Kahekordne kullavõit Berliini olümpial (1936) Lauluja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi ja noorteorganisatsioone. Viimastest olid mõjukamad skautide ja gaidide malevad, Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsevad Noored Kotkad ja Kodutütred. Ühelaadsete seltside ning nnende tegevuse koordineerimiseks loodi mitmeid katusorganisatsioone, nagu Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus, Eesti Haridusliit, Eesti Lauljate Liit, Eesti Maanaiste Keskselts. Olme Suured muutused toimusid igapäevaelus. Loodi uusi linnajagusid ja ehitati uusi modernseid elamuid ja esindushooneid, mis järgisid hoolega muu maailma arhitektuurilisi sündmusi. Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja spetsiaalsete mööblivabrikute kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu.
Lennukitega pääses Tallinnast enaminke Euroopa riikide pealinnadesse Seltsiliikumine Seltsiliikumine rikastus ja kaasajastus, jõudes uuele tasandile Rahvas osales ka ise kultuuriloomes Uued rahvamajad, mitmesugused ühingud ja seltsid Üldlaulupeod toimusid regulaarselt Tallinnas iga viie aasta tagant Noorteorganisatsioonid Skautide ja gaidide malevad Noored Kotkad ja Kodutütred Noorte Meeste Kristlik Ühing, Noorte Naiste Kristlik Ühing Ülemaailmne Eesti Noorsoo Ühendus Eesti Haridusliit Eesti Lauljate liit Olme Uued mööbliesemed: diivanvoodid, raamatukapid jms Elektrivalgustus, keskküte, vesikäimla, omaette vannituba Mitmesugused uued kodumasinad: õmblusmasinad, külmkapid, pesumasinad Telefonid, grammofonid, raadiod Rõivamood Naiste hulgas läks moodi poisipea, järjest lühemaks muutusid kleidid ja seelikud Meeste rõivastus jäi traditsioonilisemaks ja konservatiivsemaks Click to edit Master text style
Tegevust jätkasid heliloojad H. Eller, J.aavik, C. Kreek. Hiljem jõudsid areenile ka G.Ernesaks, E. Kapp. Levis ajaviitemuusika. Teatrikunst 1920. alguses valitses voolude paljusus. Kümnendi keskel valitses realism. Teatrielu keskuseks kujunes Tallinn, kus tegutses korraga 3 suurt teatrit (ka. ''Estonia''). Välja arenesid ka Draamateater ja Tallinna Töölisteater. ''Vanemuine'' tõusis areenile veidi hiljem. Tekkis hulk näitetruppe, neid abistas Eesti Haridusliit. Arenes ka filmikunst. Kehakultuur ja sport Loodi Eesti Spordi Keskliit. Korraldati spordipidusid, kuna sport oli väga populaarne. Alates 1920. aastast osalesid eestlased olümpiamängudel. Suuremat edu saavutasid maadlejad ja tõstjad.
Akadeemia. Põhiline tähelepanu oli rahvusteadustel. Kirjanduses valitses realism, ,,Siuru" ja ,,Arbujad". Kujutavas kunstis valitses väga kirju pilt. Muusika areng jätkus väga kiiresti. 1921 loodi Eesti Lauljate Liit. Muusikapäevad, laulupeod. Teatris valitses suundade paljusus, tähtsamad teatrid olid Estonia, Draamateater, Tallinna Töölisteater, Vanemuine. Asjaarmastajate teater tegutses provintsis, neid toetas Eesti Haridusliit. Arenes filmikunst. 1922. loodi Eesti Spordi Keskliit, aset leidsid Eesti Mängud, osaleti olümpiamängudel, korraldati mitmeid maavõistlusi. 1919 kasutusele võeti Eesti mark 1919 1. dets Tartu Ülikooli avaaktus 1920 2. veeb. Tartu rahu 1920 15. juuni Eesti I põhiseadus 1920 Valiti I Riigikogu koosseis 1921 Enamus riike tunnustasid Eesti Vabariiki 1921 sept Baltimaad võeti Rahvasteliitu 1923 Eesti-Läti kaitseliidu leping 1924 1. detsember Kommunistide mäss
hiljem Hanno Kompuse käe all tegutsenud ,,Estonia'', kus toodi lavale ka ooperid ja balletid. Kandvamateks lavajõududeks olid Paul ja Netty Pinna, Hugo Laur, Erna Villmer, Ants Lauter. · Draamateater kasvas välja Paul Sepa erateatrikooli ühinemisest Rändteatriga. Tuntud näitlejatest tegutsesid seal Liina Reiman, Aleksander Teetsov, Ruut Tarmo, Mari Möldre. · Asjaarmastajate teater tegutses just provintsis. Taoliste isetegevuslaste abistajaks oli Eesti Haridusliit, mis saatis kohtadele oma instruktoreid ja dekoraatoreid, laenutas rekvisiite ja andis välja näitekirjandust. · Omariikluse aastail arenes tunduvalt ka rahvuslik filmikunst. Saavutati märkimisväärset edu filmidokumentalistika alal, kus 1920. Aastail tegutses ,,Estonia-Film'' ning järgmisel kümnendil ,,Eesti Kultuurfilm''. Mängufilmid jäid kunstiväärtuselt suhteliselt tagasihoidlikule tasemele. · 1922. a. loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit
Üldlaulupeod toimusid Tallinnas iga viie a. Tagant .Laulu-ja näiteseltside kõrvale tekkis iseseisvuse aastail hulgaliselt mitmesuguseid spordi-ja noorteorganisatsioone.(skautide ja gaidide malevad ,Kaitseliidu tütarorganisatsioonidena tegutsenud Noored Kotkat ja Kodutütred,Noorte Meeeste Kristlik Ühing ja Noorte Naiste Kristlik Ühing.) ühelaadsete seltside ja nende tegevuse kodeerimiseks loodi kaitseorganisatisioone(Ülemaaline Eeesti Noorsoo Ühendus,Eesti Haridusliit,Eesti Lualjate Liit,Eesti Maanaiste Keskselts.) Olme:Linnadesse rajati uusi linnaosi ning ehitati hulk modernseid elamuid ja esindushoonesid.Töötati välja mitu Eesti oludesse sobivat talukompleksi tüüpprojekti.Maal kerkisid majandushoonetest lahutatud moodsad elamud.Kodusisustuses vahetati omavalmistatud rohmakas talupojamööbel välja kvaliteetsema ja moodsama toodangu vastu..Kasutusele tulid diivanvoodid,raamatukapid jm.Eelistati avarust,üha tavalisemaks muutusid kodumasinad
Seal tegutsesid ,,Estonia", Draamateater ja Töölisteater. Draamateater pühendas erilist tähelepanu eesti algupärandite lavastamisele. Seal tegutsesid L. Reiman, A. Teetsov, R. Tarmo, M. Möldre. Tallinna Töölisteater loodi 1926, lavastajana tegutses seal Priit Põldroos. ,,Vanemuine" põdes pärast K. Menningi lahkumist tekkinud kriisi ega suutnud tõusta Tallinna teatrite tasemele. Väikelinnades tekkis hulk näitetruppe, mis tegid teatrit asjaarmastajalikul tasemel. Neid abistas Eesti Haridusliit. Tunduvalt arenes ka filmikunst. Saavutati edu filmidokumentalistika alal. Kehakultuur ja sport 1922 loodi kõiki erialaliite ühendav Eesti Spordi Keskliit. 1940. aastateks kasvas spordiseltside liikmeskond 15 000-ni. 1934 ja 1939 leidsid aset Eesti Mängud. alates 1920. a. osaleti ka olümpiamängudel. Suurimat edu saavutasid maadlejad. Erilise populaarsuse pälvis Kristjan Palusalu. Rohkesti korraldati ka maavõistlusi, peamiselt lähinaabritega
Tähtsaimaks zanriks oli romaan. Seda viljeleti palju. 1929-1930 oli viljakas periood(20 romaani aastas), 1931 vähemviljakas(9 romaani aastas). Kriitikud arvasid, et kvaliteet oli langenud. Palju oli noori kirjanikke. Realismi pöördusid Mait Metsanurk, August Jakobson ja Oskar Luts. 1927-1928 tihenesid kirjanduse ja lugejaskonna kontaktid. 1927 korraldati esimene üleriigiline kirjandusnädal, mille organiseeris eesti kirjanike liit ja haridusliit. Kirjanduse keskpunktiks olid Tallinn ja Tartu. 1927 algatati romaanivõistlus. Jakobsoni ,,Vaeste-Patuste alev" seljatas Tammsaare ,,Tõe ja õiguse", kuna eelistati noori tegijaid. 1930ndad olid traditsioonilisemad ja rahvuskesksemad. Elulähedus, mille algatas Kirjanduslik Orbiit ja eelkõige selle juhid August Jakobson ja Erni Hiir. 1934 sai alguse vaikiv olek. Riik hakkas tellima kirjanikelt ajaloolist romaani, mille sisu oleks rahvuslik. 1935 toimus riiklik
ümberkorralduste tegemist: · Vallandati kõik senised maavanemad, ministrid, politseiülemad ja teiste riiklike asutuste juhid. Nende asemele määrati kohalikud kommunistid või kommunismimeelsed tegelased. Eesti Kommunistlik Partei alustas taas oma tegevust. · Uue valitsuse üheks esimeseks sammuks oli Kaitsepolitsei ja Kaitseliidu likvideerimine. · Rahva käest korjati ära kõik relvad. · Kõik seni Eestis tegutsenud poliitilised ja teised organisatsioonid, nagu Isamaaliit, Haridusliit, Spordiliit, Kalanduskoda, Lauljate Liit ja paljud teised suleti. · Kõik ajalehed nimetati ümber ja neile määrati uued toimetajad. · 23. juulil võttis "riigivolikogu" vastu otsuse maa võõrandamisest riigile. Põllumehe kasutada jäeti maksimaalselt 30 ha maad. Selle seadusega algas sajanditepikkuste maaelutraditsioonide lammutamine. Otsustati ka kõigi pankade, kindlustuskompaniide, vabrikute ja tehaste, ekspordifirmade ja laevaseltside natsionaliseerimine.
Asutatakse Eesti Aleksandrikooli Peakomitee. 1905 Ilmub Noor-Eesti esimene album, milles Gustav Suits esitab uue liikumise kreedo: olgem eestlased, aga saagem eurooplasteks? 1906, 1913 Vanemuise teatrimaja avamine, Estonia teatrimaja avamine. Asutatakse Eesti Kirjanduse Seltsi kodu-uurimise toimkond 1919 1922 võetakse vastu riigilipu seadus, sini-must-valge trikoloor seadustatakse. 1923 toimub esimene iseseisvusaegne (muidu VIII) üldlaulupidu. Asutatakse Eesti Haridusliit vabaharidustöö koordineerimiseks. 1927 .Tallinna Toomkirikus I eestikeelne jutlus, mis sümboliseerib kiriku üleminekut saksa koguduselt eestlaste kätte. 1935 Perekonnanimede korralduse seadus, mis paneb aluse nimede eestistamise kampaaniale. 1940 Eestis teostub kommunistlik riigipööre.Keelatud kirjanduse hävitamine, seltside sulgemine, aga ka ,,töötava rahva lastele" tasuta haridus Tartu Riiklikus Ülikoolis. 1.-2
annaabi.ee 
