No nii mis ma nen. Siin realklassiga on tegu, kuid siiski matas palju vigu. Kuid kll me sellega harjume, ja varsti hoopis Kreegi peale karjume. Meil fsika ja keemia pris head, aga nendeski mned vead, Klassikaaslased on toredad, ja tdrukud pole ka ju koledad. Vaid hoopis nad meie kullatkid, kaitseme neid nagu rauast suurtkid. Klassijuhataja titsa vinge, vahest tema tunnis kerin lesse pinge. Loodan et see jb ka varsti ra, ning siis teeme tunnis vhem kra. Poiste kehka nagu venemaa hoki, Johannes siiski kik korvid ra blokib. Ise olen klassiga titsa rahul, ainult vahest Holgeri ego klassi ei mahu.
Tänu rahale ei märka inimesed enda ümber lihtsaid asju, mis võivad nad õnnelikuks muuta. See, mis elus tegelikult tähtis on, ei olene rahast. Öeldakse ju, et õnne ei saa osta. Me saame soetada omale esemeid, arvates et nüüd on meil olemas kõik see, millest me puudust oleme tundnud. Me aina kuhjame endale asju ja nii suurenevad meie vajadused. Ostes omale mõne uue riideeseme tunneme sellest rõõmu, kuid ajapikku tüdineme sellest. Me harjume sellega ja see ei rahulda meid enam. Seega raha ei muuda meid õnnelikuks, vaid toob meile hea enesetunde. Elus on vaimsed väärtused kordades olilisemad kui materiaalsed. Inimesed, kes on rikkad võivad arvata, et nad on õnnelikud, kuid tegelik õnn saadab neid, kellel on truud sõbrad ja armastav perekond. Ka tõelist armastust ei saa osta. Tihti abiellutakse küll raha pärast, kuid see on võlts. Inimesed peaksid soovima olla sinuga koos
süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab lugeda, aju ei oska tajuda aju võnkumist, tuleb anda edasi närvisignaalina, sensoorne kodeerimine- füüsikaline või keemiline signaal muudetakse närvisignaaliks TRANSDUKTSIOON välise signaaliga inimene kohaneb-sensoorne ADAPTATSIOON-nt, kui paneme riided selga, siis me tunneme et riided seljas, aga päeva jooksul me enam ei tunne et meil on midagi seljas, harjume ära riideeseme survega, pole enam organismi jaoks oluline ÜLDPÕHIMÖTTED distaalne- väliskeskkonnas olev objekt, mis tekitab sisekeskkonnas reageeringu, valgus justkui väline ärritaja e stiimul, mõjub meie meeleelundile välised asjad vaja muuta psüühilisteks- proksimaalne stiimul- teatud kujutis meeleelundis, taju ja aistingu teke ei ole sama aisting- see mida tunneme meeleorganite abil, laua pinnalt peegeldub silma mingi kujutis, kuidas see valgus peegeldub
seisukohast kasulikuks osutuda? keskkonnaga kohastumine, ehk siis kui ta õpib ära, et ta saab varjuda vaenlaste eest ainult heledate asjade taha. 2. Paigaldan oma elutuppa peegel-ukse. Miks ma sellest möödudes alguses mitmel korral ehmatan? Kuidas õppimine käitumist muudab? Tegemist on habituatsiooniga- mis seisneb selles, et teatud ettetulevad sündmused on ohutud ega vääri erilist tähelepanu. Me harjume mõttega, et peegel ei põhjusta meile kahjulikke tagajärgi ja saame aru, et pole mõtet sellepärast tegevust katkestada või peitu pugeda. 3. Miks ei karda inimesega varem mitte-kohtunud metsloomad inimest? Mis peab juhtuma, et see hirm tekiks? Inimene pole mestloomale ohtu põhjustanud ja seega ei karda loom inimest. Kui inimene peaks metsloomale kahju tekitama, siis teravneb looma tähelepanu inimese suhtes. Tegemist on sensitisatsiooniga. 4
tegemise virr-varr. Kuidas selles segaduses siis orienteeruda, millele keskenduda, mida tähtsaks pidada ja millest loobuda? Jällegi üks suur hulk vastuseta küsimus vähemalt esialgu. Nüüd on küll viimane aeg hakata tegelema vastuste leidmisega. Miks siis ei kesta armumise tunne lõputult? Mina arvan, sellepärast, et inimene oma loomuselt harjub kõigega ja kui sa juba harjud millegagi siis on see nagu tavaline, ja tavaline ei olen enam nii väärtuslik ja huvitav nagu uus. Me harjume kooseluga kaasnevate hüvedega ja võtame nende olemasolu seetõttu enesestmõistetavana, kuid samas muutub meil üha raskemaks leppida selle sama kooseluga kaasnevate kohustuste ja kitsendustega. Minumeelest võiks selle põhjuseks olla asjaolu, et kui sa inimest näed harva, siis sa kas ei pööra tema eripärale suurt tähelepanu või need lihtsalt ei jõua sind häirima hakata. Kui aga elada päev-päevalt teineteise kõrval, võib kohanemine kaaslasega
Inimene, kes ei suuda lõbutsemisest loobuda ja olla mingi aeg asjalik, on lihtsalt nõrk. Ta võib kahetseda ja samas on ta ikka ohjeldamatu himu suhtes. Pahel ja otsustamatusel on vahe. Otsustamatus on mingi osa pahest, ta on vastuolus valikuga. Pahe aga lähtub valikutest. Nauding pole hüve. Selle järgi on nauding mõistlikkusele takistuseks, ning mida rohkem me mõnu tunneme, seda rohkem takistame me mõistlikkust, kuna me harjume sellega. Teise mõtlemise järgi võib samas nauding olla hüve, kuna inimene naudib elu ja tal on nauding, mis on samas ka hüve. Loomus on muutuv ja inimene muutub väga kergesti, seepärast polegi need ühtlased ja korrapärased. Aristotelese Nikomachose eetikas on väga hästi välja toodud kõiksugused head ja vead ning ütleksin nii, et siiamaani on need käitumisviisid ja mõisted meie endi sees olemas. Sellel on
süljes. Kui sülge eritub vähe ja keele pind on kuiv, siis tahke toidu maitset ei tajuta. 59. Kuidas aitab ninaepiteeli talitlus kaasa lõhnaaistingu tekkimisele? Ninaepiteel on ülimalt tundlik lõhnade suhtes ning seega võtab neid hästi vastu. 60. Mis mõjutab haistmist? Haistmine nõrgeneb nohu korral, sest siis on haistmisrakud kaetud paksu limakihiga, mis takistab lõhnaainetel nendeni tungida. Samuti kui oleme mingi lõhna sees pidevalt, harjume sellega ära. 61. Miks inimene ei tunne kiiresti süües toidu õiget maitset? Selleks, et maitset tajuta, peab aine lahustuma süljes ning kui kiiresti süüa, siis ei jõua aine lahustuda. 62. Mis mõjutab maitsmismeelt? Miks me ei tunne maitset, kui meil on nohu? Maitse tajumises osaleb haistmine. Suus oleva toidu lõhn jõuab vähesel määral suu tagaosast ninaõõnsusesse, kus haistmisrakud sellele reageerivad ja saadavad ajusse närviimpulsse. Aju seostab need maitsepungadest tulnud
Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 187.Nahas paiknevad retseptorid. Naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega. Külma ja sooja aistmine sõltub sellest, kui kiiresti keskkonna temperatuur muutub.Kui temperatuur muutub aeglaselt, püsib naha temperatuur regulatsioonimehhanismide tõttu ühesugune ja aistingut ei teki.
Karvad ja küüned on nahamoodustised Inimesel on nahka umbes 1,5 m² ja paksus on kuni 4 mm. Mida vanemaks inimene saab, seda õhemaks nahk muutub. 134. Nahas paiknevad retseptorid: (Joonis 17) naharetseptorid on sensoorsete närvide lõpmed. Nende kaudu võetakse vastu valu, temperatuuri ja puuteärritusi. Selle tulemusena tekivad ajukoores vastavad aistingud. Puudutustele on eriti tundlikud keeleots, huuled ja sõrmeotsad. Kompeerutus kaob kiiresti. Seepärast harjume kiiresti näiteks oma riiete surve ja puudutustega. Külma ja sooja aistmine sõltub sellest, kui kiiresti keskkonna temperatuur muutub.Kui temperatuur muutub aeglaselt, püsib naha temperatuur regulatsioonimehhanismide tõttu ühesugune ja aistingut ei teki.
Tänapäevane lähenemine: uni kaitseb unenägusid, lihased une ajal ei tööta 4. SJ tunnetuspsühholoogiasse Taju: stiimuli avastamine, tuvastamine, eristamine Taju piirid: absoluutlävi väiksem eristatav ühik, eristuslävi väikseim võimalik vahe kahe stiimuli vahel, mida eristatakse (et on erinevad) Sensoorne tundlikkus: positiivne adaptatsioon (tundlikkuse suurenemine), neg adaptatsioon (tundlikkuse vähenemine nt pideval kokkupuutel mingi valju heliga harjume sellega), selektiivne adaptatsioon kui on vahelduv kokkupuude Stroopi test: näitab pidurdussüsteemi jõudlust tähelepanusüsteemist(nt sõna värvi nimetades suurem pidurdus kui sõna lihtsalt lugedes) Tähelepanu silmapilgutus mida lähemal on stiimulid üksteisele seda halvemini jõuavad nad teadvusesse (numbrite jadas tähed, kui numbrite vahel 2 tähte, sain rohkem valesid vastuseid, kui numbrite vahel 6 tähte, märkasin rohkem)
Minu arvates on eurooplaseks olemisel head ja halvad küljed. Rohkem näen ma positiivseid tegureid, kuna ilma Euroopata jääks Eesti kõrvaliseks riigiks maailmas. Euroopa abiga on meil võimalik tõusta arvestatavaks riigiks Euroopas või isegi maailmas, mitte jääda Venemaa külje alla. Heade külgede all on kindlasti see, et Eesti jõuab oma arengus ülejäänud Euroopale järele. On hea, et eestlase silmaring laieneb ning me harjume teist nahavärvi inimestega. Praegu räägivad paljud mustanahalistest inimestest hirmu ja põlastusega. Samas ei tohi me unustada negatiivseid tegureid. Kindlasti on äärmiselt halb see, kui helgemad pead Eestist lahkuvad. Iga neljas noor on valmis välismaale tööle minema. Minu arvates on kõige suurem probleem Eesti rahvuse ja kultuuri hääbumine. Kaugel pole ka see aeg, kus eestlased hakkavad massiliselt muude rahvastega segunema. Me tüürime selles
uurimisvaldkonna ulatuvuses lõpmatud Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? o Loomus on esimene harjumu ja esimene harjumus ongi loomus. Kõik võib muuta loomulikuks. Mõistus muudab tunded loomulikuks ja samas võib kõik loomulikud tunded hävitada. Harjumus sunnitakse meile peale ühiskonna ja teiste inimeste poolt. Seda tehakse, kuini me ise tunneme et tahamegi seda mida meile surutakse peale. Me harjume sellega see saab meie loomuse osaks. Harjumus sunnib loomust tagant. o Inimese loomuseks on keha ja hing. Kuna pole võimalik, et see osa meist, mis mõtleb, oleks midagi muud kui vaimne. Ja kui väidetaks, et me oleme lihtsalt kehalised, siis otsustuksime ju veelgi võimetumaks asju mõista, sest pole midagi arutumat oletusest, nagu mõistaks mateeria iseennast. Me ei mõista kuidas me saaksime iseennast mõista
situatsioonides iseendana, olemas mingisugune privaatsfäär - essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/strukturalistlik seisukoht - niisugust privaatsfääri ei ole, see on moodustatud, mille olen omandanud ja mis moodustavad minu mingisuguse loomuse. See konstruktivistlik/strukturalistlik seisukoht domineerib. Pascal, Mõtted Hegel, Vaimu fenomenoloogia John Desvey, Inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused Harjume kuidagi käituma. Me ei mõtle kunagi läbi, kas need reeglid, kuidas me käitume, on tõestatavad. * habitus - omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/signaalmärkide esinemise puhul. * sotsiaalne roll ongi teatud harjumuste kogum, mis kuulub üldistatud teisele. Üldistatud teine on see, kuidas need inimesed, kellega te ennast samastate, samas olukorras käituvad. * isiksus - teatud kogus sotsiaalseid rolle?
Kui on kerge ülesanne siis ma saan publikut nautida. Sooritus ja soorituse jaoks optimaalne erutus pn omavahel sõltuvuses. VASTANDPROTSESSI TEOORIA (R.C.Solomon) Emotsionaalse kogemuse tsükkel toimub, kui me saavutame motivatsiooni ja siis püüame motivatsioonist vabaneda. Inimene tahab olla neutraalsel tasandil. positiivne kogemus neutraalne tasand negatiivne kogemus N: Kofeiin oma olemuselt ergutab, joome hommikul kohvi, muutume erksamaks saame positiivse kogemuse, ja siis harjume tasapisi ära selle kofeiini hulgaga meie organismis. Ja järgmisel hommikul on meil kofeiini puudus. VAJADUSTEL PÕHINEVAD MOTIVATSIOONITEOORIAD VAJADUSTE HIERARHIA (A.MASLOW) Inimesed liiguvad mõõda vajaduste hierarhiat üles sõltuvalt sellest kuidas madalamate astemete vajadused on rahuldatud. Eneseteostus Esteetilisus Tunnetus Tunnustus Kuuluvus Turvalisus Füsioloogilised vajadused
ärritajate väljendamismäär (intensiisvsus nt) seda suurem peab olema erinevus ärritajate vahel, et nad ühsteisest eristatavad oleks. Kui meil nt helis kõrguse eristamisel on 20 hz ja 23 hz kuuldavalt erinevad, siis kui me 23-20 = 3 hertsi, siis kui me 500 hz 503 hz omavahel võrdleme, siis seda erinevust inimene ei kuule. Psühhofüüsikalised funktsioonid - Signaalide avastamise teooria: signaal & müra, kallutused Adaptatsioon see kõigub, kui on hämar, siis harjume ja näeme ajapikku paremini, kui on ere, siis harjume jne. Kui aistingi tundlikkus muutub vastavalt väliskeskkonnamõjurite tasemele, siis see ongi adaptsioon. Kohaniomeine on üldmõiste ja seetõttu ei min seda selleks, vaid sensoorseks adaptatsiooniks. Kontrast see on erinevus, tugev kontrast on lausa vastandlikkus. Seda tajudes meie aistingute abil, me paratamatult võimendame seda kontrasti. Kõige tähesam on rääkida subj kontrasti efektidest.
Võib väita, et toitumiseelistusi rangelt järgides valime endale toitumise aspektist küllaltki ohutu eluviisi · Samas ei ole me uute toitude suhtes ka täiesti ignorantsed, ent uute maitsetega harjumine kujuneb sageli samm- sammult, mis on evolutsiooniliselt põhjendatud · Sageli toimub uute toitude proovimine koos uute tuttavatega, uutes toitlustusasutustes ning uutes kultuurikontekstides. Pikapeale harjume ka algul välditud toite maitsvaiks pidama Tunnetuslik komponent mürkide vältimisel · Keemia areng toob kogu inimkonnale informatsiooni selle kohta, millised ained on mürgised & kuidas nende negatiivseid mõjusid vältida ning nendega ohutult ümber käia · Üheks tänapäevaseks probleemiks on organismi kuhjuvate ainete või vähemalt nende negatiivsete mõjude vältimine. Mõlemal juhul aitavad meid teadmised ehk tunnetus
3705. Ära püüa olla perfektne, püüa olla sina ise. 3706. Lapsed on kodu peegel 3707. Vaidlus on üsna ohtlik asite võite võita, kuid ühtlasi kaotada sõbra 3708. Kui räägid pidevalt üksinda on sul alati õigus 3709. Naeruga parandatakse iseloomu 3710. Mustad kahtlused ei sobi suure armastuse kõrvale. 3711. Truudust murtakse selleks, et truudust proovida 3712. Raamatud on nagu peegel. Kui vaatab sisse eesel, ei saa sealt peegelduda ingel. 3713. Me harjume hästi kõnelema, kui loeme sageli neid, kes on hästi kirjutanud. 3714. Kirjandus on uudised, mis jäävadki uudisteks. 3715. Armastust karta tähendab karta elu ja need, kes elu kardavad, on juba kolmveerandi võrra surnud. 3716. Armastus, on täpselt nagu sõda selles suhtes, et kuigi sõduril on õnnestunud laupäeva õhtuks kolm nädalat terve nahaga pääseda, võib ta pühapäeva hommikul paugu südamesse saada. 3717
annaabi.ee 
