•Bengt Gottfried Forselius – seminari asutaja •Ignatsi Jaak – talupoeg •Pakri Hanso Jüri – talupoeg •Arian ja Andreas Virginius – vastsete destamendi tõlkijad 2. Mõisted •Staarostkond – vojevoodkonna jaotus •Opman – 16.-17. sajandil Eestis mitme mõisa ülemvalitseja •Sisemigratsioon – palju tühje talusid võimaldas neil, kes sõja üle elasid, otsida ja leida endale soodsamaid elukohti •Ametkond – oli keskajal Eesti- ja Liivimaal majandus- ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale •Kubjas – oli talupojast mõisa ametiisik, mõisasundija, kes tegeles talupoegest teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. •Vojevoodkond – on Poola haldusüksus. •Liivimaa kuningriik – koosnes Liivimaa kuninga Magnuse valdustest Põltsamaa ja Karksi ümbruses. •Eestimaa hertsogkond – oli Taani kuningavaldus, mille moodustas Taani vallutatud osa Eestist . •Liivimaa hertsogkond – oli haldusterritoorium 16.-17
Barclay de Tolly- vene sõjaminister , Hiljem kui said aru, et see on vale taheti usu kindralfeldmarssal tagasi vahetada. 23.mail 1816- Kinnitas Aleksander I talurahvaseadused mille põhjal sai Talupoed pärisorjusest priiks. · Normeeritud koormised asendati rendilepingutega · Pandi perekonnanimed e. Priinimed Priiuse esimesed aastakümned Mõis-halduspiirkond, mis hõlmas nii mõisa- kui ka külamaa. Vallakogukond-talurahvaomavalitsus Vallakohtud- koosenesid 3 liikmest. Ühe valis mõisnik, teise peremees, kolmanda sulane. Vallakohtud lahendasin talupoegade omavaheluse tülisi ja karistati ülesastumise eest. 1820 nim. Kogukonnakohtuteks Magasivilja varumine-hädaaegadel sai sealt laenu võtta.Selle hoidmiseks pidi iga aasta sinna panema teatud koguse vilja. Kogukonna ül oli ka vaestehoolekanne. Kogukonna juhtideks valiti :
üldkoosolekut ehk maapäeva Kubjas talupojast ametiisik, mõisasundija, kes tegeles teoliste töölesundimise, järelvalve ja karistamisega. Kupja talu oli täiesti või osaliselt koormistevaba Opmann 1617 sajandil eestis mitme mõisa ülemvalitseja, hiljem mõisavalitseja rahvalik nimetus Kärner aednik Rehepapp mõisa rehe valvaja ja kütja Vojevoodkond juhib marssal Staarostkond- vojevoodkonna jaotus Ametkond oli keskajal eesti ja liivimaal majandus ja halduspiirkond, mis kuulus maahärrale Vakus maksu koguti vakuselt enamasti kaks korda aastas: talvel ja sügisel, maksumaksja Lään kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud (läänistatud) kinnisvara. Liivimaa kuningriik Eestis aastatel 15701577 eksisteerinud Moskva tsaaririigi vasallriik Eestimaa hertsogkond Viru, Järva, Harju, Lääne maakond Liivimaa hertsogkond haldusterritoorium 16. 17. sajandil LõunaEesti, PõhjaLäti
rahvaarv on 1 315 844 000. Indoneesia pindala on 1 904 569, rahvaarv 222 781 500 ja rahvastiku tihedus 117. Malaisias on rahvastiku tihedus 77 in/km 2, pindala 329 847 ja rahvaarv 27 250 370. Taiwani pindala on kõige väiksem - 35 980, kuid rahvaarvult ei jää ta väga palju alla teistele - 22 894 384, seega on ta rahvastiku tihedus kõige suurem 636 ja sellega on ta ka naaberriikidest kõige kõrgemal kohal 9. Kõige hõredamini on asustatud Cordillera halduspiirkond, mis koosneb Abra, Apayao, Benguet, Ifugao, Kalinga and Mountain provintsidest, samuti ka Baguio linnast. Selles piirkonnas on rahvastiku tihedus 88 inimest/km2 kohta. Hõre asustus on tingitud piirkonna mägisusest, selles piirkonnas asub suurim mäestik riigis. 4.2.Linnade paiknemine 2010. aasta andmete järgi on kõige tihedamini asustatud piirkond National Capital Region (Riiklik pealinna piirkond) ehk Metro Manila, mis koosneb pealinnast Manilast ja ümbritsevatest
sõjategevuses rohkem rüüstatud ja seetõttu inimtühjad. Märkimisväärne oli ka saarlaste massiline asumine mandrile. Saaremaa elanikkond moodustas veerandi Eesti elanikkonnast. Pärast sõdade lõppu hakkas rahvaarv taas kiirelt kasvama. Eesti ala jaotati kolmeks: Põhja Eestis Eestimaa kubermang (+ Hiiumaa). Lõuna Eestis koos Läti põhjapoolsete aladega Liivimaa kubermang. Kubermange valitsesid kindralkubernerid või kubernerid. Jagunesid maakondadeks. Saaremaa oli omaette halduspiirkond ja seda valitses maapealik. Põllundus Põlispõllud (kolmeväljasüsteemiga) ja mõne aasta kasutuses olevad võsamaad. Kasvatati lehmi, lambaid. Mitte piisavalt,et põllud saaksid normaalselt väetatud. Piima toodeti linnalähedastes mõisates kuna transporditingimused olid viletsad. Veoloomaks härjad, hobuseid oli vähe. Karjamaadena kasutati viletsaid maid, sood ja rabad. Enne Liivi sõda oli talumaid rohkem kui mõisamaid. Rootsi ajal vastupidi 17. saj lõpuks 1:2,5.
· Vasalli-senjööri isiklik läänisuhe keskaja lõpuks muutus pelgalt formaalsuseks, nimetus "vasallid" kadus järk-järgult käibelt ning selle asemel hakati rääkima "rüütlitest ja junkrutest" kui omaette seisustest. · Palgasõjaväe tähtsuse suurenedes -> läänistati majanduslikel kaalutustel : tasuti teenete eest, renditi, müüdi ja panditi läänistamise nimeall. · Ametkond maaisandate halduspiirkond läänistamata maade haldamiseks ja majandamiseks, võisid hõlmata mitukihelkonda. · Ametimõis-ametkondade keskus · Vakus ametkonnad jagunesid omakorda vakusteks (4-6) küla Maaisandate omavahelised suhted · Saksa odru ja piiskoppide vaheline võimuvõitlus, mille vastuolu juured ulatusid 13.sajandi alguusesse, mil Mõõgavendade ordu ja Riia piiskopi õiguslik vahekord jäi täpsemalt määratlemata.
ümbritsevatest linnadest Caloocan, Las Piñas, Makati, Malabon, Mandaluyong, Marikina, Muntinlupa, Navotas, Parañaque, Pasay, Pasig, Quezon City, San Juan, Taguig, ja Valenzuela, aga ka Paterosi omavalitsusest. Rahvastiku tihedus selles piirkonnas on 18 641 inimest/km2 kohta. Piirkond on tihedalt asustatud, kuna Metro Manila on poliitiline, majanduslik, sotsiaalne, kultuuriline ja hariduslik keskus Filipiinidel. Kõige hõredamini on asustatud Cordillera halduspiirkond, mis koosneb Abra, Apayao, Benguet, Ifugao, Kalinga and Mountain provintsidest, samuti ka Baguio linnast. Selles piirkonnas on rahvastiku tihedus 88 inimest/km2 kohta. Hõre asustus on tingitud piirkonna mägisusest, selles piirkonnas asub suurim mäestik riigis. · Rahvusliku soolis-vanuseline koosseis Lapsed (alla 15 aastased) moodustavad 34,1%, tööealised (15-65 aastased) 61,5%, vanemaealised (üle 65 aastased) 4,4% rahvastikust.
Uued põllud nõudsid rohkem töökäsi ning sundisid mõisnikke renti tõstma. See kurnas talumajandust viimse piirini. Mõisnikud hakkasid otsima uusi sissetulekuallikaid. Hakati kasvatama peenvillalambaid, pandi rõhku piimakarja aretamisele, kasvatati rohkem kartulit. Enamik aadlist püüdis siiski jätkata vanaviisi. §31. Priiuse esimesed aastakümned Talurahva omavalitsus. Talurahva igapäevaelu korraldamisel etendas keskset osa mõis halduspiirkond, mis hõlmas mõisa- ja külamaa. 19. saj keskel hakkas kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis koosnesid 3 liikmest. Need lahendasid talupoegade omavahelisi riiu-ja varanõudeasju, nõudsid sisse mõisakoormisi, karistasid üleastumiste eest. Ühtseks kogukonnaks sidus talupoegi magasivilja (varuvili, millest sai laenu võtta) varumisel. Üheks ülesandeks oli ka vaestehoolekanne. Kogukondade
kalavarule kinnitatakse. Eestile eraldatav osa ühenduse püügivõimalustes püügilimiidiga reguleeritavate varude suhtes määratakse liikide ja piirkondade kaupa järgmiselt: Liik ICES või IBSFC piirkond Eesti osa (%) III b, c, d1, välja arvatud IBSFC Räim 10,761 halduspiirkond 3 Kilu III b, c, d1 11,455 III b, c, d1, välja arvatud IBSFC Lõhe 2,106 alapiirkond 32 Lõhe III d1 IBSFC alapiirkond 32 10,254 Tursk III b, c, d1 1,874 Rahvusliku kvoodi jagamist korraldab iga liikmesriik iseseisvalt ning seetõttu võib majandamine
Eesti 226-st omavalitsusest on kaugküte kasutusel 149-s. Hinnanguliselt tarbib sel moel toodetud soojust ligi 60 % elanikkonnast. Ülejäänud elanikud kasutavad soojuse tootmiseks lokaalseid kütteseadmeid.114 Lääne-Virumaal on kaugkütte varustusega 22 võrgupiirkonda, mis kokku moodustavad 62,536-kilomeetrilise kaugküttevõrgustiku ja aastase soojamüügi mahus 143,4 GW/h. Lääne-Virumaa on soojatrassi pikkuse ja aastas müüdud soojuse poolest 7. kõige suurem halduspiirkond Eestis. Võttes arvesse, et Eestis asub kõigi võrgupiirkondade peale kokku 1430,72-kilomeetriline soojatrass ning aastane soojamüük on mahus 4602,4 GW/h, siis moodustab Lääne-Virumaa soojatrass Eestis asuvast soojatrassist 4,4% ja aastasest soojamüügist 3,1%. Keskmine tarbimistihedus (MWh/m) on Lääne- Virumaal 2,2 MWh/m, mis jääb natuke alla Eesti keskmiseks oleva 2,5 MWh/m.115 Lääne-Virumaal asuva kaugkütte kasutusest on andmeid 15-ne asula kohta, seejuures on
Talupoegade liikumisvabadust piirati veel pikka aega. Kubermangu piirest lahkumine oli keelatud nagu ka linna elama minek. Pärisorjusest vabastamisega kaasnes ka perekonnanimede panek kus lisandus priinimi talu, isa ja ristinimele. Nimed oli enamasti saksapäraselt sest nimed panti mõisnike poolt, kuni nimede eestistamiseni 1930a teisel poole. Talurahva omavalitsus Mõis- halduspiirkond mis hõlmab nii mõisa kui ka külamaad. Mõisapiirkond = kohtupiirkond. Vallakogukond- 19saj tekkinud talurahva kui seisuse omavalitsus. Vallakohtud- koosneisd 3liikmest kellest 1nim mõisnik, teised valisid enda hulgast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi riiu ja varanõudeasju, nõudsid sisse makse ja koormisi ning karistasid üleastumiste eest. 1820 hakati vallakohtuid nim kogukonnakohtuteks.
Juhtivaks usundiks kujunes Zoroastrism. Meedialaste kuninga Kyaxarese ajal kujunes välja Meedia suurriik (625 – 585). Kuningas Kyros II (559 – 529) rajas Ahhemeniidide dünastia ning vallutas Meedia, Lüüdia ja Babüloni. Kujunes välja paljudest rahvastest koosnev Vana-Pärsia impeerium. Kambyses II (529 – 522) liideti Egiptuse ja Foiniikia alad, Väike-Aasia. Dareios I (522 – 486) ajal oli Pärsia riigi riigi õitseng. Koosnes 20 satraapiast – halduspiirkond, mille eesotsas seisis satraap. Pealinn Susa. Rajati korralik teedevõrk, tekkis üsna tõhus postiteenuste süsteem. Kehtestati ühtne maksusüsteem (10 % maaga seotud tulust, kaubandus oli enamasti maksuvaba). Hõivati Põhja-India. Järgnesid Xerxes I ning Dareios II ja III. Pärsia impeerium oli suurim impeerium nn Vana-Idamaades. Tegemist oli suhteliselt tsentraliseeritud riigiga, kuid paljudes piirkondades oli lokaalsetele üksustel arvestatav