Kohila Gümnaasium Alari Soikmets HAMBAD Referaat Kohila 2009 1 HAMBA EHITUS Hammas koosneb erinevatest osadest. Kroon on hamba välimine osa ja juur hamba sisemine osa. Hamba ülemist osa katab email. Email on ka tugevaim kude organismis. Hambaluu ehk dentiini sees on hambaõõs koos närvide ja veresoontega. Hambaõõs ehk pulp hoiab hammast elus. Hambajuurt ümbritseb luukude ehk tsement. Luukude kaitseb hambajuurt. Hamba pind katab alati õhuke orgaaniline kile emaili pelliikula,mis täidab ebatasasused ja on ioonvahetuse keskkonnaks hamabakudede ja sülje vahel. Hambapinna poleerimisel kiht eemaldub aga see kasvab tagasi. 2
1.Kalad 1.Käsnad 2.Kahepaiksed 2.Ainuõõssed 3.Roomajad 3.Ussid 4.Linnud 4.Limused 5.Imetajad 5.Lühijalgsed Keelikloomad: Koosneb selgroogsetest, kuid ka mõned selgrootud Seljakeelik Toru-tüüpi kesknärvisüsteem Lõpusepilud Saba Lihaste kimbud 3 alamhõimkonda Imetajad: Närvisüsteemi kõrge arengutase Poegimine, imetamine (piimanäärmed) Täiuslik termoregulatsioonisüsteem Lihaskond diferentseeritud Alalõug üks hambaluu Trummiõõnes kolm kuulmeluukest Neljaosaline süda 4500 liiki Vaalalised: Kalataolise kehaga 8 sugukonda, 100 liiki Tagajäsemed taandarenenud, esijäsemed loivad Sabauim (ka seljauim, kuid mitte kõigil) Voolujoonelisus Monogaamsed Delfiinlased: Suurim vaalaliste sugukond Elavad gruppidena Väga kiired ujujad Intelligentseimad vaalalised Kohanevad uute situatsioonidega kiiresti Akrobaatilised ujujad Delfiin: Voolujooneline, torpeedojas keha Sile karvadeta nahk 1-10m pikkune keha
Neljas e. kvartenaarstruktuur, tekib mitmest kolmandat järku struktuuriga molekulist, nt hemoglobiin, hoiab koos raua ioon Denaturatsioon valgu kõrgemat järku struktuuride hävimine. Seejuures säilib valgu esimest järku struktuur Renaturatsioon - valgu kõrgemat järku ruumiliste struktuuride taastamine Valkude ülesanded ja näited 1) Ensüümid 2) Ehituslik ülesanne, nt keratiin juuksed, küüned; kollageen kõhredes, luudes, pärisnahas; dentiin hambaluu 3) Kaitse ülesanne , nt antikehad, mürgid, okkad siilil 4) Transpordi ül, nt rakumembraani transportvalgud, 5) Liikusmise ülesanne, nt, lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6) Regulatoorne ül, nt. hormoonid-insuliin 7) Valgud on retseptoriteks, mis vahedavad infot raku ha keskkonna vahel, nt. RM-i retseptorvalgud 8) Energeetiline ül. Kasutatakse vähe Erand: tibu renemine munas DNA nukleotiidi ja molekuli ehitus Nukleotiid koosneb: 1
halvemini ja hallikad hambad ei pruugi üldse valgeneda. Olukorda saab kõige paremini hinnata hambaarst ja anda parimat nõu. See võib aga sisaldada soovitust valgendamine ära jätta ja kasutada selle asemel teisi kosmeetilisi protseduure, nagu näiteks portselankatted. Hammaste areng algab varases looteeas. Juba embrüonaalse arengu 6.-7. nädalal hakkavad moodustuma hambaalged. Kummalgi lõualuul areneb 3. raseduskuu lõpuks 10 piimahamba alget ja algab hambakudede - emaili ja hambaluu ehk dentiini - diferentseerumine. Hambakrooni moodustumine ja mineralisatsioon algab 5. raseduskuul, esmalt piimalõikehammastel ja 7. kuul piimapurihammastel. Jäävhammaste alged hakkavad arenema 5. raseduskuul ja see on märksa aeglasem protsess. Teine tagapurihammas areneb alles lapse esimesel eluaastal. Hamba ehitus Loote normaalse arengu korral moodustub 20 piimahamba ja 28-32 jäävhamba alget. Alati ei kulge aga hambaalgete moodustumine ja hambakoe diferentseerumine normaalselt
Sagedase haigestumise tulemusena suureneb koolist puudumine, mahajäämine, närvilisus ning kontsentratsioonivõime langus koos muu sinna juurde kuuluvaga. Selliste laste vanemaid tuleb sotsiaalselt aidata, et ei tekkiks sääraseid probleeme, mis võivad tulevikus lapse tervisele halvasti mõjuda. 2.3 Hambakaaries Hambakaaries ehk hambasööbija on krooniline haigus, mida tekitavad hamba pinnal elavad bakterid. Kahjustuvad nii piima- ja jäävhammaste email, kõvakoed, hambaluu ja juuretsement. Kaaries on üks sagedasemaid nakkushaiguslikke hambahaigusi kogu maailmas. Tegemist on hambakoe jääva kahjustusega, sest tekkinud hambaauk ei parane iseenesest. 2.3.1 Kaariese tekke põhjused 10 Kaariese teke on mingil määral seotud fluori vähesusega. Fluor on aine, mida leidub joogiveena kasutatavas põhjavees ning mis kaitseb hambaid kaariese eest. Sellepärast on
kublad. Sagedamini põhjustajaks: ravimid, penitsilliin, külm ilm, tõmbetuul. Anafülaksia: Kiire allergiline üldreaktsioon ilmneb mõne minuti jooksul peale kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid: kerge sügelus, nõgeslööve, nohu, astma. Sagedasemad tekitajad: ravimid, putukate hammustus, toiduainetest: pähklid, kala, vähjalised, seller, kiivi, muna, lehmapiim 16. Iseloomustage kaariese tekkemehhanismi ja ennetusvõimalusi Hambakaaries on: hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus. Demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu hambakude ei tervistu iseenesest. Kaariese teke: hamba pinnal moodustub katt, katt kinnistub hambale igemepoolses osas. Hamba pind muutub tuhmiks, kollakaks, karedaks. Kaariese teket soodustavad: geneetilised faktorid, vale toitumistava, mikroorganismid, sülje happelisus, joogivee ja toidu fluoriidisisaldus.
kublad. Sagedamini põhjustajaks: ravimid, penitsilliin, külm ilm, tõmbetuul. Anafülaksia: Kiire allergiline üldreaktsioon ilmneb mõne minuti jooksul peale kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid: kerge sügelus, nõgeslööve, nohu, astma. Sagedasemad tekitajad: ravimid, putukate hammustus, toiduainetest: pähklid, kala, vähjalised, seller, kiivi, muna, lehmapiim. 13. Iseloomustage kaariese tekkemehhanismi ja ennetusvõimalusi Hambakaaries on: hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus. Demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu hambakude ei tervistu iseenesest. Kaariese teke: hamba pinnal moodustub katt, katt kinnistub hambale igemepoolses osas. Hamba pind muutub tuhmiks, kollakaks, karedaks. Kaariese teket soodustavad: geneetilised faktorid, vale toitumistava, mikroorganismid, sülje happelisus, joogivee ja toidu fluoriidisisaldus.
kublad. Sagedamini põhjustajaks: ravimid, penitsilliin, külm ilm, tõmbetuul. Anafülaksia: Kiire allergiline üldreaktsioon ilmneb mõne minuti jooksul peale kokkupuudet allergeeniga. Sümptomid: kerge sügelus, nõgeslööve, nohu, astma. Sagedasemad tekitajad: ravimid, putukate hammustus, toiduainetest: pähklid, kala, vähjalised, seller, kiivi, muna, lehmapiim. 14. Iseloomustage kaariese tekkemehhanismi ja ennetusvõimalusi Kaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus. Demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu hambakude ei tervistu iseenesest. Tekib : HAMBA PINNAL MOODUSTUB KATT KATT KINNITUB HAMBALE IGEMEPOOLSES OSAS HAMBA PIND MUUTUB TUHMIKS, KOLLAKAKS, KAREDAKS Seda soodustavad HAMBAEMAILI INDIVIDUAALSED STRUKTUURIISE-ÄRASUSED; GENEETILISED FAKTORID; SÜLJE HAPPELISUS,
4 - kohevast sidekoest hambasäsi ehk pulp (sis. vere- ja lümfisooni, närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. 5. PERIODONT - hambaümbris, jääb hambajuurest väljapoole - sidekoest - rohkelt veresooni, närve, seega VALUTUNDLIK - Funktsioon:ühendada hambajuur alveooli seinaga. Hambad koosnevad 3 tüüpi luukoest: 1. DENTIIN e hambaluu- hamba põhikude, hamba kuju määraja - erineb luukoest, sest seda moodustavad rakud, ODONTOBLASTID, paiknevad ühtlase kihina hambaluu ja säsi piiril. - kuna dentiinis ei ole luurakke, ei parane hambakahjustused sarnaselt teiste luukahjustustega. 2. EMAIL e hambavaap,katab krooni, t ugevaim kude inimkehas, väga kulumiskindel - 97% anorgaanilistest sooladest, orgaanilist ainet ei ole pea üldse
demineralisatsiooniprotsesse, organismi kiiritustaluvuse suurendamiseks, osteoporoosi ennetamiseks, ta võib aidata kaasa haavade paranemisele ja raua imendumisele. Soovitatav päevane tarbimiskogus on orienteeruvalt 3,5 mg. Ohutu kogus tarbimiseks on 10 mg päevas. Pikaajaline, näiteks üle 20 aasta kestev fluori tarbimine vähemalt 20 mg päevas võib põhjustada luustiku fluoroosi ehk hambaemaili ja hambaluu haigust. Liigsel fluori tarbimisel võivad kuni 7-aastastel lastel tekkida hammastele laigud. Fluori puuduse vältimiseks võib vajadusel kasutada fluori ja kaltsiumi lisandiga hambapastasid, mida ei soovitata aga alla neelata. Parimaks fluori allikaks on joogivesi. Samuti sisaldavad palju fluori meresaadused. Rauda on vaja: vereloomes, kus teda kasutatakse hemo- ja müoglobiini sünteesiks. Raual on võtmeroll eluks vajaliku hapniku sidumises ja transpordis st. ta osaleb hapniku viimisel
*kaudselt saab südametööd mõjutada *tihe rakuvõrgustik - ei rebene KUDEDE KAHJUSTUSE PARANEMINE Paranemine võimalused: - Regenereerumine - Armi teke Erinevate kudede.. Sidekude Regenereerub kõige kiiremine Elastsed kiud ei uuene Arm on jäik Epiteelkude On hea regenereatsioonivõimega Sidekude (kitsamas mõttes) - hea taastusmisega, parandab ka teiste kudede vigastusi Kõhrkude Paraneb üsna halvasti, sest ei ole Luukude Paraneb üsna hästi Hambaluu regeneratsiooni võine on halb, sest hambaluus pole rakke - ei taastu Lihaskude Ühegi lihaskoetüübi lihasrakud pole ilmselt võimelised jagunemise teel paljunema - seega LIHASRAKUD EI TAASTU Närvikude Surnud närvirakud uutega ei asendu
com/imgres?imgurl= Igal hambal on järgnevad osad: igemest väljaulatuv kroon ja igemega kaetud hambakael, luu sees alveolaarjätkesse kinnitunud üks või mitu hambajuurt. Hambakrooni ja kaela sisemuses paikneb hambaõõs (cavum), mis juure osas kitseneb hambajuurekanaliks. Hambaõõnes paikneb kohevast sidekoest hambasäsi (pulpa), mis sisaldab vere- ja lümfisooni ning rikkalikult närvikiude, mis sisenevad hambaõõnde juurekanali kaudu. Hamba põhilise kuju määrava osa annab dentiin e. hambaluu. Hambakrooni piirkonnas katab dentiini inimese keha kõige kõvem mineraliseerunud aine- hambavaap e. email. Hamba kaela ja juure piirkonnas katab dentiini tsement. Hammas kinnitub hambasompu e. alveooli. Hambajuurest väljapoole jääb periodont s.o. sidekoeline hambaümbris, milles paikneb rohkelt veresooni, närve ja on valutundlik. Periodondi ülesandeks on ühendada hambajuurt alveooli seinaga. Piimahambad on jäävhammastest ~2 korda väiksemad. Juured on krooniga võrreldes
eluaastal lõikuvad teised silmahambad 11-12 eluaastal lõikuvad teised eespurihambad 12-13. eluaastal lõikuvad teised tagapurihambad Periood kestab 15.-21. eluaastani. Kujuneb hambumuskontakt üla-ja alalõualuu hammaste vahel sirglõugne e. ortognaatne hambumus- ülemised lõikehambad katavad alumisi 1/3 ulatuses. Normaalset hambakaart aitab kujundada kõva toidu, rohke juurvilja söömine. 11. Hambakaariese olemus ja ennetamine. Hambakaaries on hamba kõvakudede, emaili, hambaluu ja juuretsemendi kroonilise kuluga haigus: demineralisatsiooni tagajärjel tekib hambasse defekt. Protsess on pöördumatu,. hambakude iseenesest ei tervistu. Karioosse protsessi alg- ehk laigustaadiumis on võimalik küll veel kaariese kulgu pidurdada ja emaili remineraliseerida ehk tugevdada, vältimaks defekti väljakujunemist. Kaariese põhjused põhjustavad süsivesikutest ja magusainetest üleküllastatud toit ja selle pikaajaline kontakt hambapinnaga.
annaabi.ee 
