leht niiskele liivale. Aeg-ajalt tuleb liiva niisutada, see ei tohi kuivada. Mõne aja pärast tekivad lõikekohtadele juured ja hiljem väiksed taimed. Selle paljundamisviisiga saab paljundada kuningbegooniat. Haljaspistik PISTIKUTE LÕIKAMINE. Paljundusmaterjalinakasutatakse poolpuitunudlehtedega võrseosi. Haljaspistikuid lõigatakse juunis enne jaanipäeva. Kuna haljaspistikud sisaldavad vähe varuaineid on oluline neile jätta mõned lehed, kuid pistiku alumine leht eemaldatakse. Haljaspistikute juurdumise üheks eelduseks on nende veesisaldus. Seega on soovitav lõigata pistikud puitumisstaadiumi alguses ja materjal kogutakse emataimelt varahommikul, kui taimede turgor on kõrge. Lõigatud võrsed pannakse ämbrisse vette ja kaetakse pealt marliga, et lehed ei närbuks. Paljundamiseks on sobilik võrsekeskmine osa, kui kasutatakse ka võrse ülemist osa, kuid siis näpistatakse latv ära. Alumine kaldus lõige tehakse kuni 0,5 cm pungast
viljakandmisega põõsaste alumine osa järk-järgult hõreneb ja põhiline saak jääb okste ladvaossa. Põõsad taastuvad imekiiresti ja 3 aasta pärast tuleb neid taas madalamaks lõigata. 2. Kärpida pidevalt tugevamini ka vanemaid põõsaid ja nõnda kasvu aeglustada. Paljundamine Paljundamine tundub pistokste või haljaspistikute abil. 1. pistokste abil- võetakse 18-24 cm pikkused oksad, mida hoitakse paar päeva üleni vees, seejärel pikeeritakse mulda. 2. Haljaspistikute abil- okste pikkus on 10-12 cm , enne pikeerimist hoitakse 14-16 tundi kasvustimulaatori lahuses.Tuleb jälgida, et õhutemperatuur kasvulavas oleks 20- 25° ja õhuniiskus üle 80 % Väetamine Väetistest tuleb kasutada fosforväetisi, vähemal määral lisada kaaliumväetisi
· Haljaspistikud lõigatakse peamiselt suve algul (juuni, juuli algul) sama aasta intensiivselt kasvavatest või kasvu lõpetavatest võrsetest. · Kui haljaspistik võetakse võrse ladvaosast, siis on see ladvapistik, kui aga ülemisest varreosast siis on see varrepistik. · Pistikule jäetakse 3-5 punga või pungapaari (5...10 cm pikkused pistikud). · Kuna oksad sisaldavad vähe varuaineid tuleb neile tingimata mõni leht jätta, et fotosüntees toimiks. · Haljaspistikute tegemise (lõikamise) aeg on üldjuhul juuni, juuli kuu. · Pistikute tegemine: https://www.youtube.com/watch?v=3Dd8vZr1Gk4 27.04.2016 Marje Kask 94 Haljaspistik 27.04.2016 Marje Kask 95 Okaspuude haljaspistikud · Okaspuude haljaspistikud ehk suvipistikud on sama aasta võrse 712 cm pikkused osad, mida iseloomustab okaste heleroheline värvus. · Okaspõõsaste (kadakas, elupuu) pistikud
selleks vajab ta palju toitaineid (Vaasa 2003). Külmakaitse Kare deutsia on külmakartlik, seetõttu tuleks asetada taimele talveks ümber kerge talvekate või hoolitseda, et põõsas oleks lumega kaetud (Hansaplant). Külmakaitseks võiks kasutada varjukatet või kuuseoksi. Külmakraadidega -20° - -30° C võib külmuda deutsia lumepiirini, kuid kasvatab kiiresti noored võrsed (Sander 2009). Välistatud pole siiski taime hukkumine. Peale külma talve on õisi vähem (Neeva aed). Haljaspistikute hooldus Kareda deutsia paljundamist tehakse enamasti haljaspistikutega, ka sorte paljundatakse nii. Kuna deutsia on hea juurduja, siis võib pista pistoksad otse kergesse liivakasse mulda, kindlam on aga segada kerge õhurikas ning vett siduv juurdumissegu neutraalsest turbast ja jämedast liivast. Antud segu panna suuremasse potti, see kaevata maa sisse, et ta külgedelt ei soojeneks ega kuivaks. Pistikud torgata anumasse natuke kaldu ja nii, et lehed omavahel kokku ei puutuks,
Seetõttu tuleb paljundatavate taimede emataimi pidevalt jälgida, et ei hilinetaks pistikute lõikamisega. Kuna oksad sisaldavad vähe varuaineid, tuleb neile tingimata mõni leht jätta, et fotosüntees toimiks. Haljaspistikutega paljundatakse peamiselt põõsaste sorte ning vähemal määral puid. Ülaloleval joonisel on näha erinevaid haljaspistiku tüüpe. 3.1.1. Haljaspistikute istutamine. 3 Lõigatud pistikud istutatakse kastidesse või krunti, vahedega 2x4 … 4x6 cm. Kergemini juurduvaid kiirekasvulisi lehtpõõsapistikuid võib istutada kassetti, mille mõõt võiks olla 2x2 …. 3x3 cm, sügavusega 5 … 8 cm. Pistikud istutatakse 1,5 – 3 cm sügavusele. Haljaspistikute
.............................................32 18.2 Hooldus...................................................................................................................................32 18.3Lõikamine................................................................................................................................32 18.3Külmakaitse.............................................................................................................................32 18.4 Haljaspistikute hooldus..........................................................................................................33 19. Deutzia scabra - kare deutsia........................................................................................................33 19.1. Iseloomustus..........................................................................................................................33 19.2. Hooldus.................................................................................
.................................................42 Hooldus.......................................................................................................................................43 Lõikamine...................................................................................................................................43 Külmakaitse................................................................................................................................43 Haljaspistikute hooldus...............................................................................................................44 PUISHORTENSIA.........................................................................................................................45 Lühitutvustus.............................................................................................................................. 45 Hooldamine..............................................................................
....................................................................38 Hooldus................................................................................................................................. 38 Lõikamine............................................................................................................................. 38 Külmakaitse.......................................................................................................................... 39 Haljaspistikute hooldus.........................................................................................................39 KARE DEUTSIA (Deutzia scabra)...........................................................................................40 3 Iseloomustus......................................................................................................
Viimaseid on aedhortensial küllalt palju, kuna ta on rabeda puiduga .Kui soovite aedhortensialt eriti lopsakaid õisikuid, lõigake teda igal aastal tagasi nii, et kärpimislõige jääks viimase aasta puidu sisse ning alles jääks ka üks pungapaar. Pungadest kasvavad ees ootaval suvel noored võrsed, mille tippudesse tulevad õisikud. Mõneti meenutab aedhortensia lõikus nudipuude iga-aastast hooldust. (Maaleht) 4.9.4. Paljundamine Puishortensiat on lihtne paljundada haljaspistikute ja võrsikutega. Sobivas kasvupaigas kasvab hortensiapõõsas ise tasapisi laiemaks, paljundamiseks tuleb lihtsalt mõned servapoolsed juurevõsud välja kaevata. See hortensialiik kasvab ja õitseb paremini poolvarjus, kus muld on niiskem. Hästi mõjub talle neutraliseerimata rabaturbast mults, mis teeb mulla ka veidi hapumaks. Vanemad põõsad kipuvad harvendamisest hoolimata lamanduma, neile on heaks naabriks ja toeks mõni tugevakasvuline põõsas. (Aialeht) 4.10
28 Perekonnas üle 20 (40) liigi paras- ja lähistroopilises vöötmes kasvavaid põõsaid Euroopast, Aasiast ja Ameerikast. Kõik liigid armastavad viljakat parasniisket kavukohta ja päikesepaistet (mõned liigid näit. S. nigra lepivad ka üsna tugeva varjuga). Vanemas eas on võrades üsna palju kuivanud oksi. Paljundatakse seemnetega (vajalik stratifitseerimine), haljaspistikute ja pistokstega Must leeder (Sambucus nigra L.) [nìgra] Niger, nigrum must. Kasvab nii kõrgema põõsana kui madalama kuni 10 m kõrguse mitmetüvelise üsna sügavarõmelise korkja tüvekoorega puuna Euroopast üle Kaukasuse ja Väike- Aasia kuni Lääne-Siberini, kasvades metsaservades, põllupeenardel, teeservades, parasniisketel viljaka mullaga kasvukohtadel ning tõustes kuni 1200 m üle merepinna. Eestis on liik naturaliseerunud ja levib üle kogu vabariigi
...5 seemnelised marjataolised lihakad valminult punased kuni mustad luuviljad, mitmetel liikidel viljad söödavad. Perekonnas üle 20 (40) liigi paras- ja lähistroopilises vöötmes kasvavaid põõsaid Euroopast, Aasiast ja Ameerikast. Kõik liigid armastavad viljakat parasniisket kavukohta ja päikesepaistet (mõned liigid näit. S. nigra lepivad ka üsna tugeva varjuga). Vanemas eas on võrades üsna palju kuivanud oksi. Paljundatakse seemnetega (vajalik stratifitseerimine), haljaspistikute ja pistokstega. Must leeder (Sambucus nigra L.) Niger, nigrum must. Kasvab nii kõrgema põõsana kui madalama kuni 10 m kõrguse mitmetüvelise üsna sügavarõmelise korkja tüvekoorega puuna Euroopast üle Kaukasuse ja Väike-Aasia kuni Lääne-Siberini, kasvades metsaservades, põllupeenardel, teeservades, parasniisketel viljaka mullaga kasvukohtadel ning tõustes kuni 1200 m üle merepinna. Eestis on liik naturaliseerunud ja levib üle kogu vabariigi. Talub meie
annaabi.ee 
