avaliku võimu pädevusega ametiasutused ATS-i järgi, sealh valitsusasutused VVS järgi ametiasutuste hallatavad asutused - valitsusasutuste hallatavad riigiasutused VVS järgi ja KOV üksuste ametiasutuste hallatavad asutused KOKS-i järgi 3) Haldusorganid jagunevad nende omavahelise asetuse järgi haldusorganite süsteemis (vt vasakul menüüs Halduse organisatsioonilised süsteemid): subordinatsioonilises (alluvus)suhtes olevateks haldusorganiteks kõrgemalseisev haldusorgan madalamalseisev haldusorgan koordinatsioonilises suhtes olevateks haldusorganiteks Lisaks mitmetele ülaltoodud liigitustele ja siin ka mittetoodud liigitusalustele jagunevad haldusorganid põhiseadusliku staatuse järgi: põhiseadusorganid (organ, mis on nimetatud põhiseaduses ja millele on antud põhiseadusega pädevus ning mis tegutseb täidesaatva võimu sfääris): Vabariigi Valitsus, Vabariigi President, õiguskantsler ja Riigikontroll jm haldusorganid
Avaliku õiguse eesmärgiks on määratleda ning piiritleda riigiorganite pädevust. See ei välista muidugi seda, et riik ei osale eraõiguslikes suhetes, ei kasuta eraõiguse vorme. Viimast tuleb vaadata siiski kui erandit, peale selle puudub riigil privaatautonoomia. 2 Haldusmenetluse mõiste HMS §2 lg 1 defineerib haldusmenetluse järgmiselt : "haldusmenetlus on haldusorgani tegevus määruse või haldusakti andmisel, toimingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel." Haldusorganiteks loetakse kõiki täitevvõimu struktuuriüksusi: riigiasutusi, - ametnikke ja kollegiaalorganeid, kohalike omavalitsuse üksuste asutusi ja organeid, iseseisvaid avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid, samuti avalike üledandeid enda nimel täitvaid eraisikuid (nt notarid) Haldusmenetluse ei ole aga mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega.
tasandi omavalitsuste kaotamise samal aastal, seega muutus ajalooks maakondlikud omavalitsusorganid. Maavalitsuste poolt tehtud otsused või korraldused, mille kinnitamine oli seni kuulunud maavolikogude kompetentsi, tuli nüüdsest saata edasi kohtu - ja siseministeeriumile, ajutistele maavalitsustele läksid üle volikogude varad, nendega seotud kohtuasjad, maksutulud jms. Sisuliselt muudeti maavalitsused siseministeeriumile allutatud riiklikeks haldusorganiteks maakondades, mille liikmeid võis edaspidi tööle võtta või vabastada üksnes vabariigi valitsus sise - või kohtuministeeriumi ettepanekul. Uue seaduse kohaselt olid maakonna valitsemise organiteks maavolikogu, maavanem, maavalitsus ning linna - ja vallavanemate täiskogu. Maavolikogu oli maakonna omavalitsuste esinduskogu ja otsustav organ, mis koosnes olenevalt maakonna elanike arvust 11 kuni 25 maavolinikust, maavolikogude suuruseks määrati 11 liiget. Volikogu volituste
Seadusandliku võimu organ – parlament, esmaseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine (samuti ka riigieelarve); seadusandliku võimu organid liigitatakse kõrgeimateks (Riigikogu) ja kohalikeks (valla- ja linnavolikogud) Täidesaatva võimu organ – valitsus, esmaseks ülesandeks on seadustes ja kõrgemalseisvate haldusorganite õigusaktides sisalduvate nõuete elluviimine; täidesaatva võimu organid liigitatakse keskhaldusorganiteks (Vabariigi Valitsus) ja kohalikeks haldusorganiteks (maavanem). Kohtuvõimu organ – kohtud, esmaseks ülesandeks on õiguse mõistmine Lähtudes riigiorgani kohast ja tähendusest riigiaparaadis, eristatakse ka esmaseid ja teiseseid riigiorganeid. Esmased riigiorganid valib vahetult rahvas. Eestis on esmaseks riigiorganiks Riigikogu. Teisesed riigiorganid sõltuvad oma kujundamisviisilt ja volitustelt esmastest. Moodustamisviisi järgi eristatakse valitavaid (moodustatakse valimiste tulemusel) ja
võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks seadusandliku võimu organiks igas riigis on rahva esindusorgan, mille üldnimetuseks on parlament (Eestis Riigikogu). Kohalikeks esindusorganiteks on aga kohalike omavalitsuste esinduskogud (Eestis valla- ja linnavolikogud), kes kuulumata otseselt riigiorganite süsteemi, teostavad kohaliku elanikkonna omavalitsuslikku avalikku võimu. Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi või föderatsiooni subjekti territooriumi (Eestis Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (näiteks Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit
vahendeid (teenistujad, ametnikud, materiaalne baas jne) - ta peab olema organisatsiooniliselt iseseisev (mitte õiguslikult) - tal peab olema teatud koht (haldusorganite) süsteemis - tema pädevus peab olema õiguslikult määratletud (seadus, põhikiri, põhimäärus jm õigusaktid) Organ on kõigi juriidiliste isikute, samuti osalise õigusvõimega haldusekandjate oluliseks koostisosaks. Organite liigid Kehtivas õiguskorras on riigi haldusorganiteks VP, VV, ministeeriumid, riigi ametid ja inspektsioonid. Nimetatud organeid võib käsitleda ka kui riigi keskhaldusorganeid. Teise rühma moodustavad riigi kohahaldusorganid. Need on organid, mis asuvad maakondades ja täidavad oma haldusülesandeid maakonna piires. Siin võib nimetada maavalitsusi. Kui riigi haldusorgan ei ole juriidiline isik ja seadus expressis verbis ei anna talle kaebeõigust, siis ei laiene neile põhiseaduse § 15. Sama kehtib ka KOV organite omavahelise vaidluse kohta.
ringkonnakohtust ja Riigikohtust.) Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks seadusandliku võimu organiks igas riigis on rahva esindusorgan, mille üldnimetus on parlament. Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud (Eestis valla- ja linnavolikogud). Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt
Normativistliku organiteooria rajaja Hans Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H. Kelsen avalik-õiguslike normiloojate kõrval organiteks ka kodanikke. A.T. Kliimann nimetas organiks õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Sellel alusel liigitas ta organeid legislatiiv- ehk seadusandlusorganiteks, haldusorganiteks ja kohtuorganiteks. Lähtuvalt toimingute sisust tõi ta välja normatiivsed ehk ametiorganid ja faktilised ehk teoorganid. Selle järgi on organiteks ka koolid, haiglad, muuseumid jne. A.T. Kliimanni viimasena nimetatud liigituse puhul erineb avalik-õigusliku organi käsitlus oluliselt eraõiguses legitimeeritud määratlusest. Georg Jellineki organiteooria lähtus avalik-õigusliku ja eraõigusliku juriidilise isiku ühtsest käsitlusest
Normativistliku organiteooria rajaja Hans Kelsen käsitles organina kõrgema astme normi poolt määratud madalama astme normi loojat. Kuna tema õigusteoreetiline süsteem ei teinud vahet avaliku ja eraõiguse vahel, siis luges H. Kelsen avalik-õiguslike normiloojate kõrval organiteks ka kodanikke. A.T. Kliimann nimetas organiks õiguskorra funktsioonide avalik-õiguslikke teostajaid. Sellel alusel liigitas ta organeid legislatiiv- ehk seadusandlusorganiteks, haldusorganiteks ja kohtuorganiteks. Lähtuvalt toimingute sisust tõi ta välja normatiivsed ehk ametiorganid ja faktilised ehk teoorganid. Selle järgi on organiteks ka koolid, haiglad, muuseumid jne. A.T. Kliimanni viimasena nimetatud liigituse puhul erineb avalik-õigusliku organi käsitlus oluliselt eraõiguses legitimeeritud määratlusest. Georg Jellineki organiteooria lähtus avalik-õigusliku ja eraõigusliku juriidilise isiku ühtsest käsitlusest
töögrupid; ekspertkomisjonid). 4.Riigiorganite liigitus tsentralisatsiooni ja dekontsentratsiooni alusel: 1) kõrgeimad täidesaatva riigivõimu organid (valitsus); 2) keskhaldusorganid (ministeeriumid, keskametid, inspektsioonid; departemangud) 3) riigi kohahaldusorganid - nimetatakse veel regionaal- või vahetasandi haldusorganiteks : > reginaalse territoriaalse üldfunktsiooni täitmiseks (nt maavanem; provintsi kuberner); regionaalse valitsemisala (valdkonna; nn planeerimisregiooni) funktsioonide täitmiseks (nt politseiprefekt; fiskaal); 4) riigi lokaalsed kohahaldusorganid väikseimates territooriumi haldusjaotuse
on õigusemõistmine. Riigivõimu territoriaalse ulatuse alusel liigitatakse seadusandliku võimu organid kõrgeimateks ja kohalikeks. Kõrgeimaks seadusandliku võimu organiks igas riigis on rahva esindusorgan, mille üldnimetus on parlament. Kohalikeks esindusorganiteks on kohalike omavalitsuste esinduskogud (Eestis valla- ja linnavolikogud). Sama tunnuse alusel liigitatakse täidesaatva riigivõimu organid keskhaldusorganiteks ja kohalikeks haldusorganiteks. Keskhaldusorganiteks on täidesaatva riigivõimu organid, mille pädevus hõlmab kogu riigi territooriumi (nt Eesti Vabariigi Valitsus, ministeeriumid, ametid, inspektsioonid), kohalike haldusorganite pädevus piirdub aga ühe haldusterritoriaalse üksuse piiridega (nt Eestis maavanem). Oma kompetentsi ulatuse järgi eristatakse üldkompetentsiga ja erikompetentsiga haldusorganeid. Üldkompetentsiga haldusorganit iseloomustab tema pädevuse suur ulatus (nt Vabariigi Valitsus)
annaabi.ee 
