muutustele) mis tagatakse : 1) kromosoomide ristsiirdega. 2) kromosoomide sõltumatu lahknemisega anafaasis. c) meioosi käigus suureneb rakkude arv.(spermatogeneesil tekib 4 spermi, ovogeneesil tekib 1 munarakk ja 3 polotsüüti) Meioosi vormid : 1) gameetne meioos - viib sugurakkude tekkele(spermid, munarakud) N : loomad. 2) spoorne meioos - esineb eostaimedel ja viib haploidsete eoste moodustumiseni. (sõnajalad, kollad, osjad) 3) sügootne meioos - N: lihtsamatel hallitusseentel kasvavad keharakud kokku. NB! lihtsatel hallitusseentel ei saa sugu määrata( + ja - tüvi). Platsenta e. emakook : * hakkab toimima umbes 2 arengukuu keskel ja arengu lõpuks kaalub ta 0,5 kg. * platsenta moodustab sagarikke, ja ta pindala on umbes 15 ruutmeetrit. Platsenta ülesanded : 1) ainevahetus - emalt lootele läheb hapnik ja toitained. Lootelt emale läheb süsihappegaas ja jääkained. 2) kaitse kindlustamine - platsenta ei lase läbi paljusid kahjulikke aineid ega
- Mulla lämmastikuga varustajad mõisted : Heterotroof- organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast Autotroof- organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud väliskeskkonnast Hüüf- seeneniit Mütseel- Seeneniidistik Saprotroof- toitub surnud kudedest Mükotoksiin- Seente poolt eristatud mürk Metaboliidid- Seente ainevahetusjäägid Mükoloogia/Mükoloog- Seenteteadus/seeneuurija Mükoriisa- seenejuur Sporangium- Eoste moodustumise koht hallitusseentel Lamell- Eoste moodustumise koht kübarseentel mükoos- seente poolt põhjustatud nakkushaigus biotroof- Toituvad elusatest kudedest parasiit- Saab kasu, teisele kahju tehes koniid- Eos pintsel- ja nutthalliku 4 erinevust . 1. Nutthallik on hall, pintselhallik roheline 2. Nutthallikul rakuvaheseinad puuduvad, pintselhallikul olemas. 3. Nutthallikul moodustuvad eosed nuti taolistes eoslates, pintselhallikul pintslitaolistes. 4
teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine. Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Seene keha kujutab endast pikka, sageli hargnevat niiditaolist moodustist ehk hüüf. Hüüfi ebakorrapärane kogumik moodustab seeneniidistiku ehk mütseeli. Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk sporangiumis. 4. Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks ehk rakiseks. Suuruselt on enamik vetikaid mikroskoopilised. Paljud vetikad on nii väikesed, et palja silmaga pole nad nähtavad. Ehituse keerukuse alusel eritatakse üherakulisi ja hulkrakseid vetikaid. Paljud vetikad on koondunud kolooniatesse. Kõik vetikad sisaldavad klorofülli, kuigi osa neist ei ole rohelised. Vetikate pruunikas ja punakas
Toitumine:toitub toiduainetest , lahustunud kujul Paljunemine:eostega , mis tekivad lutikujulistes eoslates Kahjulikkus inimesele: Leidub:toiduainetel(saiapeal) 4. Kirjelda rohehallitust (ehitus, toitumine, paljunemine, kahju, kasu inimesele). Ehitus :hulkrakne Toitumine: toitub toiduainetest , lahustunud kujul Paljunemine:eostega Kahju ja kasu inimsele: kasu:toodab antibiootikume, Leidub: 5. Miks tekitavad osad seened antibiootikume, milline toime neil ainetel on? 6. Mis tähtsus on hallitusseentel looduses? On lagundajad , sümbioosis putukatega 7. Kuidas vältida toiduainete hallitamist? Hoida jahedas , kuivas, suletud õhukindlalt 8. Joonista pärmseen märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 9. Kuidas kasutatakse pärmseeni? See on asendamatu Toiduainete tööstuses kus seda kasutatakse pagaritoodete valmistamisel ,õlle pruulimisel ja veini kääritamisel. Söödapärmi ja ravimite valmistamisel .
eukarüootsest rakust, ega sisalda viimasele omaseid membraanseid organelle. Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest ehk kapsel. Sageli on neil üks või mitu viburit, mida kasutatakse kulgemiseks. Bakterid liiguvad viburite, lima või looklemise abil. Rakud sisaldavad DNA spiraali (nukleoid) ja teisi keemilisi aineid, kuid taime- ja loomarakkudele iseloomulikku eraldunud tuuma ning teisi keerukaid organoide pole siin leitud. Hallitusseened Erinevatel hallitusseentel võib olla erinev värvus, näiteks võib toiduainetelt leida roheka või valge värvusega hallitusi. Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget nutthallituseks. Õhuga kokkupuutel satuvad toiduainetele hallitusseente eosed. Iga eos on elus rakk. Kui eostele on sobiv elukeskkond, hakkab eosest arenema seeneniidistik. See koosneb harunevatest seeneniitidest. Selline niitide mass moodustab seene keha. Soodsates tingimustes kasvavad
samblikke Inimesele: toiduks, tööstuses-pärm, juust, loomasööt, ravimitööstuses-penitsiliin, 5. Iseloomusta BAKTERITE KAHJULIKKUST LOODUSES JA INIMESELE Looduses: taimehaigused Inimesele: põhjustavad toiduainete riknemist, põhjustavad nakkushaigusi 6. Selgita SPOORIDE moodustamise bioloogilist tähtsust Ühest vegetatiivsest bakterirakust tekib üks spoor. See on kohastumus ebasoodsate tingimuste üleelamiseks. Moodustuvad hallitusseentel 7. Iseloomusta lühidalt VIIRUSI Rakulise ehitusega.Viirus on rändav parasiit. Nende vastu vaktsineeritakse (antibiootikumidega ei saa ravida). Elus ja eluta looduse piirimail. Paljunevad ainult elusrakkudes. Suurus 0,01..0,3müümeetrit. Korrapärase kujuga(kera, pulk) 8. Too näiteid RAKKUDE ERINAVAST SUURUSEST rakkude suurused:kõige väiksem üherakuline organism on mükoplasma . Kõige suuremad rakud on lindude munarakud. võõtlihasrakk on kuni 30cm pikkune, kuid väga väikese
kontrolli all hoida vaid mõjutades kasvutingimusi. Mikroseentele (hallitusele) ebasoodsate tingimuste loomiseks on välja töötatud mitmeid kemikaale, kuid enamus neist pole andnud soovitavaid tulemusi ja tulemused on lühiajalised. Seente tõrje on reeglina ohtlik ka inimestele, sest seened on meile palju lähedasemad kui taimed. Hallitusseente süstemaatiline kuuluvus ja mitmekesisus Hallitusseeni on väga erinevaid. Erinevatel hallitusseentel võib olla erinev värvus, näiteks võid sa leida toiduainetelt roheka või valge värvusega hallitusi. Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget hallitust nutthallituseks. See, kui suurel alal hallitusseened kasvavad ning kui kõrgeks nad kasvavad, sõltub toitainete hulgast, mida seen kätte saab, ning kasvamise ajast. Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks
ainevahetuse jääkprodukte. 6 Hallitusseened Hallitusseened on niitjad seened, mis kuuluvad vetik-, kott- või teisseente hulka. Omane on klorofülli puudumine, eostega paljunemine ja seeneniidistiku ehk mütseeli moodustumine. 7 Hallitusseeni on nii ainu- kui ka paljurakulisi. Mittesugulise sigimise aluseks on seeneniidis eoste ehk endospooride teke, kõrgemalt arenenud hallitusseentel tekivad eosed eospesas ehk sporangiumis. Hallitusseened toituvad orgaanilisest ainest. Enamik neist elab surnud orgaanilisel ainel, kuid leidub ka elusatel kudedel elavaid liike. Nad vajavad happelist elukeskkonda. Hallitusseene tüübid. Nutthallitus kasvab lopsaka, Petri tassi kaaneni ulatuva hallikas-valge seeneniidistikuna. Mütseel koosneb üherakulisest, rikkalikult hargnevast hüüfist. Viimasest kerkivad üles mastitaolised
Mikroseente eosed on enamasti õhus olemas ja seega saame nende levikut vähendada ja kontrolli all hoida vaid mõjutades kasvutingimusi. Mikroseentele (hallitusele) ebasoodsate tingimuste loomiseks on välja töötatud mitmeid kemikaale, kuid enamus neist pole andnud soovitavaid tulemusi ja tulemused on lühiajalised. Seente tõrje on reeglina ohtlik ka inimestele, sest seened on meile palju lähedasemad kui taimed. Hallitusseeni on väga erinevaid. Erinevatel hallitusseentel võib olla erinev värvus, näiteks võid sa leida toiduainetelt roheka või valge värvusega hallitusi. Rohekat hallitust nimetatakse rohehallituseks ning valget hallitust nutthallituseks. See, kui suurel alal hallitusseened kasvavad ning kui kõrgeks nad kasvavad, sõltub toitainete hulgast, mida seen kätte saab, ning kasvamise ajast. Hallitusseened moodustavad kasvades erilise võrgustiku, mida nimetatakse seeneniidistikuks ehk mütseeliks
riknemist Hallitusseen Fusarium culmorum põhjustab köögi- ja puuviljade riknemist Hallitusseen Aspergillus flavus grupp on levinum sinkidel ja vorstidel. Hallitusseene perekond kuuluvad hallituseene liike kasutatakse hallitusjustude Roquefort ja Camembert. Pärmid: Saccharomyces cerevisiae kasutatakse etanooli tootmisel, käärimis- ja pagaritööstuses. 4. Mis võetakse alusteks pärm-ja hallitusseente identifitseerimisel? Söötme erinevus? Hallitusseentel on vegetatiivne keha ja hüüfid ning eosed. Nad kasvavad Petri tassidel. Pärmid on üheraksed seened. Üldiselt on pärmirakud suuremad, kui bakterirakud. Enamasti on pärmid ovaalse kujuga. Punguvatel pärmidel on näha pungasid V TEEMA 1. Mis on steriliseerimine? Steriliseerimine on kasutatavate söötmete, töövahendite ja materjalide täielik vabastamine kõikidest elusvormidest. (ka bakterite endospoorid ja hallitusseente eosed) 2
Enamus seeni kasutaavd süsivesikuid, eelistatavalt glükoosi, miltoosi ja lämmastikühendeid aminohapete ja valkude sünteesiks. Tavaliselt on seened aeroobsed. Osad pärmseened on falkulatiivsed anaeroobid, mis suudavad kasvada nii hapnikuga kui hapnikuta keskkonnas. Falkulatiivsed anaeroobid saavad energiat kääritamisel, kuhu alla käib näiteks glükoosist etüülalkoholi produtseerimine. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Hallitusseentel on tuum eraldunud rakust. Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Nendest hüüfidest moodustub mütseen. Enamik seeni areneb orgaanilistel ainetel, kuhu kuuluvad näiteks toiduained. Toituvad valkudest, süsivesikutest, rasvadest. Osa neist ainetest läheb hallitusseente kasvuks, teine osa lagundatakse seente ainevahetusprotsessidel. Tekivad CO2, vesi, alkohol jt ained.
Enamus seeni kasutaavd süsivesikuid, eelistatavalt glükoosi, miltoosi ja lämmastikühendeid aminohapete ja valkude sünteesiks. Tavaliselt on seened aeroobsed. Osad pärmseened on falkulatiivsed anaeroobid, mis suudavad kasvada nii hapnikuga kui hapnikuta keskkonnas. Falkulatiivsed anaeroobid saavad energiat kääritamisel, kuhu alla käib näiteks glükoosist etüülalkoholi produtseerimine. 4. Hallitusseente ehitus, paljunemine, kasutusalad ja tuntumad liigid Hallitusseentel on tuum eraldunud rakust. Enamus hallitusseeni koosneb silinderjatest rakkudest, mis moodustavad hargnevaid seeneniidikesi ehk hüüfe. Nendest hüüfidest moodustub mütseen. Enamik seeni areneb orgaanilistel ainetel, kuhu kuuluvad näiteks toiduained. Toituvad valkudest, süsivesikutest, rasvadest. Osa neist ainetest läheb hallitusseente kasvuks, teine osa lagundatakse seente ainevahetusprotsessidel. Tekivad CO2, vesi, alkohol jt ained.
Hallitusseene keha koosneb üksteise ga põi munud niitidest, mida ni metatakse hüüfideks ja mis m o odustavad seeneniidistiku ehk m ütseeli. Paljurakulistel seentel on hüüfid ristvaheseintega üksikutes rakkudes jaotatud, üherakulistel aga ei ole hüüfides vaheseinu ning kogu tugevasti harunenud m ütseeli m o odustab üksainus rakk. Mütseeli pinnal arenevad e oseid kandvad elundid. Nendes val mivad e osed ehk spoorid, mille abil seened paljunevad. Enamikul hallitusseentel on m ütseelide ehitus ühesugune, paljune miselundid aga erinevad ning igale seeneliigile tüüpilised. Hallitusseened paljunevad nii suguliselt kui ka mitte suguliselt. Mitt suguline paljune mine hüüfide abil, seejuures v õib mütseeli igast osast areneda uus hallitusseen. Mõnede sente hüüfid jagunevad vaheseinte m o odustamise teel üksikuteks piklikeks rakkudeks, mida ni m etatakse iidideks. Igast niisugust rakust v õib areneda uus hallitusseen.
Müksobakterite arengutsükkel. Neil kogunevad vegetatiivsed rakud keskkonnatingimuste halvenedes hakkavad eritama lima (tekib viljakeha) muunduvad lima sees paksukestalisteks müksospoorideks. Viljakeha võib vaadelda kui puhkavat kolooniat. Viljakeha koosnebki limast ja selles paiknevatest müksospooridest. Viljakeha võib olla lihtne näsake nagu Myxococcus'el, aga ka keerulisem, nagu puukujuline viljakeha Stigmatella'l. Arengutsükkel aktinomütseedil Streptomyces. Meenutab arengutsüklit hallitusseentel. Esialgu moodustub spoori idanemisel 1. substraadimütseel, seejärel hakkab moodustuma 2. õhumütseel, mille hüüfide fragmenteerudes moodustuvad 3. koniidid. Koloonia omandab "kriidise" hüdrofoobse välimuse. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda.
muutustele) mis tagatakse : 1) kromosoomide ristsiirdega. 2) kromosoomide sõltumatu lahknemisega anafaasis. c) meioosi käigus suureneb rakkude arv.(spermatogeneesil tekib 4 spermi, ovogeneesil tekib 1 munarakk ja 3 polotsüüti) Meioosi vormid : 1) gameetne meioos - viib sugurakkude tekkele(spermid, munarakud) N : loomad. 2) spoorne meioos - esineb eostaimedel ja viib haploidsete eoste moodustumiseni. (sõnajalad, kollad, osjad) 3) sügootne meioos - N: lihtsamatel hallitusseentel kasvavad keharakud kokku. NB! lihtsatel hallitusseentel ei saa sugu määrata( + ja - tüvi). Sugurakud : Sugurakkude üldiseloomustus : 1. haploidsed 2. Sugurakkudes on muutunud tsütoplasma. 3. küpsed sugurakud ei jagune. 4. sugurakud on allasurutud ainevahetusega. 5. sugurakud on kehavõõrad rakud. 6. sugurakud ei kuulu kudede koostisse. Spermide iseloomustus : Sperm jaguneb peaks, sabaks ja kehaks. pea : rakutuum(spermi DNA kokkupakitus on suurim), akrosoom - muundunud
88. Kirjelda müksobakterite, bdellovibrioonide, klamüüdiate ja aktinomütseetide elutsüklit. Müksobakterite arengutsükkel. Vegetatiivsed rakud keskkonnatingimuste halvenedes hakkavad eritama lima (tekib viljakeha) muunduvad lima sees paksukestalisteks müksospoorideks. Viljakeha võib vaadelda kui puhkavat kolooniat. Viljakeha koosnebki limast ja selles paiknevatest müksospooridest. Arengutsükkel aktinomütseedil Streptomyces. Meenutab arengutsüklit hallitusseentel. Esialgu moodustub spoori idanemisel 1. substraadimütseel, seejärel hakkab moodustuma 2. õhumütseel, mille hüüfide fragmenteerudes moodustuvad 3. koniidid. Koloonia omandab "kriidise" hüdrofoobse välimuse. Bdellovibrio bacteriovorus tungib saakbakteri periplasmasse ja hakkab seal suurenema peremeesraku komponentide arvel. Kui rakk on piisavalt pikenenud, siis jaguneb ta viburitega varustatud tütarrakkudeks ja need vabanevad peremeesraku lüüsudes väliskeskkonda. Bdellovibrio on
annaabi.ee 
