevat liiga julge ja järskude kontrastidega ning tavalise kuulaja jaoks liialt keeruline. Mozart suri 1791. aastal, kuid siiani ei ole teada, millesse ta suri ja miks maeti ta vaeste ühishauda. LOOMING : Vaimulikku muusikat on Mozarti loomingus üsna väike. Mozarti tähtsaim vaimulik teos on ,,Reekviem".
Uut laadi ooperi sünd muutis ka publiku suhtumist. Seni oli ooper olnud meelelahutuslik, mille ajal söödi, joodi, jalutati ja lobiseti. Muutus toimus ka kontserdisaalides, kus publik istus korrektselt, ei söödud ega joodud. F. J Haydn sündis 1732 Austrias. Mängis harfi ja laulis imeilusa häälega, hiljem mängis ka klaverit. 30 a. oma elust töötas rikka ungari päritolu Esterbery juures. Õukonnas tegi ja mängis muusikat. Abiellus juuksuri kelleri tütrega kes ei pidanud Haydnist lugu. On kirjutanud 24 ooperit, mitu aretooriumi. (aastaajad) 104 sümfooniat. Kasutas muusikas heli maalingut. Ta oli optimistlik, (Jumal kinkis talle rõõmsa südame) suri 1809. W. A. Mozart sündis 1756 Austraalias. Teda õpetasid ema ja isa ning mängis lapsena viiulit, klaverit e. ime laps. Esines koos õdedega erinevates riikides. Töötas Saltspurgi õukonnas, hiljem töötas vabakutselisena. Ta oli naiste mees, 6 naist 4suri, oli raha laristaja. Eeskujuks olid Bach, Händel ja Haydn
Kui Haydni vanemad märkasid, et laps on muusikaliselt andekas, teadsid nad, et Rohrau külas tal tõsisemaid arenemisvõimalusi ei ole. Haydnite sugulane Johann Matthias Frankh, kes oli koorijuht, nõustus Josephi enda hoole alla võtma ja teda õpetama. Elu Frankhi majapidamises oli keeruline, tihti pidi nälgima ja riided olid alati räpased. Samas oli see koht, kus Haydn sai õppida viiulit ja klavessiini ja samas ka laulda kirikukooris, kus teda hiljem märgati ja Haydnist sai laulja Püha Stephani katedraali poistekooris. 1749. Aastal algas tal häälemurre ja ta ei saanud kooris laulmist enam jätkata ning hakkas otsima tööd vabakutselisena. Ta pani end proovile mitmel alal: muusikaõpetajana, tänavamuusikuna ja hiljem ka Nicola Porpora teenrina. Lõpuks oli Haydn krahv Morzini alluvuses kapellmeister. Tema ülesanne oli juhatada krahvi väikest orkestrit ja kirjutada sellele sümfooniaid. Hayden tundis ka Mozarti. Nad kohtusid esmakordselt aastal 1784
muusikuandele, kirikukooris. Tol ajal tähendas see ka tasuta ülalpidamist ja korralikku haridust kiriku kulul. Nii sai Haydn algteadmised muusikast ja õppis mängima mitut pilli. Häälemurdest kuni 26-nda eluaastani oli tema elu raskeim periood. Aastal 1761 asus Haydn tööle kapellmeistri abina vürst Esterha´zy lossis Viini lähistel. Esterha´zyd, Ungari kõige jõukamad maaomanikud, toetasid heldelt kõiki kunste. Paari aasta pärast sai Haydnist kapellmeister. Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. Tema kohustuste hulka kuulus lauljate koolitamine, töö orkestriga ning vürsti lõbustamiseks heliteoste loomine. Ning kuigi tal tuli kanda livreed, nagu teenritel, oli ta päris rahul oma õuemuusiku tööga, mida Mozart hiljem kirjeldas kui orjaametit. Esterha´zy uhke lossi juurde kuulus ka teater,
muusikuandele, kirikukooris. Tol ajal tähendas see ka tasuta ülalpidamist ja korralikku haridust kiriku kulul. Nii sai Haydn algteadmised muusikast ja õppis mängima mitut pilli. Häälemurdest kuni 26-nda eluaastani oli tema elu raskeim periood. Aastal 1761 asus Haydn tööle kapellmeistri abina vürst Esterha´zy lossis Viini lähistel. Esterha´zyd, Ungari kõige jõukamad maaomanikud, toetasid heldelt kõiki kunste. Paari aasta pärast sai Haydnist kapellmeister. Helilooja abivalmidus ja julgustav suhtumine tõid talle õuemuusikute seas peagi heatahtliku hüüdnime "papa", mille järgi teda tunti kõigil järgnevail aastail. Tema kohustuste hulka kuulus lauljate koolitamine, töö orkestriga ning vürsti lõbustamiseks heliteoste loomine. Ning kuigi tal tuli kanda livreed, nagu teenritel, oli ta päris rahul oma õuemuusiku tööga, mida Mozart hiljem kirjeldas kui orjaametit. Esterha´zy uhke lossi juurde kuulus ka teater,
parukameistri Johann Peter Kelleri nooremasse tütresse theresesse ja kavatses neiuga tõsimeeli abielluda. Ent piiga pidas teadmata põhjustel paremaks vanematekodust jalga lasta ja tema isal ei jäänud muud üle, kui pakkuda kosilasele oma vanemat tütart. Ja Haydn võttis selle ettepaneku vastu. Peigmees oli 28-aastane, mõrsja Maria Anna Aloysia Apollonia Keller- 32. Abielu sõlmiti 1760. aasta 26. novembril ja Haydnist sai tervelt kümneks aastaks õnnetu abielumees. Õsna varsti ilmnes, et ta oli abiellunud ülimalt piiratud, tuima ja riiaka naisterahvaga. Oma mehe andekust ei mõistnud ega pidanud Maria Anna vähimatki. "Temale ei lugenud," mainis Haydn kord vanemas eas, "oli tema mees kingsepp või kunstnik." Abikaasa hävitas hoolimatult mitu Haydni noodikäsikirja, kasutades neid rullide keeramiseks või pasteedi alla panekuks. Peale selle oli ta tõeline raiskaja ja äärmiselt nõudlik.
viljakas looming uue saj. algusaastail. Kui Mozart ja Haydn olid klassikalise stiilinormide loojad ,siis B. alustas keskonnas kus olid väljakujunenud kindel stiil ja zanrid. Muutunud oli ka aeg-(sotsiaalsed muutused) prantsuse revolutsioon, USA iseseisvusdeklaratsioon. Sündinud muusikaelu uued alusstruktuurid: kodanlikud muusikaühingud, avalik kontsertelu, muusika-ajakirjandus, muusikaharidus jne. Erines Bachist ja Haydnist ka eluvaadetelt: ideaaliks isiklik vabadus, individualism, eetilise ideed. Loominguprotsess raskepärane, suhteliselt väike teostehulk, pidev töö teema kallal, suuremate teostega töötab aastaid. Sündis Bonnis flaami päritolu muusikuperekonnas, 13 aastasena aldimängija, asendusorganist õukonnas; 1787.a. esimene reis Viini, ettemängimine Mozartile. 1792.a. kolib õppimise eesmärgil Viini, õpetajaks Haydn, Salieri. Viinis algul
kõrgvirtuooseteks. Kasutab ooperis iroonilisi tsitaate. Ligetile ei meeldi elektroonmuusika. Selle ooperi esiettekandel, Pariisi Ooperis, 1981 juhtus intsident. Ta katkestas ooperi kulgemise, kuna elektroonika undas valjult, kui tromboon. See kogemus tegi ta väga ettevaatlikuks elektroonika suhtes. Olgugi, et ta ise oma komponeerimises kasutab kõikvõimalike uuenduslikke meetodeid, soovitab ta heliloojatel (noortel õppijatel) lähtuda vanadest stiilidest. Õppida tundma Haydnist – Berliozini nende partituure. Propageerib oma õpetuses traditsioonilisi tehnikaid. 1970. aastad tähistavad modernismi hääbumist. Muusikateatrile kirjutamist jätkab Ligeti, 1977 valmib anti-anti-ooper Le grand macabre (Vägev vikatimees; libreto Michel Ghelderode samanimelise 1934. aastal loodud näidendi järgi). Tegevus toimub väljamõeldud maal nimega Breughelland (16. sajandi maalikunstniku Pieter Brueghel vanem järgi – grotesksed ja absurdsed maalid nagu Hieronymus Boschilgi).