Kloroplast-plastiid, milles toimub fotosüntees. Vakuool-rakumahla mahuti. Viirus-üliväikesed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. AIDS/HIV-viirus, mis levib vere või teiste kehavedelike kaudu. Antikeha-organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet. Õgirakud-haaravad endasse viirusosakestega nakatunud raku ja lagundavad siis selle. Vaktsiin-aine, mis valmistatakse vastavat haigust põhjustavast haigustekitajast, mis on surmatud või nõrgestatud. Vaktsineerimine-Selle ajal hakkab inimese keha tootma viiruse vastu antikehi. Siirutaja-viiruste edasikandjad. Bakter-kõige väiksem üherakuline organism. Mükoplasma-kõige väiksem bakter. Spoor-eriline mitme paksu kestaga kaetud rakk. Aeroob-bakter, kes elab hapnikuga keskonnas ja kasutab selle toitaineid lagundamiseks. Anaeroob-elab hapnikuta keskkonnas ja hapnik mõjub talle hukkavalt. Sinikud-tsüanobakterid
Imuunsusvormid! o Kaasasündinud imuunsus- organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele.nt inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. o Omandatud immuunsus- kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Vaksineerimine kaitseb paljude nakkushaiguste eest! Vaktsiine valmistatakse kas surmatud või nõrgestatud haigustekitajatest(viirused, bakterid) või nende mürkidest ehk toksiinidest. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama antikehi kas haigustekitaja või selle toodetud toksiini vastu. Nii põeb organism haiguse kergel kujul läbi ja tulemuseks on aktiivne immuuunsus.
alopeetsia; Woodi lambi all helendus puudub. Diagnostika Peanaha või habeme dermatofüütia kahtluse korral tuleb kettudele lisaks pintsettide abil koguda haigestunud karvu Mikroskoopia mütseelid, spoorid Woodi lamp Kulturaalne uuring liigi leidmine Ravi Lokaalsel ravil pole suurt tähtsust Antropofiilse infektsiooni levikut piiratakse ketokonasool- sampooni kasutamisega, kettusid eemaldatakse 510%-lise väävelsalitsüülhappe salvi abil. Ravimi valik sõltub haigustekitajast. Trichophyton - terbinafiin ja triasoolid puhul, M. canis - valikravim griseofulviin Ravikuuri pikkus oleneb haige kliinilisest ja mükoloogilisest paranemisest, mis võib aega võtta ligikaudu 2 kuud. Haiget on soovitatav jälgida ja seeneanalüüse korrata 2 nädala tagant Tänan tähelepanu eest!
aureus 11.nim. tutamise tekitaja-scigella dysentirae Variant4 1.nim. faktoreid mis piiravad bakterite kasvu: toitainete lõppemine, hapniku hulga võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine 2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid 3.humoraalne immuunsus on seotud: B-lümf. 4. aktiivne kunstlik immuunsus tekib-peale haiguse läbipõdemist.(peale kaitsepookimist) 5.eluvaktsiin on valmistaud- nõrgestatud haigustekitajast 6.nimeta sekundaarsed immuunsusüsteemi organud: adenoidid, lümfisõlmed, põrn, payeri naastud, pimesool 7.nimeta gramm- bakterid(pulgad); eshieriehia coli, shigella dysenteria
haigusetekitajatele ja see pärandub liigi kõikidele isenditele. Näiteks inimesed on immuunsed koerte katku suhtes. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Et iga haigustekitaja vastu moodustuvad oma antikehad, siis tekib immuunsus vaid selle haiguse suhtes. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust kuni elu lõpuni ja selle kestvus sõltub konkreetsest haigustekitajast. Näiteks tuulerõugete, mumpsi, leetrite, sarlakite, läkaköha ja paljude teiste haiguste tekitajate vastu tekib püsiv immuunsus ja inimene ei haigestu nendesse haigustesse uuesti. Seevastu gripi ja düsenteeria korral tekib lühiaegne immuunsus ja inimene võib neid haigusi elu jooksul mitu korda põdeda. Omandatud immuunsus ei pärandu vanematelt järglastele. Selleks, et vältida nakkushaiguste massilist levikut, tuleb inimesi vaktsineerida, st viia nende organismi vaktsiini
Millel põhineb omandatud immuunsuse teke? Ning miks öeldakse, et meie immuunvastus tihti hilineb? On kaks viisi kuidas organism ennast haigustekitajatest vabaneda üritab: 1) Kiire reaktsioon See toimub kõige esimesena ja alati. Õgirakud ründavad valikuta kõiki haigustekitajaid, et neist võimalikult kiiresti lahti saada. Kuid tavaliselt organism kõiki haigustekitajaid sel viisil kahjutuks teha ei suuda, mistõttu läheb käiku teine viis (aeglasem ja täpsem reaktsioon) haigustekitajast vabanemiseks. 2) Aeglasem ja täpsem reaktsioon lümfotsüüdid hakkavad valmistama erilisi kaitsevalke antikehasid - mille ülesanne on organismi sattunud viiruste ja tõvestavate bakterite kahjutuks tegemine. Antikehad on spetsialiseerunud hävitama konkreetselt just seda haigustekitajat (näiteks tuberkuloosi vastu toodetud antikeha on võimeline hävitama vaid tuberkuloosi tekitajat) mistõttu nende tootmine võtab natuke aega. Kui antikehad on toodetud,
mao talitluse korral). Lümfotsüüte on väga erinevaid (granulotsüüdid, agranulotsüüdid jne) ning neil on erinevad ülesanded, kuigi põhimõte on sama- hävitada haigustekitaja. Valgevereliblede reaktsioone haigustekitajatele nim immuunvastuseks. Valgeverelibled küpsevad üldiselt tüümuses. Eristatakse omandatud ja kaasasündinud immuunsust. Kaasasündinud immuunvastuse omadused on: see käivitub kiiresti, hävitab suurema osa haigustekitajast, tunneb haigustekitajat põhitüübi järgi (nt bakter, viirus, algloom või seen) kuid mitte spetsiifiliselt ning kaasasündinud immuunsusel puudub mälu. Omandatud immuunsuse omadused: see käivitub aeglasemalt, hävitab haigustekitajaid infektsiooni lõppfaasis, tunneb haigustekitajat spetsiifiliselt ning sellel on immunoloogiline mälu. Tähtsad on B- ja T- rakud. B-rakud toodetakse luuüdis ning need toodavad antikehi. T-rakud
/ emalt lapsele Elusvaktsiinid ● olemasoleva viiruse kasutamine (nõrgestatud) ● leetrid, mumps jne + tugev, püsiv mõju - äpardumisel haigus (ei kasuta immuunpuudulikkusega inimesel!!!) Inaktiveeritud vaktsiin ● terve mikroob, viiruse valgud kahjustatud ● koolera, A-hepatiit, marutõbi jne + ei põhjusta haigust - nõrgem, humoraalne (kutsub esile antikehade tootmist) Komponentvaktsiinid ● haigustekitajast puhastatud, sisaldab üksikuid antigeene ● B-hepatiit, teetanus, difteeria jne + vähe kõrvaltoimeid - korduvvaktsineerimine DNA- vaktsiinid ● Haigustekitaja DNA osa viiakse kehasse HUMORAALNE IMMUUNSUS Antikehad seonduvad patogeeniga, neutraliseerivad ja märgistavad hävitamiseks fagotsüütide poolt RAKULINE IMMUUNSUS Tapjarakud hävitavad patogeeni koos nakatunud rakuga Antikeha- (valk!) seostub antigeeniga, mille vastu on valmistunud (kaitsekeha)
Meelespea Suguhaigused esinevad tihti varjatult, ilma haigusnähtudeta (põhjustades siiski tüsistusi ja nakkuse edasikandumist) Isegi kui sümptomid puuduvad, tuleb lasta ennast arstil aeg-ajalt kontrollida. Haiguste korralik diagnoosimine ja väljaravimine on äärmiselt oluline. Suguhaiguse avastamisel tuleb teavitada ja ravida ka partnerit. Suguhaiguste ravimise järgselt tuleb alati kontrollida, kas teraapia oli efektiivne, st kas haigustekitajast on vabanetud. Haiguste vältimiseks peaks kas suguelust hoiduma või harrastama turvaseksi. 4 head põhjust, miks kasutada kondoomi: Kondoomil praktiliselt puuduvad ebasoovitavad kõrvaltoimed (ainus teadaolev kõrvaltoime on harva esinev lateksallergia) Kondoom on kergesti kättesaadav, selle ostmiseks pole vaja teha visiiti arsti juurde. Kondoom aitab vältida sugulisel teel levivaid haigusi, AIDS kaasa arvatud
aureus. 11.nim. Shigella/düsenteeria- tekitaja-scigella dysentirae 1.nim. faktoreid mis piiravad bakterite kasvu: toitainete lõppemine, hapniku hulga võhenemine v suurenemine, pHmuutused, tokstiliste lõpp-produktide kogunemine 2.nim mikroobide virulentsusfaktorid: kihn, piilid, toksiinid 3.humoraalne immuunsus on seotud: B-lümf. 4. aktiivne kunstlik immuunsus tekib-peale vaktsineerimist (organismi viiakse nõrgestatud/surmatud haigustekitaja). 5.eluvaktsiin on valmistaud- nõrgestatud haigustekitajast 6.nimeta sekundaarsed immuunsusüsteemi organud: adenoidid, lümfisõlmed, põrn, payeri naastud, pimesool 7.nimeta grammneg- bakterid(pulgad); eshieriehia coli, shigella dysenteria
Trombiin lõhustab suure FIBRINOGEENI molekuli FIBRIINI monomeerideks. 9. Leukotsüüdid,hulk, jaotus, nende ülesanded 1 mm3 veres on 6000-8000 leukotsüüti. Jagunevad *granulotsüüdid (nt neutrofiilide fagotsüteerivad) *monotsüüdid – peamised valgulise päritoluga võõrvalkude töötlejad ja hävitajad *lümfotsüüdid – teostavad immunoloogilist kaitset. Toodavad antikehi võõrvalkude vastu ning ründavad otseselt haigustekitajast nakatunud või muutunud rakke. 10. Vere muutused kehalisel tööl pH muutub happelisemaks -tõuseb piimhappe kontsentratsioon (anaeroobne oksüdatsioon). Vere viskoossus suureneb 10% või enam. 11. Vereloome. Punases luuüdis tekivad erütrotsüüdid, trombotsüüdid ja granulotsüüdid. *erütropoes *leukopoes – 2-3 päeva *trombotsütopoes – 10-11 päeva 12. Verevoolu maht- ja joonkiirus.
Lisaks on kolmandaks haiguse esinemise profiiliks ,,sporaadilisus", mis tähendab üksikute haigusjuhtude esinemist pikemate ajavahemike järel. 8. Peremees-keskkond-tekitaja triaad ja haiguste esinemise seos loomade elukeskkonnaga Epidemioloogia käsitleb haigusi paljupõhjuselistena. Haiguste esinemist mõjutavate tegurite (determinantide) mõju suurust hinnatakse erinevate tegurite vastastikuses koosmõjus. Joonis: Haigustekitajast, peremehest ja keskkonnast tulenevate tegurite koostoime 9. Epidemioloogia ülesanne (eesmärgid) 1. Haiguste ja nende determinantide leviku kirjeldamine populatsioonis Loomulike sündmuste nagu sünnid, haigused ja surm loendamine kvantifitseerimine. Haiguste ja haiguse riskitegurite leviku kirjeldamine ajas ja ruumis. Haiguse leviku ajalise dünaamika kirjeldamiseks kasutatakse
Haiguse sissepoole). Maltspuit on aktiivne elav, areng: Nakkuse allikas (seeneeosed)- lülipuit surnud. Primaarne lagundaja on levimise (tuulega)- sissetung- sunnitud tungima läbi elava tsooni, kus on koloniseerimine- ssümptomid- tagajärjed. kaitsemehhanismid nt korp (koore Eoste hulk kauguse kasvuga ruudus väheneb eemaldamisega vabanetakse kuubis. 3m kaugusel on eoste arv x. 9m haigustekitajast). Kambiumist lähevad läbi kaugusel on 27 korda vähem eoseid. Puit üksikud seened. Suurimaid kahjustusi võib aktiivselt takistada haiguse sissetungi puidutoodangule tekitavad saprotroopsed nt surmab oma koed, et patogeenid ei saaks seened mitte parasiitsed seened. elusaid kudesid asustada, aga sissetung ei Saprotroopsed seened pääsevad puusse lõpe koloniseerimisega. Seenhaiguste
Jagunevad: 1) Granulotsüüdid 62% - Eusinofiilid 2% - Basofiilid <1% - Neutrofiilid 59% - teostavad fagotsütoosi (bakterite hävitamine), sest pole veel täielikult välja kujunenud ja omavad suurt liikumisvõimet 2) Monotsüüdid – valgulise päritoluga võõrvalkude (viirused, bakterid, toksiidid) töötlemine ja hävitamine. 3) Lümfotsüüdid – immunoloogiline kaitse. B-lümfotsüüdid toodavad antikehi võõrvalkude vastu ja T-lümfotsüüdid ründavad haigustekitajast nakatunud rakke. Immuunsüsteemi moodustavad lümfisooned, mis ühendavad lümfisõlmi e. lümfinäärmeid. Mandlid, mis produtseerivad lümfotsüüte. Põrn, mis talitleb suure lümfinäärmena ja mille heaolust sõltub kogu immuunsüsteemi tase. Tüümus, mis etendab olulist osa T-rakkude arengus. Lümf – B- ja T- lümfotsüüdid. 9.Trombotsüüdid, hulk, 1mm3 veres 200 000 – 400 000 trombotsüüti. Hulk sõltub organismi aktiivsusest: elu ja töö rütmist.
annaabi.ee 
