1820. aastal. 1880ndal aastal sai Edison patendi uuele kõrge vastupidavusega, süsinik hõõgniidiga vaakumlambile. Kõik hõõglambid töötavad ühel põhimõttel. Elekter juhitakse läbi hõõgniidi, mis tekitab takistuse ja see põhjustab hõõgniidi soojenemist väga kõrgele temperatuurile. Uus ja vana hõõglamp Halogeenlamp Halogeeni elemendid on fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenlampide puhul on pirnis natuke gaasi. Nende probleem on see, et nende kasutegur on väike. Volframhalogeenlambid ei tuhmu, s.t. täiuslik valgus kestab terve tema eluea. Halogeenlampide kasutamisel elamutes ja korterites tuleb olla ettevaatlik. Need tekitavad kahjulikku ultraviolettkiirgust, seetõttu tuleks valida valgusti, mille pirn on kaitstud kaitseklaasiga. Kuna halogeenlambid kuumenevad 300600 kraadini, tuleks need
reflektorile. Kodu tarbeks on tehtud palju spetsiaallampe. Siia kuuluvad TV-lambid (taustvalgus teleri vaatamiseks), ahjulambid (elektri- ja mikrolaineahjud), torulambid (kuni meetrised dekoratiivlambid) ja kodutehnika miniatuurlambid (külmikud, õmblusmasinad). ELEKTRILAMBID Halogeenlambid Halogeenlamp on hõõglambi eriliik, kus lambi valgusvoog on palju kirkam ja püsivam ning eluiga pikem (20006000 tundi). Halogeenlampide levinuimad nimipinged on 12 V ja 230 V. Nimipingel 12 V tuleb lampide toiteks kasutada toiteblokke (trafod või elektroonsed toiteblokid). Halogeenlampide valik on märksa rikkalikum kui hõõglampidel. Kodus kasutatakse rohkem peegel-, sõrm-, toru- ja kolblampe. Luminofoorlambid Kodus tarvitatakse nn. madalrõhu luminofoorlampe. Neist kasutatavamad on toru- ehk päevavalguslambid (Ø 26 mm), ja kompaktlambid. Luminofoorlampide valgusviljakus on 25
väljalülitamist, süttib hetkeliselt, on tundetu ümbruse temperatuuri suhtes jne). Hõõglamp on kõige vanem elektriline valgusallikas. Hõõglambil on kaks olulist puudust. Lambis muutub nähtavaks valguseks 510% kulutatud energiast ja lambi eluiga on tavaliselt 1 0001 500 tundi (kõige lühem teiste valgusallikatega võrreldes). Valmistatakse ka juba suhteliselt pika elueaga hõõglampe (2 500 tundi). Aga nagu ikka, vahetatakse vanad asjad välja, asendatakse hõõglambid tänapäeval halogeenlampide ja säästupirnidega. Halogeenlamp on hõõglambi eriliik, kus lambi valgusvoog on palju kirkam ja püsivam ning eluiga pikem (2 0006 000 tundi). Halogeenlampide valik on märksa rikkalikum kui hõõglampidel. Kodus kasutatakse rohkem peegel-, sõrm-, toru- ja kolblampe. Halogeenlampide valgusviljakus on hõõglampidega võrreldes 2030% kõrgem Näiteks annab 250 W torulamp rohkem valgust kui 300 W hõõglamp. Tavalisse hõõglampvalgustisse võib keerata
LAMPIDE LIIGID Hõõglambid Hõõglamp on kõige vanem elektriline valgusallikas. Hõõglambil on kaks olulist puudust. Lambis muutub nähtavaks valguseks 510% kulutatud energiast ja lambi eluiga on tavaliselt 1 0001 500 tundi (kõige lühem teiste valgusallikatega võrreldes). Valmistatakse ka juba suhteliselt pika elueaga hõõglampe (2 500 tundi) Halogeenlambid Halogeenlamp on hõõglambi eriliik, kus lambi valgusvoog on palju kirkam ja püsivam ning eluiga pikem (2 0006 000 tundi). Halogeenlampide valik on märksa rikkalikum kui hõõglampidel. Kodus kasutatakse rohkem peegel-, sõrm-, toru- ja kolblampe. Halogeenlampide valgusviljakus on hõõglampidega võrreldes 2030% kõrgem Näiteks annab 250 W torulamp rohkem valgust kui 300 W hõõglamp. Tavalisse hõõglampvalgustisse võib keerata sama võimsusega kolblambi ning ruumi valgustatus suureneb 20%. Luminofoorlambid Kodus tarvitatakse nn. madalrõhu luminofoorlampe. Neist kasutatavamad on toru- ehk
töötajaid ebamugavasse poosi, et oma tegevust selgelt näha. Liiga ere valgustus võib pimestada ning põhjustada silma sidekestade ärritust. Vilkuv ning värelev valgus võib põhjustada ärritust ja füsioloogilisi nähtusi nagu peavalu, halb enesetunne jms. Mõjude vähendamine Kasutada võimalikult palju loomuliku valgust. Töökohta peaks valgustama üld- ja kohtvalgustid. Luminofoorlampide kasutamine kohtvalgustuses vähendab läikimise ja pimestamise probleemi. Halogeenlampide valgusviljakus on 2-3 korda kõrgem kui hõõglampidel. Enamasti on töökoha eri piirkondades vajalik erinev valgustatus. Kuvari ekraan peab olema valgustatud nõrgemini kui töölaud, klaviatuurile on vaja rohkem valgust ja paberile kõrval veelgi rohkem. Mikrokliima- õhutemperatuur, õhuniiskus, õhu liikumine, soojuskiirgus töökohal või mujal inimese lähemas ümbruses. Kaasaegsetes tingimustes töötab inimene suhteliselt stabiilse mikrokliimaga ruumides.
suundub. 3.3 Eriotstarbelised lambid Mõeldud kasutamiseks ahjudes, külmkappides, õmblusmasinates, telerites jne. Kuna neid valmistatakse väga erineva suuruse ja võimsusega, tuleks nende soovitamisel täpselt selgeks teha ,millist lampi ja kuhu ostja soovib muretseda. 3.4 Halogeen ehk joodlambid Need on oma olemuselt sarnased hõõglambi, kuid nende sees on halogeengaas (tavalised jood). Sõltuvalt tüübist ja võimsusest on selle lambi tööiga 2000-4000 tundi. Ka halogeenlampide valgus on kaks korda kirkam hõõglambi omast. Halogeenlampe ei tohi puudutada sõrmedega ega panna süttivate esemete lähedale. Esiteks, kuum lamp põletab sõrmi ja teiseks, võib lambi pinnale jääda rasva ja tolmu, mis põleb klaasile kinni, põhjustades hiljem lambi ülekuumenemist. Kaitsevahendina proovimisel kaupluses kasutada näiteks lambi pakendit. 3.5 Luminofoorlambid ehk luminestsentslambid Luminofoorlambid ehk päevavalguslambid on hõõglampidega võrreldes 6-7 korda
Hõõgniidi aurustumist ja kolvi mustumist takistavad täitegaasile lisatud halogeenid (jood ja broom), mis võimaldavad tõsta hõõgniidi töötemperatuuri ja valgusviljakust 30% ja tööiga 2–4 korda. Hõõgniidilt aurustunud osakesed sadestuvad tagasi, eelistades kuumemaid (peenemaid) kohti. Volframi ja halogeeni ühendite sadestamise tõkestamiseks kolvi seintele on kolvisisene temperatuur viidud 300–600 C- ni. Kõrge temperatuur suurendab halogeenlampide tuleohtlikkust. Samuti on nende miinuseks sageli ka ultraviolettkiirgus, mis võib kahjulikult mõjuda näiteks tapeetide, tekstiilide ja maalide värvidele. 11 Säästu e. Luminofoorlamp Tuntud ka päevavalguslampide (torukujulised) ja kompaktlampide (koosnevad tavaliselt mitmest väiksemast torust) nime all. Selle lambi kolb on täidetud madalarõhulise elavhõbedaauruga, millele on
nende kasutegur siiski madal. Üsna palju energiat eraldub lambist valguse asemel hoopis soojusena. Nende asemele on tulnud palju erinevaid lampe, mis on kasulikumad ja säästlikumad. Täiustatud hõõglambid (lisades pilt nr. 1) Säästulambid (lisades pilt nr. 2) LED-lambid (lisades pilt nr. 3) 3.1. TÄIUSTATUD HÕÕGLAMBID Neid on kahte sorti: ksenoongaasiga täidetud ja infrapunakattega halogeenlambid. Halogeenlampide pluss on nende hea hämardatavus, sisselülitamisel kohe saavutatav täisvalgus ja madal hind. Nende miinus on lühike tööiga ja suurem energiakulu kui teistel energiasäästlikel lampidel, kõrge töötemperatuur ja saadavus ainult sooja valge valgusena. Ksenoongaasiga täidetud halogeenlampe on nii tavalise hõõglambi välimusega kui ka spetsiaalse halogeenlambi sokliga. Tavalisest hõõglambist on need ainult kuni 25% efektiivsemad ning 2016.
aurustumist ja kolvi mustumist takistavad täitegaasile lisatud halogeenid (jood ja broom), mis omakorda võimaldavad tõsta hõõgniidi töötemperatuuri ja sellega ka valgusviljakust 30% ja tööiga 2–4 korda. Hõõgniidilt aurustunud osakesed sadestuvad tagasi, eelistades just kuumemaid (peenemaid) kohti. Volframi ja halogeeni ühendite sadestamise tõkestamiseks kolvi seintele on kolvisisene temperatuur viidud 300–600 oC-ni. Selline kõrge temperatuur suurendab halogeenlampide tuleohtlikkust. Samuti on nende miinuseks sageli ka ultraviolettkiirgus, mis võib kahjulikult mõjuda näiteks tapeetide, tekstiilide ja maalide värvidele. Lampide energeetilise efektiivsuse näitajaks on nende valgusviljakus, see tähendab väljastatava valguse intensiivsust luumenites (lm) tarbitava elektri võimsuse (W) korral. Tavalise hõõglambi valgusviljakus on 10–20 lm/W, võimsamatel lampidel on küll suurem valgusviljakus, kuid see-eest lühem tööiga
Eelkõige leiab lisandina kasutamist jood. Joodi aurustumise tõttu kõrgematel temperatuuridel võib rõhk töötavas halogeenpirnis tõusta 25 atmosfäärini ja üle selle. Madalamatel temperatuuridel reageerib jood volframiga moodustades volframjodiidi (WI2). Kõrgematel temperatuuridel see ühend laguneb, kindlustades volframi tagasipöördumise hõõgniiti: WI2tW+2I. See pöörduv protsess võimaldab hõõgniidi temperatuuri tunduvalt tõsta. Halogeenlampide efektiivsus kuni 30 lm/W - on oluliselt suurem tavaliste hõõglampide efektiivsusest. Hõõglampide värvustemperatuur (2000-3000 ºC) erineb oluliselt päikese värvustemperatuurist (vt. ülal). See viib esemete värvide "kadumisele" hõõglampide valguses ja ebaõigele värvide edastusele värvusfotograafias. Gaaslahendusel põhinevad valgusallikad on teiseks enamlevinud valgusallikate tüübiks. Gaaslahenduslampides toimub gaasiaatomite elektronide ergastamine nende
takse lambi mõõtmeid. Samal eesmärgil valmistatakse hõõgniit tiheda kruvikujulise spiraalina (monospiraal) või kaksikspiraalina (bispiraal). Toodetakse gaastäidisega bispiraallampe (topelt hõõgniidiga, tüüp ) ja krüptoon- täidisega bispiraallampe (tüüp ).Toodetakse ka halogeenlampe (K, KM), hõõgniidi aurustumise takistamiseks sisaldab nende kolb halo- geenühendeid või puhtaid halogeene (jood, broom). Halogeenlampide võimsus on 220 V pingel 1000, 1300 ja 5000 W. Küünallampide tüübi- tähises on D. Üldotstarbelisi hõõglampe valmistatakse pingele 220 V ning võimsusele 15 1500 W. Üldotstarbelised kuni 200 W hõõglambid on varustatud 27 mm keermesokliga E 27 või 22 mm baionett- (tihvtsokliga) B 22 (Bs -ühekontaktiline, Bd kahekontaktiline), 300 W lambid keerme- sokliga E 27 või E 40, 500 1500 W lambid ainult keermesokliga E 40.
annaabi.ee 
