Huvitavat: 1. Praegu kehtiva meeste 5000 m jooksu maailmarekordi 12.37,35 püstitas Kenenisa Bekele Hengelos 31. mail 2004. 2. Rahvusvahelisel tasemel meesjooksja on umbes 170 cm pikk ja kaalub 60 kg; naised on 165 cm pikad ja kaaluvad 50 kg. Neid on vaimselt treenitud pidevateks, kauakestvateks pingutusteks. 3. Treeningul arendatakse peamiselt vastupidavust, joostes aeglases tempos vahemaid 1000 – 10000 meetrit. Aeroobse võime – organismi hapnikutranspordi ja hapniku omastamise võime – suurendamiseks jooksevad sportlased ka 400 – 1000 meetriseid staadionidistantse. 4. 5000 meetri ja 10000 meetri tippjooksjad jooksevad üldiselt 10 kuni 30 km päevas, mõningal puhul ületab nende keskmine kiirus 17 km tunnis.
...............6 4 KEHALINE TREENING................................................................................................. 8 4.1 Mõju üldadaptsiooni mehhanismile...........................................................................8 4.1.1 Hormonaalregulatsiooni täiustamine..................................................................9 4.1.2 Energiavarude suurenemine................................................................................9 4.1.3 Hapnikutranspordi võimaluste suurenemine.......................................................9 4.1.4 Immuunaktiivsus...............................................................................................10 4.2 Treeningmõjude spetsiifiline iseloom......................................................................11 5 TOIT............................................................................................................................... 12 5.1 Toitumine ja kehakaalu alandamine
Refraktaalperiood-aeg, mil südamelihas pole suuteline vastu võtma ja kontraktsiooniga regeerima uuele impulsile. Hemolüüs- erütrotsüütide purunemine Aneemia-vaegveresus Hüpotoonia-normist madalam vererõhk Vere rakulise kaitse tagab vererakkudest leukotsüüt Vere hüübimise osalevaks rakuks on trombotsüüt Onkootne rõhk- verevalkude poolt põhjustatud rõhk Fibrinolüüs- hüübimise vastandprotsess Albumiin- organismi valgutagavaraks olev verevalk Hemoglobiin- tagab vere hapnikutranspordi Globuliinid –osalevad immuunvastuses Vererõhuväärtus- 110/68 mmHg Erütrotsüütide funk.-transpordivad hapniku.N-4,0-5,5*10¹²/l Trombotsüüdid- hüübimises osalevateks vererakkudeks. 150-400*10⁹/l Leukotsüüdid- täiskasvanul 4,0-8,8*10⁹/l Hüpertoonia- normist kõrgemat vererõhu Verehulk- N. 4,0-5,5l. M.-5l ja rohkem pH väärtus- 7,35-7,45 osmootne rõhk- soolast tekketatud rõhk Lihasfüsioloogia Anaeroobse-hapnikupuuduse tingimustes toimuv ainevahetus
anaeroobseks läveks. Tervise ja kehalise vormi seisukohast on aeroobne ainevahetus oluliselt efektiivsem võrreldes anaeroobse ainevahetusega. Mida hiljem (suurem jooksutempo) lülituvad töösse anaeroobsed protsessid, seda parem on aeroobne töövõime. 9 4 Aeroobse töövõime arendamine Aeroobne töövõime peegeldab nii organismi hapnikutranspordi kui ka hapniku omastamise süsteemivõimekust, mida hinnatakse maksimaalse hapniku tarbimise järgi. Maksimaalne hapniku tarbimine (MHT) on suurim hapniku hulk, mida organism suudab pingelise lihastöö ajal kasutada. Seda näitajat oleks vajalik igal jooksusõbral enda kohta teada. Selle põhjal on võimalik välja töötada teile sobiv treeninguprogramm. Aeroobne töövõime on otseselt seotud tervisega mida väiksem on aeroobne töövõime, seda
kasutatakse ruttu ära. Peale selle anaeroobsel jooksmisel kasutatakse ära lihastes oleva glükogeenis tekkinud laktaat, mille kuhjumine põhjustab lihaste väsimuse, võtab ära võimaluse sooritada kestvat lihastööd ja säilitada pikka aega kõrget tempot. Aeroobne ainevahetus on tõhusam kui anaeroobne. Aeroobsete harjutuste kestus võib ulatuda mitme tunnini. Aeroobne võime näitab organismi hapnikutranspordi kui ka hapniku omastamise võimekust, mida hinnatakse maksimaalse hapniku tarbimise järgi. Maksimaalne hapniku tarbimise hulk on suurim hapniku hulk, mida suudab organism jooksmistegevuse ajal kasutada. Seega aeroobne töövõime on seotud suuresti vastupidavusega [1]. Motoorne võimekus seisneb peaasjalikult tasakaalu, liigutuste koordinatsioonis ja liigutuste kiiruses. Võimlemisharjutused on jooksjale kõige tõhusamad lihaskonna hea toonuse ja kehahoiaku saavutamiseks
Kehaliste võimete arendamise metoodika Kehaliste võimete arendamisel mitmeaastase treeningu käigus on vaja arvestada võimekuse erinevate külgede arendamise optimaalseid eaperioode. Kehaliste võimete arengu hindamine. Vastupidavus Organismi võime sooritada kestvat lihastööd ülemäärase väsimuse kuhjumiseta. Vastupidavustreeningute peamine eesmärk on oksüdatiivse fosforüülimise energiatootmismehhanismi efektiivsuse suurendamine ja hapnikutranspordi süsteemi võimsuse suurendamine Jaguneb: üldvastupidavus- organismi erinevad funktsionaalsed omadused, mis tagavad organismi võime sooritada pika aja jooksul võimalikult efektiivselt mõõduka intensiivsusega tööd. spetsiaalvastupidavus- organismi võime sooritada võimalikult efektiivselt mingi spordiala spetsiifilistele tingimustele vastavat tööd, võimalikult kõrgel intensiivsusel väsimuse kuhjumiseta.
valkude sünteesi ning lagundamise tasakaalust. määrat hommikul 5-7 mmol/l, üle 9 mmol/l ületreening * kretiniinkinaas (CK) ensüüm, mis osaleb ADP fosforüülimises ATP-ks, iseloomustab lihasseisundit, CK kogus veres suureneb koormusest tingitud ülekoormuse ja lihaskahjustuse korral. CK tõus eriti väljendunud ekstsentriline koormuse korral; normväärtused spordis: N 120U/l, M 200U/l * ferritiin iseloomustab kaudselt organismi hapnikutranspordi süsteemi võimsust. Ferritiini määramist peetakse üheks parimaks rauapuudusaneemia testiks. Ferritiini kontsentratsiooni languse põhjuseks on rauavaegus ja rauadepoode tühjenemine. Normaalne sisaldus veres: M 30-400 ng/ml; N 23-150ng/ml, tippsportlastel 40-90 ng/ml. *vabad aminohapped (türosiin, leutsiin, alaniin, glutamiin, trüptofaan) 2
Kahhektilised e. näljatursed- difuussed tursed, keerulise geneesiga. Teke seotud veres kujuneva hüpoproteineemiaga, kudedes tekkivate ainevahetushäirete ja mineraalainete sisalduse muutustega suureneb kudede hüdrofiilsus ja vee peetumine interstiitsiumis. Karboksühemoglubiin- Õhu koostise patogeenne toime: VINGUGAAS - CO moodustab hemoglobiinimolekuliga väga püsiva ühendi karboksühemoglobiini COHb. Kui õhus on 0,1% CO, siis 50% hemoglobiinist seotakse. Kujuneb hapnikutranspordi oluline langus. Hüpokaltseemia- 1. osteomalaatsia e. ostitis fibrosa fosforirikas ja kaltsiumivaene ratsiooni korral tekib paratüreoidia hüperfunktsioon parathormooni sisaldus tõuseb, neerudes suureneb fosfaatide eritumine. Samaaegselt toimub mineraalainete mobilisatsioon luudest, veres tõuseb kaltsiumi sisaldus. Tekib luude demineralistasioon. 2. poegimishalvatus e. paralysis puerperalis peamiselt veistel, aga ka väikemäletsejatel ja sigadel
kulutamine. --- Inimese päevane energiavajadus: Ca 2400 kcal 1) 60-70% põhiainevahetus – rahuolekus 2) 25-35% töö ja liikumine 3) 5-10% seedimine --- 24. Miks kasutab organism esmase energiaallikana süsivesikuid? Sest süsivesikud on kättesaadavad ning nendest saab rohkem energiat toota. Hapniku vajadus: – Ühe molekuli O2 abil toodetakse rasvast 5,6 ATP molekuli – Ühe molekuli O2 abil toodetakse süsivesikutest 6,3 ATP molekuli Kuna hapniku kättesaadavus kudedes on piiratud hapnikutranspordi süsteemi suutlikkusega, kasutatakse intensiivse töö puhul energiatootmiseks süsivesikuid 25. Vee ainevahetus: Täiskasvanu inimkeha kaalust 60...65% moodustab vesi. Tavatingimustes ei ela inimene veeta mitte kauem kui 6...12 päeva. Inimorganism vajab tavalisel temperatuuril ja igapäevase töörežiimi juures 2,2..2,8 liitrit vett ööpäevas. Vett saadakse toiduga 1,9...2,4 ja endogeense veena (tekib rasvade oksüdatsioonil) 0,3...0,4 liitrit. Vett antakse ära uriiniga 1,4..
tunniks. HINGAMINE Hingamise all laiemas tähenduses mõeldakse gaasivahetust organismi ja väliskeskkonna vahel. Organismis toimuvaks toitainete bioloogiliseks oksüdatsiooniks vajalik õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ja eemaldatakse sealt ainevahetuse käigus tekkinud süsinikdioksiid. See toimub hingamiselundite, südame, vereringe süsteemi ning vere kooskõlastatud tegevuse tulemusel. Hapnikutranspordi seisukohast võib kõnelda sel puhul organismi hapnikuga varustavast funktsionaalsest süsteemist. HINGAMISE ETAPID Hapniku viimisel ümbritsevast ruumist kudedesse ja süsinikdioksiidi toomisel kudedest väliskeskkonda on vajalik: 1) gaasivahetuskopsudese välinehingamine, mille käigusuuendataksekopsudeventilatsioonigaosaalveoolidesolevastgaasisegust. Kopsukapillaaridegaasivahetustsoonisolevveririkastubhapnikuganingannabärasüsinikdioksiidi
tarvitamine; 94 6. tõuseb müoglobiini hulk; 7. suureneb südamelihase kontraktiilsus. Vastupidavustreeningu peaeesmärk on aeroobse ja anaeroobse läve kiiruste tõstmine, mille tulemusel suureneb rasvhapete osa organismi energiatootmises ja säilitatakse paremini organismi piiratud glükogeenivarusid. Vastupidavustreeningu eesmärk on ka nii hapnikutranspordi süsteemi kui ka hea hapniku omastamise võime suurendamine. Maksimaalne hapnikutarbimine on suurim hapniku hulk, mida organism suudab pingelise lihastöö ajal kasutada. Kui aeroobne ja anaeroobne lävi peegeldavad aeroobsete mehhanismide efektiivsust, siis maksimaalne hapnikutarbimine aeroobsete mehhanismide võimsust. Sõltuvalt võistlusdistantsi pikkusest etendavad suuremat rolli kas aeroobsete
annaabi.ee 
