musikaalsus Iga kord erinev Akordijärgnevus – 12-taktiline bluusivorm v 32-taktilises AABA- vormis Pillikoosseisud 3-8mängijast ansambel 17 mängijast bigbänd Ansambel – meloodia- ja rütmigrupp Meloodiapillid Vaskpillid Puupuhkpillid Löökpillid Soolopillid Kornet Trompet Saksofon Klaver Klarnet Vibrafon Tromboon Rütmigrupp Ül on hoida tempot, lisada rütmierksust, toetada harmooniaid Klaver Kontrabass Löökpillid Bandžo Kitarr Rütm Iseloomulikud elemendid: Sünkoop – rütmikuj muus Meetrum – neljaosaline, rõhutatakse 2. ja 4. lööki Meloodia Voolavad Duur-helilaadis Sageli 3., 5. ja 7. aste madaldatud http://www.youtube.com/watch?v= E2VCwBzGdPM TÄNAN KUULAMAST !
JAZZ-MUUSIKA PÕHIJOONED Improvisatsioon- Jazz'i kõige iseloomulikum tunnusjoon ja peamine omapära on improvisatsioonilisus, mis tähendab, et muusika sünnib praeguses hetkes. Nii kõlab üks ja sama teos samade muusikute esituses iga kord isemoodi värskelt ja spontaanselt. Muidugi pole jazz-muusika improviseeritud, tavaliselt sisaldavad lood ka helilooja poolt komponeeritud ja noodistatud lõike. Improviseerimine nõuab solistilt oma instrumendi suurepärast valdamist ning erakordset musikaalsust. Jazz-improvisatsiooni aluseks on harilikult helilooja loodud teema. Solist varieerib originaalmeloodiat, lisades mitmesuguseid kaunistusi, muutes helikõrgusi ja rütm. Jazz-improvisatsiooni põhjaks on korduv akordijärgnevus, mida esitab rütmigrupp. Järgnevus on sageli kirjutatud kas 12-taktilises bluusivormis või 32-taktilises AABA- vormis. Või esineda ka kogu grupi ühisimprovisatsioone. Kõlavärv...
Üleüldine arusaam on, et kompositsioon on harmooniline kui kõik selles esinevad kooslused (roogade puhul värv, tekstuur, vorm) on kooskõlalised. Värvides endis on juba omi harmooniareegleid, samuti kui kujundites, kaugustes ja mõõdusuhetes. Mõningaid teooriaid saab kasutada koos teistega, teisi ainult iseseisvatena. Värvide kavandamine on personaalne, vaagnate komplekteerimine isiklik ning enda soovitud kujundeid peab suutma näha terviku osadena. Harmooniaid tekib erinevates kooslustes. Harmoonia tekib värvidest, millest kaks või enam värvi annavad segamisel halli (näiteks põhivärv + selle vastandvärv, põhivärvid kolmekesi). Harmoonia tekib ka kõikide samaaegsuskontrastide korral. Roogade värve valides ollakse tihti samas olukorras kui lilleseadja. Kompositsioon tuleb valmistada saada olevatest toorainetest (kunstnikuna värvide segamist teha ei saa). Toiduainete puhul halli toorainega arvestada ei saa kes
väljendusrikkalt võrdne solistiga Sümfooniline Eel- ja järelmängud väga tähendusrikkad poeem,soololaul,klaveitranskriptsioonid,operett Virtuoosikultuse tekkimine Instrumentaalmuusika Ajastu põhizanriks oli ooper Klassitsismist ülevõetud vormid Harmooniaid rikastati kromatistidega Harmooniat arendati edasi Süvenes huvi rahvamuusika vastu Õitses pillitootmine Klaver sai lemmikpilliks kammermuusikas Õukonnateater asendub linnateatriga Rütmika muutus vaheldusrikkamaks Kodanlus oli muusikaelu suunaja Programmiline muusika tõusis tähelepanu
3. Pop-, rock ja klassikalise muusika meloodiat on lihtne iseloomustada. Jazzil on peamine improvisatioon ning keerukamad noodid. 4. Jazz - muusikat esitatakse tavaliselt 3-8 liikmelises ansamblis või kuni 17 liikmelises bigbändis. Jazz- ansambel koosneb meloodia - ja rütmigrupist. Pemisteks soolopillideks on kornet, trompet, saksofon, klaver, klarnet, vibrafon ning tromboon. Rütmipillide ülesanne on hoida tempot, lisada rütmierksust ja toetada harmooniaid, mis on iseloomulikud jazz muusikale. 5. Bigbändiga esitatakse svingi, seal on rohkem koosseise. 6. Chicago, üheks põhiliseks jazzmuusika keskuseks oli New Orleans, kus toimusid pidustused ja festivalid koos aafrikapäraste tantsude ja muusikaga. 7. Euroopasse levis jazz 1920. aastal, siis jõudis orkester oma tuuriga Euroopasse. 8. 20. sajandi teises pooles tekkisid hip - hop jazz, free jazz, new age jazz ja paljud teised, kõigil oli tähtsal kohal improvisatsioon. 9
Esimesteks jazz fusion'i plaatideks peetakse Gary Burtoni "The Time Machine'i" (1966) ja Larry Coryelli (The Free Spiritsi) "Out of Sight And Soundi" (1966). Samuti oli suur mõju jazz fusion arengule Miles Davise 1968. aasta plaat "Miles in the Sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektrilisi instrumente. Samal ajal hakkasid erinevad rock-grupid näiteks Cream ja The Grateful Dead, samuti Blood, Sweat and Tears ja Frank Zappa's Mothers of Invention kasutama oma muusikas džässielemente ja -harmooniaid ning katsetama vabaimprovisatsiooni. Tuntumaid 1970ndate jazz fusioni esindajaid on Weather Report, Mahavishnu Orchestra, The Tony Williams Lifetime, Return to Forever, Herbie Hancocki Headhunters, Soft Machine, Colosseum, Caravan, Nucleus, Blood, Sweat and Tears , Chicago, If, Frank Zappa, Santana, The Eleventh House jt.
ars nova motetis). Polüfoonilises faktuuris sageli polürütmia (polütempolisus, polümodaalsus). Ida muusika olulisim mõju on teistsugune aja tunnetus: aja kulg; meditatiivsus, mis võib välja viia ekstaasi. Nt aeglaste osade rütm ja tempo on rõhutatult üliaeglased. Lihtsa ostinaatse rütmi ja keeruka irregulaarse rütmiseeria vastandamine loob pildi igaviku ja ajaliku kohtumisest. Orkestratsioonis on värvide sulatamise meister. Kuulis harmooniaid värvidena. 1930. ja 1940. aastatel palju religioosseid teoseid. "Taevane osadus" (1928) orelile, sümf. meditatsioon "Unustatud ohvriannid" (1930), "Kvartett aegade lõpuks" (1941) klarnetile, viiulile, tsellole, klaverile. "20 pilku Jeesuslapsele"(1944) klaverile, Turangalîla-sümfoonia (1946-48) klaverile, suurele SO-le, ondes martenot'le. Klaveriteose "Vältuste ja tugevuste laad" ("Mode de valeurs et d'intensitiés"1949) lõi Darmstadti
See kaunis pala oli tunduvalt rahulikum ja aeglasem kui Allegro. Viimane osa Allegro oli väga võimas ning täis Rubinsteni tehnilisi trikke. Minu arvates sobis see suurepäraselt Rubinsteini klaverikontserti lõpetamiseks. Kontserdi soolopilliks oli klaver ning orkestris kuulsin flööte, oboed, klarneteid ja trompeteid. Ludwig van Beethoveni sümfoonia nr 7 A-duuris algas tormaka ja järsu Poco sostenuto Vivace´ga. Kuulda oli tantsulisi ja rümikaid meloodiaid ning harmooniaid. Vivace oli meeletult rikas, jõuline ning särav sümfoonia alguspala. Avaosale järgnev Allegretto oli kurvameelne ning südamelööke meenutavale rütmile toetuv, sügavamais tämbreis kõlav muusika. Allegrettos on leitud mõttelist lähedust palvesõnadele ,,Sancta Maria, ora pro nobis" ning muusikat on võrreldud leinaprotsessiooniga. Scherzo. Presto toob esile tollal populaarse hüpleva liikumisega kontratantsu. See oli õrnalt dramaatline, eredavärvilise meloodiaga ning kaasahaarav
Sõna "impressionism" laskis kogemata käibele kunstikriitik Louis Leroy, kes kasutas seda ühes satiirilises retsensiooni väljaandes Le Charivari. Impressionismi ideed levisid kujutavast kunstist muusikasse ja kirjandusse, nii et tekkisid impressionism muusikas ja impressionism kirjanduses. Põhilisteks kunsti märksõnadeks võiksid olla udusus ja ebaselgus ning sama mõtteviisi on kuulda ka muusikateostes. Muusika oli justkui „maalitud“ kasutades rikkaid värviderohkeid harmooniaid. Muusikas puudus nüüd romantismiaegne kirglik eneseväljendus ning väljendati äärmuslikke meeleolusid. Väga olulised kohal olid kõlavärvid ja sillerdav koloriit. Kasutusel olid reeglitest vabastatud vabad harmoonilised järgnevused ja kohati läheneti ka improvisatsioonile. Muusikalised liinid olid pikad ja voolavad, kasutati lahendusteta akorde, mis jätab tunde nagu vahetataks helistikku. Rütmiline karakter teostes oli üldiselt vaba ja
Minu elus on klassikaline muusika väga tähtsal kohal. Olen muusikakoolis õppinud seitse aastat ning selle aja jooksul olen õppinud taolist muusikat hindama. Minu jaoks on klassikaline muusika rahustava toimega. Pole midagi paremat, kui mängida pärast pikka koolipäeva üks emotsionaalne Chopini teos. Klassikaline muusika on minu arvates väga selge, tasakaalus ning tulvil imeilusaid harmooniaid. Keskajal olid muusika ja teised kunstiliigid kiriku teenistuses ning seotud jumala teenimisega. Kõige tugevamini mõjutas keskaegset muusikat usk ainujumalasse. Euroopa muusika alusmüüriks on ühehäälne keskaegne kirikulaul gregooriuse laul, mida esitasid poisid või mehed ilma saateta ja ladina keeles. Gregooriuse laul on muusikaline palve, mis on suunatud Jumalale
rockmuusikast, folkmuusikast, funk´ist ja reggae´st. Fusion on väga keerulise rütmiga ning iseloomulikud on ka pikad instrumentaalsoolod, mis on tavalised ka tänapäeva jazzmuusikas. Suurt mõju fusioni arengule etendas ka Miles Davis´e 1968nda aasta plaat ,,Miles in the sky", kus Davis kasutab esmakordselt elektrilisi instrumente. Samal ajal hakkasid ka erinevad rock-grupid nagu nt Cream ja The Grateful Dead kasutama oma muusikas jazzi elemente ning harmooniaid ning katsetama vabaimprovisatsiooni. Üks 20.sajandi jazzmuusikat iseloomustav vapp. Tänapäeva jazzi omapäradest: Jazz on esitajate kunst. Ta sõltub rohkem improvisatsioonist kui kompositsioonist, tegelik looja on seega mängija. Jazzi esitamine nõuab suurt musikaalsust ja head pillimänguoskust, paremad mängijad on kõik suured virtuoosid. Jazzi ei saa päris täpselt noodistada. Kui klassikalises muusikas esitatakse helid
Kreutzwaldi rahvuseepos ,,Kalevipoeg" Välismaal David Livingstone Uuris Aafrika Sisepiirkondi. Avastati looduslik radioaktivsus. Louis Pasteur võttis kasutusele vaktsineerimise. Graham Bell ja esimene telefoniaparaat aastal 1876 19. sajandi lõpp kuni 20. sajandi esimene pool Muusika poole pealt esinevad mitmed erinevad siilid Hilisromantism- toetub 19.saj. romantismile (Mahler, strauss, Bruckner) Impressionism- tegeleb kõlamaalingutega, otsib uusi harmooniaid, annab edasi muljeid, väldib suuri kontraste(C. Debussy) Ekspressionism- kannab endas ajastu pahesid, peegeldab inimeste sisemaailma tumedamaid külgi. Neoklassitsism- toetub enne romantismi valitsenud vormidele ja zanritele(rajajaks I. Stravinski) Avangardism- taotleb rõhutatult uut, väldib klassikalisi reegleid, vorme, zanre. Jazz- muusika- saab alguse ameerika neegrite musitseerimise viisist Sümfooniline jazz- kasutab nii sümfoonilise muusika kui ka jazz- muusika väljendusviise(G
Palju on külmi, sinakaid 11 varjundeid, mis meenutavad pigem smaragdlinna võluri maagilist lossi kui vanaema salatipeenart. 12 Spekter läheb sujuvalt üle sügise siniroheliseks, mis suvisest märksa rahulikum, tumedam ja 13 murtum. Järskude kontrastideta jõuame Yves Kleini kirka siniseni ja sinilillani, milles on nii taevasi 14 avarusi lähendavaid kergeid toone kui ka elektriseerivat kirkust. [2] 15 Siniste-roheliste inspireerivas meres saab kõige kaunimaid harmooniaid luua toone omavahel 16 kombineerides ja teravate kontrastide sissetoomist vältides. Kuid mõistagi saab värve kasutada ka 17 aktsendina, et elustada musta, pruuni, halli või öösinist. [2] 18 Tänapäeva inimeste mõtteviisis on toimumas tohutud maanihked, mis leiavad oma väljundi 19 moepaletil. Inimesed ei taha enam tarbida ja võidu joosta, vaid tunda ja mõista! Keegi ei usu varsti 20 enam edu, raha ja kuulsuse illusioone, vaid otsivad avarusi ja arenguid omaenese hinges. [2]
aastapäev 1922. aastal, Lembitu mälestussamba avamine 1926. aastal ning Joosep Kapi 100. sünniaastapäev 1933. aastal. Päevad olid sisustatud muusikaga hommikust õhtuni. (Jürisson 2003: 42) Hans Kapp suri 1938. aastal ning on maetud Suure-Jaani kalmistule, kuhu püstitati risttahukakujuline monument. (Jürisson 2003: 42) (vt. Lisa 3) 1.4. Villem Kapp Villem Kapp sündis 1913. aastal 7. septembril Hans Kapi perre esimese pojana. Lapsepõlve keskkonna mõjutustel õppis ta erinevaid harmooniaid ja viisikäände juba varakult. Oma esimese klaveriteose pani Villem Kapp kirja juba kaheksaselt. Kuigi algõpetuse klaverimängus sai Villem oma isalt, anti ta hiljem kohaliku muusikaõpetaja E. Göbeli hoole alla. Villem ilustas kõiki õpitud lugusid nootidega, mida joonestikul isegi ei esinenud ning seetõttu oli tal tihti pahandusi. Villem Kapi fantaasiat arendasid ka kontserdid ning Kappide külalislahket kodu külastavate muusikute kõnelused ja musitseerimised. Juba
Strauss- Nooruses Wagneri mõjutused, isikupärane stiil alates"Salomest". Sümfoonilise poeemi meistriteosed. Oli väljapaistev dirigent (Berliinis ,Viinis). Tähtsamad lavateosed : Salome, Elektra, Roosikavaler, Adriane Naxosel. Sümfoonilised poeemid: Machebeth, Don Juan. Programmsümfooniad: Domestica, Alpisümfoonia. Kontserdid, kammermuusika, laulud. IXI TEEMA- XX saj. muusika 1. Impressionism. a) Debussy b) Ravel Impressionism tegeleb kõlamaalingutega, otsib uusi "värvilisi" harmooniaid, annab edasi muljeid ,väldib suuri kontraste. Hingeliste muljete edastamine. Impressionism armastab õrnu meeleolupilte: looduse muljed inimeses, inimene suhtes loodusega. Uued hingemaastikud ja tundeelu kunstilises kujutamises. Kõige olulisem imp. maalikunstis ja muusikas värv- kõlavärv, pilli tämber, kontuur ähmane meloodial konkreetsus puudub, heledad toonid ja värvid. Areneb väga täiuslik mängutehnika, lemmik pillideks puupuhkpillid. Muusika pealiskaudne-
annaabi.ee 
