VALGUSTUSAEG 18. sajand Plahvatuslik muutus Läänemaailma intellektuaalses ajaloos, mil hakati rõhutama mõistuse jõudu ja Mõistusekogemuse ülistus olulisust.! Teaduste ja kultuuri õitseng Usk progressi ! Inimkonna ümberkasvatamine on võimalik hariduse ja õppimise toel. Inimestele tuleb anda teadmisi, et muuta maailma harmoonilisemaks! Usk inimese võimetesse. Inimesed peaksid olema võrdsed, vabad. Ühiskonda valitsegu valgustatud monarh. · VALGUSTUSE EELDUSED: · Maadeavastused · Loodusteaduste areng · Tehnika areng · ISELOOMULIKUD JOONED: · Usk vaatluse ja katsetega saadud teadmistesse · Vaimse vabaduse hindamine Valgustuskirjandus · iseloomulik sügav usk môistuse jôusse ja inimväärikusse, samuti hariduse ning kultuuri nôutamine rahvahulkadele.
· Reekviem- surnute mälestusek kirjutatu missa Kui kujutasvas kunstis asi domineerivaks istaalia siis muusikas madalmaad. vasta õpiku põhjal: Kõrgrenessans 13. oktoober 2008. a. 13:07 Madalmaad 1475-1477 hävitas FRA sõjas Urgundia ja muusikud paisati mööda maailma laiali. Tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur Uueks keskuseks sai FRA kuningakoda ja Habsburgide õukond Austrias ja Põhja-Itaalias. Kujunes välja uus kõlaideaal, muusika muutus harmoonilisemaks ja meloodilisemaks. Seoses sellega võeti kasutusele mitmeid uusi pille: eriti tähtsad on viiulrphma pillid, mis arenesid välja Põhja-Itaalias 14-17 sajand. Tekkisid uued zanrid. Vaimuliku muusika valdkonnas tulid uuesti au sisse missa. Missa erivorm- reekviem- leina missa. Passioon kehastab Kristuse kannatusi. Populaarseks muutus ooper. Esimene ooper esietendus 1597 Firenzes, ITAs. Aasta hiljem kirjutatud ooper on säilinud. Esimeste ooperite loomisel olid eeskujudeks Vana-Kreeka
Itaalia arhitektuur. 15. sajand. ❖ Kunstikeskuseks oli Firenze, ❖ FILIPPO BRUNELLESCHI - Rierenze toomkiriku koheksatahuline kuppel, Leidlaste Kodu, San Lorenzo kirik, Pazzi kabel ❖ Tsentripetaalperspektiivid- ruumiline pilt, “õiged proportsioonid” ❖ Palazzod- Paleed, kolmekorruselised (iga korrus “kergem”), rõhutati üksikosade funktsioone, horisontaalne suund ❖ LEON BATTISTA ALBERTI - iga korrase akende vahel pilastrid. Fassaad muutus rahulikumaks ja harmoonilisemaks. Kindlad reeglid kunsti loomiseks jne. Itaalia skulptuur. 15. sajand ❖ LORENZO GHIBERTI- PARADIISI VÄRAVAD - 28 kullatud pronksist relieefi (vana testamendi sündmused), 10 suuremat relieefi ❖ DONATELLO- Püha Jüri - 2 meetrit kõrge marmorkuju, vabafiguur, kontrapost. “Taavet”- Esimene vabalt seisev alastifiguur pärast antiikaega. Gattamelata ratsamonument. ❖ ANDREA del VERROCCHIO- Võidukas Taavet (riided seljas, jõle naiselik), Colleoni ratsamonument.
ehitusse arhitekt L. B. Alberti? Palazzode fassaadi kujundati järgmiselt- alumine korrus oli laotud suuremate ja rohmakalt tahutud kividega. Teise korruse kivid olid väiksemad ja ühtlasemalt laotud. Kolmas korrus aga oli peen ja puhas ladu. Palazzod muidugi muutusid järjest stiili peenemaks, eriti nendel, kes ei tahtnud oma rikkust varjata. L. B. Alberti alustas uut muudatust nende ehituses ja hakkas kasutama iga akna vahel pilastreid, mis muutsid palazzod harmoonilisemaks ja pidulikumaks. 10. Millised muudatused tõi skulptuuri Lorenzo Ghiberti? Kirjelda tema Paradiisi väravat. Ta kasutas oma loomingutes kullatud pronksi. Tema reljeefe ümbritses neliksiiru meenutav ehisraam, inimeste figuurid olid kujutatud realistlikumalt. Ta võttis kasutusele tsentraalperspektiivi. Paradiisi värav- ehk uste paar, millel oli 10 suuremat reljeefi, mille raamid olid juba nelinurksed. Kasutas tsentraalperspektiivi, eriti reljeefidel, kus figuuride taustaks on
F: Liszti teost sai kuulata klaverimängija Karolina Zukova esituses. Kuna ta mängis üksinda, sai ühele mängijale korraga pühenduda. Teda vaadates tundus klaveril mäng kerge ning ta mängis väga hingestult. Ma arvan, et Karolina Zukova oleks saanud veel paremini esitada seda lugu. Ta oleks võinud teha lühemad pausid loo sees. Klaveripala hakkas madalast registrist, mida mängiti vasaku käega väga kiires tempos. Lisandus juurde ka parem käsi. Seejärel lugu läks harmoonilisemaks ja pehmema kõlalisemaks. Vaheldus tugeva ja teravama kõlalise ning mahedama meloodia vahel. Edasi tuli hüppeline osa, mis oli kiires tempos ja mängiti valjult ja poolvaljult. Loo lõpupoole oli meloodia ning tempo rahulik, vaikse kõlaga ning kõrges registris. Arenes edasi teravaks, hüppeliseks ja jõuliseks, kuid lõppes rahulikult kolmkõladega. Viimasena mängiti suuremas koosseisus Ottorino Respighi kirjapandud teost, milleks oli Klaverikvintett f- moll P. 35 (1902). O
- 1.korrus oli massiivsem ja raksepärasem, 2. Korrus kergema ilmega ja 3. Täitsa kerge - 15.saj keskpaigaks muutus palazzode stiil peenemaks ja kergemaks - oli elumaja, mille elanikud ei tahtnud enda rikkust varjata -aknad muutusid suuremaks, palazzod avanesid tänava poole -üha enam kasutati antiikarhitektuurist pärit detaile Alberti -uue palazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid -pilastrite ja akende vaheldumine muutus hoone harmoonilisemaks, pidulikumaks, rõhutas hoone mittekindluslikku iseloomu -kasutas kirikuehituses antiikeeskujusid -arendas tsentraalperspektiivi õpetuse järjekindlaks teooriaks Skulptuur 15. Sajandil Ghiberti Võitis konkursi, kes pidi valmistama Firenze toomkiriku ees seisva väikse ristimiskiriku põhjapoolse pronksukse -tegi 28 kullatud pronksist reljeefi, mis kujutasid Vanas Testamendis kirjeldatud sündmusi (figuurid on kujutatud realistlikumalt kui gootikas) Telliti veel idapoolne kahe poolega uks
valem (nn. Binet' valem, (1.1)), Defineerimisel on siiski vaja paika panna ka kaks suvalist elementi. Tavaliselt fikseeritakse F0 = 0 ja F1 = 1. Fibonacci arve on uuritud juba 13. sajandist peale. Nimelt saab nende abil üpris hästi kirjeldada paljusid looduslikult kulgevaid protsesse. Samuti on kahe järjestikuse lõpmatusele laheneva indeksiga Fibonacci arvu jagamisel saadav suhe = 1+521, 618034 juba antiigist saati olnud kasutuses kunstis, kus seda peetakse koige harmoonilisemaks suhteks kahe pikkuse vahel (nn. kuldloige). Lisaks on arvud ise seotud mõningate kombinatoorika ja paljude tõenäosusteooria probleemidega (ka praktilise tõenäosusteooria, nt ruletiteooria, börsi liikumise teooriatega), samuti on nad leidnud kasutust informaatikas (nt. Fibonacci otsing, kui parandatud versioon kahendotsingust, mõnede algoritmide keerukuse hindamine). -Nimetatud Leonardo Pisano Fibonacci, 13. saj. itaalia matemaatiku auks.
nelinurkne siseõu. Katus nii madal, et tänavale ei paistnud. Kasutati proportsioonireegleid, mis on vastandlikud gootika päevil kehtinuile. Neil on väljaspoolt selgelt eristatavad korrused. Pallazo oli just neile, kes ei tahtnud oma rikkust varjata. Leon Battista Alberti(1404-1472) Selle kuulsa arhitekti ja kunstiteoreetiku nimega on seotud uue pallazotüübi levik, kus iga korruse vahele paigutati pilastrid. Pilastrite ja akende vaheldumine tegi hoone harmoonilisemaks. Alberti oli mitmekülgselt haritud, ta tundis antiikfilosoofiat, kirjandust, õigusteadust ja kõiki kunste. Tema kirjutised skuptuurist, maalikunstist ja arhitektuurist olid suure mõjuga. Alberti arvates oli täiuslikuimaks vormis ring ning kõik sellesse mahtuvad kujundid. Ideaaliks olid tsentraalehitised. Skultuur 15. sajandil. Lorenzo Ghiberti(1378-1455). 1401. aastal korraldati uuelaadne üritus võistlus selleks, et
on (1) uskuda, kui jumal on olemas, (2) uskuda, kui jumalat pole olemas ja (3) mitte uskuda, kui jumal on olemas, (4) mitte uskuda, kui jumalat pole olemas. Pascali järgi annavad kaks viimast, st mitte-uskumise valikud inimese elu jaoks kas neutraalse (4: ei avalda mõju) või negatiivse tulemuse (3: põrgu), seevastu mõlemad uskumise valikud annavad positiivse tulemuse, kui uskuda ja jumal on (1), siis tagatakse paradiis, kui uskuda ja jumalat pole (2), siis teeb see inimese paremaks ja harmoonilisemaks. Seega on inimese jaoks mõistlik igal juhul uskuda. 7 Leiutised 1642 leiutas Pascal mehaanilise ratasarvutusmasina, millel oli kaheksa liikuvat ketast. Selle abil oli võimalik arvutada kuni 8-kohalisi summasid kümnendsüsteemis. Kui üheliste ketas liikus kümne sälgu võrra, liikus kümneliste oma edasi ühe võrra jne. Esimese eksperimentaalse arvutusmasina oli
Esimeses peatükis tuli juttu pikemalt 1950. aastatel tekkinud rock'n'rollist ,mis on selgelt meile tuntud rockmuusika alusepanija.Rock 'n rolli iseloomustab kerge rütm ja lihtne ja meeldejääv sõnum.Kahjuks osutus rock 'n roll Ameerikale sellel ajal vastuvõetamatuks ning muusikastiil tõrjuti USA muusikaareenilt.Nagu juttu teises peatükis, elas rock 'n' roll ja rütmibluus edasi Inglismaal , kus seda arendasid edasi Inglise muusikud ,muutes seda harmoonilisemaks ja vokaaliliselt sujuvamaks.Esmakordselt tuli ka tänu ansamblitele Led Zeppelin ja The Cream kasutusele mõiste Rock muusika.See muusikastiil rändas tagasi Ameerikasse , kus see seoti USAs populaarse ja samuti reforme läbinud folk muusikaga. Pärast segunemist folkmuusikaga oligi tekkinud meile tuntud rock muusika.Kahjuks on midagi täpsemat raske väita, kuna rock muusika areng on olnud väga segane ja paljud
Nende kahe riigi ideedes spordi kohta on erinevusi. Spartalaste jaoks oli sport, s.h. poks ja maadlus viisiks, kuidas vastavas koolis Agoges tugevaid kehasid ja võimekaid sõdureid treenida. Sõna spartalik kasutatakse tänapäevalgi distsiplineeritud ja raske treeningu kujutamiseks. Sparta mehed veetsid suurema osa oma elust väeüksuste juures. Ateenalased vaatasid sporti kui viisi oma isiksust läbi oma keha treenida (ideoloogiaks oli "ilu ja harmoonia"), tehes oma keha ilusamaks ja harmoonilisemaks uskusid nad end tegevaks lähedasemaks oma jumalatega. Paljud kreeka noorukid treenisid oma gymnasion'i või palestra (võitluskunstide kool) juures. Sellest ajastust on pärit palju skulptuure ja vaasimaale, mis kujutavad kreeka atleete nende treenitud kehadega. Hilisemal ajal, eriti pärast võitu pärslaste üle, võis ateenalaste iseloom muutuda vastutustundetu vabaduse ja individualismi poole. Sportlased muutusid üha rohkem professionaalideks ja inimestele meeldis enam vaadata
koostöö ja inimsõbralikkus. Tööst. M. P. Follett keskendus protsessidele grupis ja grupi mõjutustele. Töötades sotsiaalkeskustes pani ta tähele, et ideed, milleni jõutakse grupis koos arutades ei ole samad , milleni jõuavad inimesed üksinda töötades. Grupis osalejate mõttemudelid muutuvad ainuüksi seetõttu, et nad osalevad grupis. Follett uskus, et ühiselt diskuteerides muutuvad inimeste mõtted harmoonilisemaks, inimesed hakkavad rohkem ühtviisi mõtlema. Juhi roll on luua selline koostöö alluvatega, mis annaks optimaalse tulemuse, mitte aga niivõrd kasutada võimu alluvate üle. Follett teooria tugines integratsiooni kontseptsioonil, s.t. grupi liikmete erinevuste harmoonilisel ühtesulatamisel eesmärgiga saavutada kõigile vastuvõetav tulemus. Juhi ülesanne on seda integratsiooniprotsessi juhtida . Juhid, kes püüavad domineerida grupi üle, et saavutada etteantud
pudelit eluvett aastas(!), mis teeb neist maailma suuruselt teise konjakitarbija USA järel. Baaspiirituse areng konjaki täisküpsuseni on jaotatud kolmeks etapiks: - esimesel, nn ekstraktsiooniperioodil seob see vajalikud tanniinid, muutudes maitselt puidusemaks ning omandades kuldsed merevaigutoonid - teisel, nn küpsemis- ehk vananemisperioodil konjakipiiritus tiheneb, aroomi- ja maitsebukett muutub täidlasemaks ning harmoonilisemaks - kolmas, nn oksüdatsiooniperiood on finaaliks täisküpsuse saavutanud konjak villitakse kõhukatesse kitsakaelalistesse säilituspudelitesse, mida prantslased dame Jeanneideks ja inglased demijohnideks kutsuvad ning korgitakse. Niipea, kui katkeb konjaki kokkupuude puidu ja seeläbi ka õhuga, lõpeb kogu protsess ning joogi kvaliteet muutub edasiste säilitusolude suhtes permanentseks. Iga konjakimaja juurde
toetuv kolmnurkne viil. Ta kasutas lisaks kõrgetele pilastritele ka sambaid ja poolsambaid, mis ulatuvad üle mitme korruse (kolossaalorder). Tema arvate sobis sammasfassaad ka ilmalikele hoonetele villadele. Leon Battista Alberti nimega on seotud uue palazzotüübi levik, kus iga korruse akende vahele paigutati pilastrid, need lõid tasakaalu fassaadil kandvate ja kantavate osade vahel. Pilastrite ja akende vaheldumine elustas fassaadi, nende rahulik rütm muutis ehitise harmoonilisemaks ja pidulikumaks ja rõhutas selle mittekindlusliku iseloomu. Ka kirikuehituses hakkas Alberti rakendama antiikeeskujusid. Alberti arendas tsentraalperspektiivi õpetuse järjekindlaks teooriaks. Ka arhitektuurile paakus ta kindlaid matemaatilisi reegleid, tema arvates on täiuslikud vormid ring ja sellesse mahtuvad kujundid (ruut, kuusnurk jne), järelikult soosis tema teooria tsentraalehitisi. Mitmes Itaalia linnas kirikuid püstitades jäi ta siiski pikihoone
annaabi.ee 
